Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused (tsiviilasjad liidetud 11.10.12, lk 118)

Hagi I (19.09.12, lk 31) 12.04.2006 sõlmis hageja OÜ-ga XXX liisinglepingu nr XXX Scania R 420 LA4*2MNA reg.m XXX kasutamiseks 60 kuuks. Lepingu osaks olid maksegraafik, tingimused. Hageja omandas liisingeseme lepinguga nr XXX 82330,98 € eest (ilma käibemaksuta), liisingvõtja OÜ XXX ehk põhivõlgnik sai asja enda kasutusse 13.04.06. Kostja käendab põhivõlgnikuga sõlmitud liisinglepingust nr XXX tulenevaid kohustusi käenduslepingu 12.04.06 järgi, käendaja vastutuse maksimumsumma on 19173,50 € (300 000 kr), tema vastutus on solidaarne põhivõlgnikuga. Põhivõlgnik jäi maksete tasumisega võlgnevusse alates arve 09074721 tasumisega (tasumuse aeg oli 16.03.09) ja jäi osaliselt võlgu. Arvete nr A09111481, A09147812, A09183722 alusel tasumisele kuulunud makseid jäid tasumata. Hageja ütles lepingu üles teatega 01.07.09. Lepingu ülesütlemise teate kulu on 7,67 €, mis tuli ära tasuda arve A09213621. Leppetrahv on üldtingimuste p 5.11 järgi 319,56 €, mida hageja nõudis arvega 01.07.2009 A09213622. Tasumata on kindlustusmaksed tingimuste p 9.1 järgi summas 192,79 €, mida nõudis hageja arvega 03.07.09 nr A09231375. 23.05.2012 kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Põhivõlgniku võlg koosnes järgmistest võlgnetavatest maksetest: liisingmaksed 5733,33 €, kindlustusmaksed 192,79 €, lisakulud ehk teate kulud 7,67 €, leppetrahv 319,56 €, kõik kokku 6253,35 €. Märgitud võlg on põhivõlgniku ja käendaja poolt tasumata. Hagi II (20.09.12, lk 76) Liisinglepingu ülesütlemise ajal oli liisingeseme jääkväärtus 28134,08 €. Viivis oli võlguolevate summade pealt kokku 2920,69 €. Liisingese tagastati OÜ XXX kaudu hagejale 02.07.09, kuna põhivõlgnik asja ise ei tagastanud. Tagastusteenuse tasu on hageja ära maksnud 191,73 €. Seda nõudis hageja ka võlgnikult arvega A09241820. Võõrandamise kulud olid 45,25 €, mis on ära tasutud BRC –le ja hageja nõudis selle tasumist põhivõlgnikult A09241820. Parkimise kulud olid 02.07.-06.08.09 82,23 €, mille on hageja tasunud ära BRC-le ning selle tasumist nõudis põhivõlgnikult arvega A09281583. Sõiduk pandi müüki 28760 € -ga (ilma käibemaksuta) 31.07.09, võõrandati oksjonil 23.09.09 32500 €-ga, millest laekus oksjonipidajalt hagejale 24666,60 €. Jääkväärtuse 28134,08€ ja müügisumma vahest tingituna tekkis hagejal kahjum 3467,48€, mida nõudis põhivõlgnikult 28.10.09 arvega nr A09354847. Põhivõlgniku võlg on müügikahjum, lisakulud, viivis kokku 6707,97 €. Märgitud võlg on põhivõlgniku ja käendaja poolt tasumata Seega moodustub põhivõlgniku võlg hagi I järgi: liisingmaksete võlg 5733,33 €, kindlustusmaksete võlg 192,79 €, teate kulud 7,67 €, leppetrahv 319,56 €, kokku 6253,35 €. Hagi II järgi on põhivõlgniku võlg järgmine: sõiduki tagastamise kulud 319,81 €, müügikahju 3467,48 €, viivis 2920,68 €, kokku 6707,97 €.

2 (3)

Hageja palub kostjalt kui solidaarvõlgnikult välja mõista I hagi järgi 6253,35 € ja II hagi järgi 6707,97 €. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. 07.11.2013 loobus viiviste 2920,68 € ja leppetrahvi 319,56 € nõudest. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagidele vastu. Kostja ei ole käenduslepingut allkirjastanud, lepingu allkirjastas XXX. Seega ei ole kostjal mingit kohustust hüvitada põhivõlgniku võlg. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Sõltumata sellest, et kostja hagi ei tunnistanud, ei olnud sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle: o 12.04.2006 sõlmis hageja OÜ-ga XXX liisinglepingu nr XXX Scania R 420 LA4*2MNA reg.m XXX kasutamiseks 60 kuuks. o Hageja omandas liisingeseme lepinguga nr XXX 82330,98 € eest (ilma käibemaksuta). o Liisingvõtja ehk põhivõlgnik OÜ XXX sai asja enda kasutusse 13.04.06. o Liisinglepingu lahutamatuks osaks on selle üldtingimused ja maksegraafik. Põhivõlgnik ehk OÜ XXX kohustus tasuma liisingmakseid igakuiselt (osamakseid ja intressi) hagejale o Liisingleping on põhivõlgnikule üles öeldud teatega 01.07.09, kuna liisingvõtja jäi võlgnevusse osaliselt arve 09074721 järgi tasumisele kuuluva maksega ja täielikult arvete nr A09111481, A09147812, A09183722 alusel tasumisele kuuluvate maksetega. o Liisingeseme jääkväärtus lepingu lõppedes oli 28134,08 €, oksjonile pandi liisingese müüki 32500 € eest, millega liisingese müüdi, hagejale laekus 24666,60 €. o Kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige ja osanik ajal, kui käendusleping temaga väidetavalt sõlmiti 12.04.06. o Põhivõlgniku võlg on järgmine: - Liisingmaksete võlg 5733,33 € - Kindlustusmaksete võlg 192,79 € - Teate esitamise kulu võlg 7,67 € - Leppetrahv 319,56 € - Tagatusteenuse võlg 319,81 € - Müügikahjum 3467,48 € - Viivis 2920,68 € Kuna ülaltoodud asjaolude üle ei olnud vaidlust, siis ei pea kohus andma nende asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. Arvestades seda, et hageja ja OÜ XXX sõlmisid liisinglepingu nr L0610378, mille tarbeks omandas hageja ülalviidatud liisingeseme, finantseerides liisingeseme ostu, andes selle liisingvõtja valdusse, ning kuna liisingvõtja ehk põhivõlgnik pidi maksma liisingmakseid (osamakseid ja intressi) vastavalt maksegraafikule, siis oli hageja ja liisingvõtja OÜ XXX vahel sõlmitud liisingleping VÕS § 361 järgi. Leping on lõppenud 01.07.09 seoses põhivõlgniku kohustuse rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisega VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi. Käendusleping

3 (3)

Lepingut võidakse sõlmida kirjalikus vormis VÕS § 11 järgi. Kirjalik vorm tähendab vastava tahteavalduse andmist TsÜS § 78 lg 1 järgi kas omakäeliselt allkirjastatud tahteavaldusena või elektrooniliselt vormis tehtud tahteavaldusena TsÜS § 80 lg 1, 3 järgi. Leping loetakse sõlmituks VÕS 11 lg 4 järgi, kui pooled on allkirjastanud lepingu dokumendi või vahetanud nende poolt allkirjastatud dokumendid või kirjad. Kuna käenduslepingust 12.04.06 nähtuvalt on pooled, sj kostja väidetavalt omakäeliselt allkirjastanud lepingu dokumendi VÕS § 11 lg 1 järgi ehk pooled on pidanud vajalikuks lepingu sõlmida kirjalikult, kontrollib kohus, kas kostja on lepingu omakäeliselt allkirjastanud TsÜS § 78 lg 1 järgi. Eelnevale vastuse saamisel, on võimalik hinnata, kas pooltevaheline käendusleping on sõlmitud VÕS § 11 lg 1, 4 järgi ja täitmiseks VÕS § 8 lg 2 järgi kohustuslik. Kostja tunnistaja XXXütles (prot. 06.11.2013), et kostja oli OÜ XXX juhatuse liige ja osanik, pank vajas liisinglepingute tagamiseks kahte käendajat. Kuna kostja läks 1998.a. Soome 4-ks aastaks, ajas tunnistaja äriühingu asju, kirjutades alla kostja eest dokumente. Tunnistaja kinnitas istungil, et kirjutas alla ise vaidlusalusele käenduslepingule, kuna pank andis lepingu eksemplari kaasa ja tema kirjutas kostja eest alla; tunnistaja kasutuses oli ka kostja id-kaart. Kostja taotluse alusel läbiviidud ekspertiisitulemist (akt 13E-DK0027 19.04.2013, lk 161-165) nähtub, et käendusleping 12.04.2006, mis on sõlmitud väidetavalt hageja ja kostja vahel, on kostja pool alla kirjutatud, samuti on kirjutatud tema poolt kuupäev „12. aprill 06“. Aktist nähtuvalt on käenduslepingul olev nn kostja allkiri ja kuupäev kirjutatud käekirjaga, mis on keskmiselt välja töötatud; kirjutamise tempo on kiire, rõhk vastab tüüpkirjale. Aktist nähtuvalt on võrdlusmaterjalil, mille esitas kostja kohtule ja ekspertiisiks, on käekiri keskmiselt väljatöötatud astmega. Aktist nähtub, et vaidlustatud allkiri järgib võrdlusmaterjalil toodud allkirja ülesehitust. Vaidlustatud allkirja võrdlemisel kostja võrdlusallkirjadega ilmnesid kokkulangevused kõigis üldtunnustes, eritunnustes. Tunnistaja XXXütluste kohaselt läks kostja 1998.a. 4 aastaks Soome. Seega ajal, mil vaidlusalune käendusleping 12.04.2006 sõlmiti, ei viibinud kostja enam välisriigis. Kohtule kostja enda poolt esitatud ja tema poolt Nordea Pangaga sõlmitud lepingutest ja nende lisadest nähtub kostja allkiri. Tema esitatud võrdlusmaterjali järgi on kostja andnud Nordea Pangaga sõlmitud lepingutele allkirja 26.04.2006 ehk samal kuul ja aastal kui on sõlmitud vaidlusalune käendusleping AS-ga SEB Liising. Käenduslepingu ja võrdlusmaterjali visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel nähtub, et Nordea Panga sõlmitud lepingutel, mida ei ole kostja vaidlustanud (on ise kohtule esitanud, vt protokoll , lk 155 18.02.2013), on kostja allkirjad ühesed nende allkirjadega, mis on vaidlusalusel käenduslepingul. Kostja ei ole aga kordagi väitnud, et XXX oleks andnud Nordea Pangaga sõlmitud lepingutele kostja asemel allkirja, mis vastab aga kostja allkirjale, kuid mida siinjuures (Pangaga lepingud) ei ole vaidlustanud. Hinnates ekspertiisiaktis kajastuvat, mille kohaselt on kostja kirjutanud käenduslepingule allkirja ja kuupäeva ning ekspertiisiakti põhjendusi, milles vaidlustatud allkirja ja kuupäeva käekirja eri -ja üldtunnused langevad ühte võrdlusmaterjalil oleva kostja käekirja eri- ja üldtunnustega, sh juures on paigas ka käekirja rõhk, mistõttu moodustavad kõik tunnused kostja püsiva ja isikupärase käekirjatunnuste kogumi, leiab kohus, 4 (3)

et tunnistaja, kes on seni kostja hea tuttav, ütlused ei ole veenvad selles, et tunnistaja oleks alla kirjutanud vaidlusalusele käenduslepingule. Vastupidiselt leiab kohus, et ekspertiisiga on tuvastatud asjaolu, et kostja on vaidlusalusele käenduslepingule alla kirjutanud ja avaldanud tahet käenduslepingu sõlmida, sest akti kohaselt esinevad allkirjas individuaalsed tunnused, (tähe elemendid, kalded teineteise suhtes, rõhkelementide ulatuses, reflektoorsed liikumised jne), on omased vaid kostjale ja nende järeletegemine ei ole võimalik. Seega tunnistaja ütlused, et ta kirjutas kostja nimelt alla käenduslepingule, ei ole tõsiselt võetavad. Nii ei ole kostja tõendanud oma väidet, et tema pole AS-ga SEB Liising 12.04.2006 (originaal, t. lk 167 asuv ümbrik, koopia lk 20) käenduslepingule alla kirjutanud. Seega on hageja esitatud käenduslepinguga 12.04.2006 tõendanud, et kostja on lepingule alla kirjutanud ja avaldanud tahet TsÜS § 78 lg 1 järgi käenduskohustust võtta, leping on sõlmitud kirjalikus vormis poolte, sj kostja poolt lepingule omakäeliselt alla kirjutades ja leping on seega sõlmitud VÕS § 11 lg 1, 4 järgi. Seega on käendusleping kehtiv ja kuulub VÕS § 76 lg 1 alusel täitmisele. Käenduslepingu järgi kohustub kostja tagama solidaarselt põhivõlgnikuga liisinglepingust nr XXX 12.04.06 tulenevate põhivõlgniku kohustuse täitmise ning käendaja vastutuse piirmäär on 300 000 kr ehk 19173,50 €. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi tuleb liisingandjale hüvitada ka liisingandjale lepingu ülesütlemisega seotud lisakulud. Hageja loobus viivise ja leppetrahvi nõudest (2920,68+319,56 €). Seega kuulub menetlus hageja nõudes leppetrahvi ja viivise saamiseks lõpetamisele käesoleva otsusega TsMS § 428 lg 1 p3 ja § 441 lg 5 järgi. Kuna vaidlus puudus liisinglepingust tuleneva ja OÜ XXX võlgnevuse suuruse üle, on põhivõlgniku ehk OÜ XXX liisingmaksete võlg 5733,33 €, kindlustusmaksete võlg 192,79 €, teate esitamise kulu võlg 7,67 €, tagatusteenuse võlg 319,81 €, nn müügikahjum (asja väärtus ei katnud jääkväärtust) 3467,48 €, kokku 9721,08 € VÕS § 367 lg 1, 4 järgi hageja ees. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgniku puhul kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult koos või eraldi ja seda kas täis ulatuses või ka osaliselt. Vaidlus puudus selles, et märgitud võlg 9721,08 € on seni hagejale tasumata. Seega rikub kostja kui käendaja käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust VÕS § 5 (3)

100 tähenduses. Kuna kostja ei ole käenduskohustust täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt käendajana põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1 ja 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 367 lg 1, 4 järgi. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 9721,08 €. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja loobus osaliselt oma nõudest ja sellest ei nähtu, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega tuleb nõudest loobumisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 lause esimese poole järgi. Hageja nõue, mis kuulus rahuldamisele, moodustas 75% kogu nõudest, mille hageja kohtule esitas (9721,08/12961,32*100). Seega jäävad selles osas hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Kokkuvõtvalt ning arvestades rahuldatud nõude ulatust ning loobutud nõude ulatust, jäävad AS-i SEB Liising menetluskulud 75% XXX kanda (rahuldatud osa) ja XXX menetluskulud 25% ulatuses (loobutud nõude osa) AS –i SEB Liising kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks (kaks hagi kokku, sõltumata osalisest nõudest loobumisest) 12961,32 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.