Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Puudutatud isik XXXII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikute I-XXXII esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson (e-post [email protected]) Puudutatud isik XXXIII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik XXXIV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik XXXV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXXVI: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXXVII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXXVIII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XXXIX: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XL: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XLI: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XLII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XLIII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik XLIV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-XXX)

Puudutatud isik XLV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XLVI: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik XLVII: Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu (registrikood 75023823, asukoht Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn) Puudutatud isiku XLVII esindaja: XXX (e-post XXX) Puudutatud isik XLVIII: Eesti Vabariik (Siseministeeriumi kaudu, registrikood 70000562, asukoht Pikk 61, 15065 Tallinn) Puudutatud isiku XLVIII esindajad: Tiit Lõhmus (e-post [email protected]), Karel Virks (e-post [email protected]), Andrus Padar (e-post [email protected]) Puudutatud isik XLIX: XXXOÜ (registrikood XX, asukoht XXX) Puudutatud isik L: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LI: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LIII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; XXX, e-post XXX) Puudutatud isik LIV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik LV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LVI: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LVII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LVIII: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik LIX: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Puudutatud isikute XLIX ja LIX esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

omanike ühine kohustus tasuda juurdepääsuõigusega koormatud kinnistute omanikele tasu 480 eurot aastas, alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Kanda juurdepääsuõigus märkena kinnistute nr XXX-XXX) registriosa III jakku järgmises sõnastuses: „Tähtajatu isiklik kasutusõigus juurdepääsuks XXXc kinnistutele nr XXX , vastavalt Harju Maakohtu 20.11.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-12-1506 ja selle lisaks olevale skeemile, juurdepääsuga tagatud kinnistu igakordse omaniku, pereliikme ja nende külaliste kasuks. Isiklik kasutusõigus seatakse õigustatud kinnistute omanike kasuks ühisena, ühes tasu maksmise ühiskohustusega summas 480 eurot aastas, mis tuleb ühekordse maksena tasuda hiljemalt iga järgneva aasta 30. jaanuariks kinnistu haldamiseks asutatud korteriühistu arveldusarvele, selle puudumisel kasutusõigusega koormatud kinnistute omanike poolt volitatud isikule või valitsejale.“

Tasu nimetamine on eeskätt iga kinnistu omaniku enda ülesanne. Kui kohtule selle kohta kindlaid andmeid ei esitata, tuleks lähtuvalt kohtupraktikast kehtestada juurdepääsu tasu suuruseks tasu, mis kehtinud vääringus oli 1 kroon päevas teisendades selle eurodeks. Tasu määramisel tuleks arvestada eelkõige teeseaduses sätestatud teeomaniku kohustuste täitmiseks vajalikke kulutusi. Avaldaja palub: 1. Juurdepääsuks Tallinnas, XXX ja Luise tänavatele pääsemise tagamiseks koormata juurdepääsuõigusega järgmiseid kinnistuid, asukohaga: 1) XXX , Tallinn (kinnistud nr XXX-XXX XXX), 2) XXX, Tallinn (kinnistud nr XXX-XXX); 2. Juurdepääsuõigus p-s 1 loetletud kinnistute suhtes seada XXXc, Tallinn asuvate kinnistute (nr-d XXX ) igakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks; 3. Juurdepääsuõiguse eest määrata juurdepääsuga tagatud kinnistute igakordsete omanike ühine kohustus tasuda juurdepääsuõigusega koormatud kinnistute majandamiseks asutatud kummalegi korteriühistule tasu 40 eurot aastas, alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest;

naaberkinnistul toimuvad sh see, kuidas XXX omanikud oma kinnistut jagavad. XXX teenindusmaad puudutavas korralduses so samuti kehtivas haldusaktis ei ole ette nähtud, et juurdepääs tuleks võimaldada ka XXXc krundile. XXX korteriomanike kulule ja olulisele ebamugavusele vastandub XXXc omaniku soov tegeleda ettevõtlusega viisil, et ta saaks enda kinnisvara ehitada välja korteriteks muutes need potentsiaalsetele ostjatele atraktiivsemaks sellega, et sinna on läbi XXX hoovi juurdepääs, mille käigus ei tule kangi alt läbi sõita. Selline huvi ei kaalu üles XXX korteriomanike õiguste piiramist. Kohus on juba varasemalt kaalunud alternatiivina läbipääsu XXX kinnistult, kuid on leidnud, et XXXc on vajalik juurdepääs olemas läbi XXX. Oma 29.02.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07354494 jättis Harju Maakohus rahuldamata Osaühingu XXX hagi XXX Tallinnas korteriomanike vastu, milles hageja nõudis juurdepääsu avalikult teelt enda kinnistule XXXc läbi kinnisasja asukohaga XXX Tallinnas. Kõrgemad kohtud kohtuotsust ei muutnud ning see on jõustunud. Tsiviilasjas 2-07-35449 rõhutas kohus, et XXX omanike huve tuleb antud asjas kaaluda eriti tähelepanelikult, kuna XXX elamu näol on tegemist nende kodudega. Avaldaja oli siis ja on ka nüüd juriidiline isik. XXX kinnistul asub 27 korteriga elamu, mida kasutavad kokku 32 korteriomandi omanikku. Kuigi kinnistu võib tunduda suur, siis tegelikkuses tähendaks juurdepääsu seadmine XXXc kinnistule seda, et XXX kinnistu oleks eraldatud kaheks osaks, mida eraldaks kuni 2 m laiune ja 45 m pikkune tee, mida XXX omanikud oleksid kohustatud oma sõidukitest jmt vabana hoidma. Juba täna ei ole kõigil XXX kinnistu kaasomanikel enda parkimiskohta hoovis ning kaasomanike vaheliste kokkulepete alusel pargivad osad neist oma autosid mujal. Täiendavalt veel 8 parkimiskoha kaotamine on elanikele äärmiselt suureks probleemiks arvestades, et üldiselt teadaolevalt asub XXX Tallinnas Kesklinna tasulises parkimise tsoonis. Kuukaart vastavas tsoonis maksab 127,82 eurot, so aastane kulu ühe auto kohta oleks 1 533,84 eurot ning kaheksa auto kohta 12 270,72 eurot. XXX lähedal ei asu avalikel tänavatel parkimiskohti. Seni on lumekoristamisel lund ladustatud kinnistul. Juhul, kui tagada tuleks ka juurdepääs XXXc krundile, ei oleks selleks enam mõistlikku võimalust, mistõttu tellida tuleks lume äravedu. Sellele hinnanguline kulu on 2 188,80 eurot. Prognoositav kulu lumekoristusele on 2 097 eurot, millest 50% on 1 048,50 eurot. Värava automaatika hooldus maksab aastas ca 360 eurot, millest pool on 180 eurot. Kinnistu väärtus väheneks juurdepääsu määramisel 4 050 eurot aastas. Minimaalselt võiks juurdepääsu tasu olla seega 20 000 eurot aastas. Puudutatud isikud I-XXXII leiavad, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikute XL, XLI ja XLV seisukoht (XXX korteriomanikud) Puudutatud isikud XL, XLI ja XLV leiavad, et juurdepääsu ei tuleks määrata üle XXX kinnisasjade. XXX korteriomanikud omavad juurdepääsu oma sisehoovile üksnes läbi madala ja kitsa kangialuse (laius 2,6 m ja kõrgus 2,8 m). Juurdepääsu tagamine avaldajale tähendaks ühe parkimiskoha kadu, kuid juba praegu ei ole kõigil korteriomanikel parkimiskohta. Avaldaja pidi juurdepääsuprobleeme ette nägema seoses kaasomandi lõpetamisega ja eraldi kinnistu moodustamisega. Kangialusest ei mahu läbi prügi- ega tuletõrjeautod. Avaldaja prügikonteinerid XXX krundil takistavad autodel kangialusesse keeramist. Luise tänaval ei ole ühistranspordipeatusi, kuid XXX tänaval on. Kui avaldaja korraldab laste kunstitunde, siis on lastel ohutum vältida kangialust. Ehitusmaterjalide vedu kangialuse kaudu ei saa toimuda. Avaldaja õu ja peauks avanevad XXX tänava poole. Korteriomanikud soovivad turvalisuse tõstmiseks jalgvärava lukustada ja takistada kõrvalistel isikutel juurdepääsu sisehoovi. Avaldajale võiks piisata ühest juurdepääsust, kus mahuksid liikuma kõik liiklejad.

Juurdepääsu määramisel peaks tasu olema 40 eurot kuus. Tasu määramisel tuleb arvesse võtta kasutatava maa sihtotstarvet, läbipääsutee mõõtmeid, kasutatava maa üldist hinnaklassi, värava ja kangialuse hooldus- ja remondikulu, parkimisruumi kadu, kulutusi pinnase kruusaga katmisele, kulutusi seoses talvel ala lumevaba hoidmisega. Praeguses olukorras on pingeid tekitanud kahasse haldamise küsimus. Puudutatud isikud XL, XLI ja XLV vastasid avaldusele korteriühistu nimel, kuivõrd tegemist on XXX majas moodustatud korteriühistu juhatuse liikmetega. Avaldusele oli lisatud korteriomanike varasem, 09.10.2012 seisukoht, viitega, et jäädakse selles toodud seisukohtade juurde. Nimetatud seisukoha on allkirjastanud puudutatud isikud XXXIII, XXXV, XXXVII, XXXIX-XLVI. Teised XXX korteriomanikud avaldusele ei vastanud. Puudutatud isiku XLVII (Tallinna linn) seisukoht XXX kinnistuid on avaldaja kasutanud juurdepääsuks pikema aja jooksul. Samuti on juurdepääsuks kasutatud XXX maaüksust, kuid selle suhtes kirjalikud kokkulepped puuduvad. Käesoleval hetkel XXX maaüksust juurdepääsuks ei kasutata. XXX kaudu juurdepääsu kasutamise jätkamine ei mõjuta liikluskorraldust Luise tänaval. Liikluskorralduslikult sobivad juurdepääsuks XXX, XXX , XXX ja XXX kinnistud. Avalduse sisulise põhjendatuse üle peab otsustama kohus. Puudutatud isiku XLVIII (Eesti Vabariik) seisukoht XXX kinnistut kasutab Kaitsepolitseiamet (KAPO). Oma tegevusest lähtuvalt peab KAPO rakendama tavapärasest tõhusamaid turvameetmeid nii hoonete kui ka kinnistu välispiiri kaitsel. Kuna KAPO hooned ja territoorium on hädaolukorra seaduse mõttes suure rünnakuriskiga objekt, siis kehtivad Ametile miinimumnõuetena suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmed. Tegemist on asutusega, mis töötleb suures mahus riigisaladuseks tunnistatud teavet, mis seab omakorda KAPO hoonetele ja territooriumile täiendavad turvalisuse nõuded. Praegune liikluskord, kus KAPO kasutuses olevalt Luise 1//3 kinnistult on läbipääs XXX hoovi, on ajutine. Esitatud on uue detailplaneeringu algatamise taotlus hoonete ümberstruktureerimiseks. Tagamaks jätkuvalt KAPO poolt Vabariigi Valitsuse määruse „Suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmed“ alusel rakendatavate meetmete terviklikkust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seadusest tulenevate riigisaladuse kaitse nõuetele vastavust ja julgeolekuasutuse turvalisust, ei ole mõeldav määrata XXXc kinnistule juurdepääsu läbi KAPO kasutuses oleva Luise 1//3 kinnistu. XXXc klientide kontrollimatu liikumine läbi KAPO valduses oleva kinnistu seab ohtu julgeolekuasutuse hoonete, territooriumi, isikute ja teabe turvalisuse. XXX kinnistu kaudu XXXc kinnistule juurdepääsu võimaldamine ei ole võimalik, sh tasu eest. KAPO on valmis XXXc kinnistu omanikuga sõlmima eraldi kokkuleppe XXX kaudu juurdepääsu võimaldamiseks XXXc ehitustööde jaoks ehitusmasinatele üksnes ajaks kuni KAPO alustab enda kasutuses olevate kinnistute ja hoonete ümberstruktureerimist, sh XXX kinnistu juurdepääsude ja piirete vastavusse viimist VV määrusega sätestatud miinimumnõuetele. Kuivõrd XXX ja XXXc kinnistutega külgneval piiril asub kõrge tuletõkkemüüriga hoone, siis tuleb aga arvestada, et ehitusmasinad üksnes läbi KAPO kasutuses oleva kinnistu avaldaja kinnistule ei pääse. Võimalik oleks ainult tõstukitega materjali tõstmine üle hoone ja kõrge tuletõkkemüüri. Arvestades eelnevat on KAPO hinnangul vajalik saada ka XXX kinnistu omaniku nõusolek, et ehitusmasinad pääseksid läbi XXX ja XXX kinnistute kaudu avaldaja kinnistule. Käesoleval ajal eraldab XXX ja XXXc vahelist kinnistut betoonaed (läbimõõduga u 15cm), mis ehitusperioodi ajaks tuleks (osaliselt) eemaldada ja pärast ehitustegevust uuesti paigaldada. Juhul, kui XXX kinnistu omanik on välja pakutud lahendusega nõus, siis KAPO on valmis XXXc ja XXX omanikega vastavaid läbirääkimisi pidama.

Puudutatud isiku XLIX (XXX kinnistu endine omanik) seisukoht Puudutatud isik XLIX ei poolda juurdepääsu määramist läbi XXX kinnistu. Olemas on kordades lühemaid ja vähemkoormavamaid juurdepääse avaldaja kinnistule. XXX ärihoone piiramine igast küljest liigeldava alaga vähendab sellel asuvaid parkimiskohti ja kinnistu väärtust oluliselt ning tekitaks ebaproportsionaalselt suuri ebamugavusi. XXX kaudu oleks juurdepääsutee 150 m pikk, XXX ja XXX kaudu 100 m, XXX kaudu 70 m, XXX kaudu 50 m ja XXX kaudu 40 m pikk. Piki hoone pikimat külge ehitusmasinate ja hiljem kogu korterelamu teenindava liikluse talumine on ebamõistlikult koormav. XXX hoovipoolsed ruumid muutuksid mürale avatuks. Tasu ehitustegevuse ajal peaks olema vähemalt 10 000 eurot aastas, hiljem vähemalt 1 000 eurot aastas. Puudutatud isiku LIX (XXX omanik) seisukoht XXX kaotaks juurdepääsu tõttu 2 parkimiskohta ja seega üüritulu 2 parkimiskoha eest kokku 100 eurot kuus. Parkimiskohtade olemasolu on XXX äritegevuses oluline komponent ja parkimiskohtade puudumine mõjutab negatiivselt kontorite üürihindasid. Tallinna parkimisnormatiiv näeb ette 80 (või ka 120) m2 büroopinda ühe parkimiskoha kohta. Kaotades 2 parkimiskohta jääb parkimisvõimalusest ilma 160m2 büroopinda ja selle pinna üürihind on eelduslikult 3 eurot ruutmeetri eest madalam. Seega kaotab omanik 480 eurot saamata jääva üüri eest kuus. Kui kohus otsustab määrata juurdepääsu üle XXX kinnistu, on õiglane tasu 10 000 eurot aastas ehitustegevuse ajal ja hiljem 6 960 eurot (580x12) aastas, mis tuleb maksta aastase ettemaksuna ja kuulub igal aastal korrigeerimisele vastavalt tarbijahinna indeksile. Puudutatud isikute L, LII-LVII (XXX /7a korteriomanikud) seisukoht Juurdepääsu ei tuleks määrata XXX /7a krundi kaudu. XXX /7a hoov on väike ja sissesõit kitsas. XXX /7a krundil on XXX ja XXX c krundiga külgnev kivimüür koos kivist ehitatud kuuridega, samuti raudaed, kus ees on parkimiskoht ainult ühele autole. Manööverdamisruumi ei ole. Läbipääs peaks olema nagu vanasti – Luise tänava poolt läbi XXX kangialuse ja XXX tänava poole läbi värava, mis on praegu kinni keevitatud. Paarkümmend aastat tagasi XXX värava kaudu käidi. Avaldaja võiks ehitada ka värava ja liigelda läbi XXX kinnistu, sest seal on palju ruumi. Teised XXX /7a korteriomanikud avaldusele ei vastanud. Kohtumääruse põhjendused Avaldajale kuuluvad kõik Tallinnas, XXXc elamus moodustatud korteriomandid, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa numbritega XXX ja XXX . Kohtule esitatud kaartidelt nähtuvalt (kd I, lk 10; kd I, lk 12; kd I, lk 87; kd II, lk 142; kd III, lk 33) puudub XXXc maaüksusel iseseisev ühendus avalikult kasutatava teega. Samuti nähtub, et XXXc maaüksusega piirnevad XXX , XXX , XXX , XXX /7a ja XXX kinnisasjad. AÕS (asjaõigusseadus) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on lahendis 3-2-1-85-05 (p 16) selgitanud, et avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Vaidlus puudub, et käesoleval ajal toimub faktiliselt juurdepääs XXXc maaüksusele läbi XXX maaüksuse, täpsemalt läbi XXX kangialuse. Avaldaja väitel on tegemist ajutise kokkuleppega. Asjaõiguslikult ei ole XXX korteriomandeid XXXc korteriomandite kasuks juurdepääsuga koormatud. Tallinna linn on avaldanud seisukohta, et liikluskorralduslikult on juurdepääs võimalik kõigilt naaberkinnistutelt. XXXc kõrval asuva XXX /7a maalt ei vii teed avaldaja maaüksuseni, juurdepääsu võimaldamiseks tuleks rajada tee, milleks oleks vajalik osaliselt lammutada XXX /7a piiril asuv kivimüür, eemaldada betoonplaat ja võrkaed. Kohus tuvastas 12.09.2013 vaatlusel, et XXX /7a maja taga asub hooldatud aiamaa, millele on rajatud lillepeenrad, samuti kasvavad viljapuud. Ruumi ei ole piisavalt, et mahuks ära nii juurdepääsutee kui aed. Hoovi suurust iseloomustavad XXX /7a omanike poolt esitatud fotod (kd II, lk 139-141A). Samuti kaoks juurdepääsu võimaldamisel ära hoovi ainus parkimiskoht. Teistel naaberkinnistutel on teed olemas. Ka ei ole ükski menetlusosaline avaldanud, et juurdepääs XXXc juurde oleks kunagi toimunud läbi XXX /7a hoovi. Kohus leiab, et juurdepääsutee määramine läbi XXX /7a maaüksuse ei ole põhjendatud. XXX omanik on Eesti Vabariik, kes on andnud kinnistu KAPO kasutusse. KAPO selgitusel on kavandatud hoonete ümberstruktureerimine, mille tulemusel kaob XXX kinnistult läbipääs XXX hoovi. Nimetatud läbipääs on hetkel võimalik vaid jalgsi. Juurdepääsu võimaldamine seaks ohtu julgeolekuasutuse hoonete, territooriumi, isikute ja teabe turvalisuse ning ei võimaldaks järgida Vabariigi Valitsuse määruses nr 33 sätestatud suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmeid. Avaldaja leiab, et kui lammutada XXXc kinnistut eraldaval küljel kasutusest väljalangenud lasketiiru laadne kiviehitis, on võimalik selle asemel sinna rajada tee, mida saaks kasutada nii riigikaitsemaa kasutajad kui ka XXXc elanikud ning saab planeeringuga saab välistada KAPO loodaval territooriumil XXXc elanike ja nende külastajate kontrollimatut liikumise. Juurdepääsust kui naabrusõigusest rääkides ei kaalu riigi huvid üles eraomandiga seotud huve, sest igasugune omand on seaduse silmis võrdselt kaitstud. Riik ei saa põhjendada läbipääsu mittelubamist riiklike huvidega ja neid reguleerivate üldaktidega, sest riigil on võimalik enda huve naabri huvidega arvestades teistsuguse planeerimisega nii hästi tagada, kui see kitsastes linnatingimustes võimalik on. KAPO selgitusel on XXX, XXXc ja XXX vahelist kinnistut eraldav müür hoone (endine lasketiir) üheks kandevseinaks. Hoone lammutamine oleks ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Kohus leiab, et hoone lammutamine, olenemata sellest, kas hoone on kasutusel või mitte, juurdepääsu võimaldamiseks oleks ilmselt ebamõistlik olukorras, kus on olemas alternatiive juurdepääsu määramiseks olemasolevate teede kaudu. Nõustuda võib avaldaja seisukohaga, et igasugune omand on seaduse silmis võrdselt kaitstud, sõltumata sellest, kes on omanik, kuid kuna juurdepääsu määramisel tuleb kaaluda omanike huve, siis omab tähendust ka, millisel eesmärgil omandit kasutatakse. Avaldaja huviks on pääseda ligi oma korteriomanditele, teostada elamus ehitustööd ja väljaehitatavad korterid võõrandada. Avaldajal kui eraõiguslikul juriidilisel isikul saavad olla üksnes ärilised, kasumi teenimisele suunatud huvid. Eesti Vabariigi huviks XXX kinnistu osas on riigi sisejulgeoleku tagamine. Kohus leiab, et sisejulgeoleku tagamise vajadus kaalub üles avaldaja majandusliku huvi. Sisejulgeolekuta ei ole kaitstud riigi põhiseaduslik kord, seeläbi on ohustatud ka kõik põhiseaduslikud isikute õigused ja vabadused, sh omandiõigus. KAPO on veenvalt välja toonud, et juurdepääsu võimaldamine läbi XXX kinnistu kujutaks endast olulist turvariski. Juurdepääsu võimaldamine ei tähendaks läbipääsu XXX kinnistult vaid XXXc tulevastele korteriomanikele, vaid ka nende külalistele, sõpradele ja tuttavatele. Seega tekiks olukord, kus

julgeolekuasutuse territooriumilt hakkaks piiramatult läbi käima määratlemata ring isikuid. Kohus ei pea sellist lahendust mõistlikuks ja juurdepääsu läbi XXX kinnistu ei määra. Juurdepääs oleks võimalik määrata veel XXX , XXX ja XXX kinnistute kaudu. Avaldaja leiab, et juurdepääsu määramine üksnes XXX kaudu ei rahuldaks tema vajadusi, sest madalast ja kitsast kangialusest ei mahu läbi suured sõidukid nagu prügiautod, kolimisautod ja ehitusmasinad. Avaldajal on plaan XXXc elamus ehitada välja eraldi korterid, korterelamu teenindamiseks on vajalik suuremate sõidukite juurdepääs. Samuti peab avaldaja projekteerimistingimuste kohaselt ära näitama ehitusaegsed juurdepääsud ja materjalide ladustamise koha. Ehitusmasinad ja -materjalid läbi kangialuse ei mahu. Avaldaja kasuks seatav juurdepääs peaks avaldaja arvates vastama eelduslikult mistahes teadaolevatele ja ka ettenägematutele vajadustele, mida iga korterielamu puhul esineb (prügivedu, kolimised, ehitamised jne). Ühtegi nimetatud vajadust ei saa realiseerida XXX kinnistul asuva kangialuse kaudu. Kohus ei nõustu avaldaja käsitlusega, et seatav juurdepääs peab vastama mistahes teadaolevatele ja ka ettenägematutele vajadustele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-04 (p 18) selgitanud, et kas juurdepääsuõigus kinnistu sisehoovile tuleb anda ka autodele, oleneb asjaoludest, mh sellest, kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sisehoovi autoga pääsemata või mitte. Seejuures omavad tähtsust ka parkimise võimalus ja sõidukiga hoone teenindamise vajadus. Juurdepääs peab olema seega selline, mis võimaldab kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Maaregistrist nähtuvalt on XXXc sihtotstarve 100% elamumaa. Juurdepääs peab võimaldama seega korteriomandite kasutamist elamiseks ja elamisega seotud tavapäraseks teenindamiseks. Kohus leiab, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik juurdepääs XXXc-le jalgsi ning kuna XXXc maaüksusel on ruumi parkimiseks, siis ka autoga. Isik, kes soetab kinnistu Tallinna kesklinna, st tihedalt asustatud alale, ei saa aga mõistlikult eeldada, et kinnisasjale pääseb ligi piiramatu aja jooksul mistahes autotehnikaga. Kohus möönab, et prügivedu on korterelamu teenindamiseks vajalik, kuid prügiveo korraldamiseks ei ole vältimatu, et prügiauto sõidaks elamu juurde. Prügi võib paigutada ratastega konteineritesse, mis veetakse tühjendamiseks tänava ääres peatunud prügiauto juurde. Elamu tavapäraseks teenindamiseks ei ole vajalik ei kolimis- ega ehitusauto juurdepääs elamule, sest nii ehitamine kui kolimine on olemuslikult ajutised, ajaliselt piiratud ja reeglipärase korduva iseloomuta toimingud. Kohtu hinnangul ei ole AÕS § 156 eesmärgiks juurdepääsu võimaldamine kõikmõeldavateks, vaid üksnes kõige hädavajalikemateks juhtudeks, kuivõrd tegemist on naaberkinnistute omanike omandiõiguse riivega. Kui tekib vajadus kolimiseks, ehitamiseks vms erakorralist, tuleb olukord lahendada kinnisasja asukohast tingitud erisustega arvestades, näiteks transportides kolitav kohale sõiduautoga. Naabritega on võimalik sõlmida kokkuleppeid ka tähtajalise servituudi seadmiseks, millisele võimalusele on kohus kavandatava ehitustegevusega seoses juhtinud ka käesoleva menetluse raames avaldaja tähelepanu 20.09.2013 kirjaga, ning Eesti Vabariik on avaldanud valmisolekut astuda avaldajaga läbirääkimistesse XXX kinnistu ajutiseks kasutamiseks ehitusmaterjalide transportimiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et juurdepääsu määramisel avaldaja kinnistule ei tule arvesse võtta avaldaja soovi liikuda oma maaüksusele igasuguses suuruses transpordivahenditega. Juurdepääs peab olema selline, et liikumine oleks võimalik jalgsi ja sõiduautoga. Määrates juurdepääsu läbi XXX maaüksuse, on liikumine võimalik nii jala kui sõiduautoga. Sellise lahenduse kasuks räägib asjaolu, et käesoleval ajal on juurdepääs faktiliselt läbi XXX korraldatud. Kuigi avaldaja väitel on juurdepääs toimunud ka läbi XXX hoovi, ei selgu asja

materjalidest, millisel ajal juurdepääs oli läbi XXX võimalik. XXX /7a omanikud avaldavad oma vastuses, et XXX kaudu käidi XXXc elamusse paarkümmend aastat tagasi. Käesolevaks ajaks on seega nimetatud tava muutunud. XXX korteriomanikud on juurdepääsu määramisele oma hoovi kaudu kategooriliselt vastu, tuues välja, et juurdepääs poolitaks nende hoovi ja võtaks ära 8 parkimiskohta, mille kohta on esitatud parkimiskohtade skeem (kd III, lk 28, sama värviliselt kd III, lk 65). Seevastu XXX elanikud kaotaksid ainult ühe parkimiskoha. XXX väitel tähendaks juurdepääsu määramine läbi XXX kahe parkimiskoha kadu. XXX korteriomanike väitel oli XXXc elamu ajalooliselt XXX hoovimaja. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on esitatud 25.04.2001 Tallinna Hooneregistri õiend (kd I, lk 176-177), millest nähtuvalt on XXX asukohaga registreeritud elamu 12 korteriga ja elamu 8 korteriga. 07.05.2003 eluruumide ümberhindamise akti (kd I, lk 178-179) kohaselt asuvad XXX krundil elamu A ja elamu B. Elamud on üheks vallasomandiks, mis on jagatud 7833 mõtteliseks osaks. Kogu elamu B on avaldaja kasutuses. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 12.11.2007 kirjaga (kd I, lk 175) vastanud XXX korteriomanike järelepärimisele (kd I, lk 173-174), et endisest maakasutusest XXX eksisteerinud hoonetest on korteriomandi seadmise käigus moodustatud kaks eraldi katastriüksust: XXX ja XXXc. XXXc katastriüksuse piiride määramisest oli avaldaja teadlik. Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2005 korraldustel 1661-k (kd I, lk 180-181) ja 1662-k (kd I, lk 182-183) p 6.1 on märgitud, et XXXc juurdepääs avalikult kasutatavale teele on seni toimunud läbi XXX maaüksuse. 29.09.2005 piiriprotokolli (kd I, lk 184) kohaselt on piiripunktide kättenäitamise juurde kutsutud avaldaja. 02.05.2005 krundiplaanide ettepanekul (kd I, lk 185) on senine juurdepääsutee XXXc elamule märgitud läbi XXX. Ettepanekul on avaldaja esindaja allkiri. Nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et XXXc on ajalooliselt kuulunud XXX juurde. Õige võib olla avaldaja seisukoht, et kinnisasjadena pole XXX ja XXXc kunagi ühte tervikut moodustanud, kuid elamud vallasasjadena moodustasid terviku. Avaldaja on välja toonud, et praeguse XXXc juurest ei saanud varem sõidukiga liigelda läbi kangialuse Luise tänavale välja, sest seal, kus praegu asub parkla ja kus saab sõita, on näha veel vundamendi säilmed – järelikult asus seal varem hoone, mis ei võimaldanud liiklemist. Eluruumide ümberhindamise aktist nähtub, et elamutega samal krundil asub kuur. XXX korteriomanike 06.11.2007 järelepärimise kohaselt nähtub XXX hooneregistri toimikust, et XXX aadressil on eksisteerinud hooned A, B ja C, millest B on lammutatud. Kuivõrd kohus vaatlusel XXX või XXXc krundil kuuri ei täheldanud, siis võis lammutatud hoone olla kuur. Kuur koos hoovimaja ja elumajaga moodustavad ühe olemusliku terviku. Avaldaja väitel ei saanud varasema hoone tõttu sõidukiga liigelda XXXc juurest Luise tänavale välja, kuid avaldaja ei ole väitnud, et liikumine ei olnud võimalik jalgsi. Avaldaja on esitanud Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 02.01.2003 kirja (kd I, lk 14), mille kohaselt XXXc krundile on juurdepääs läbi XXX. Juurdepääs XXX ja XXXc-le on olnud ka läbi XXX , kuna XXX kangialune ei võimalda suuremõõtmeliste sõidukite liiklemist. Nimetatud tõend tõendab, et eeskätt on kasutatud XXXc-le juurdepääsuks XXX maaüksust ning XXX on kasutatud suurte sõidukite puhul. Seega räägib juurdepääsu määramise kasuks läbi XXX maaüksuse asjaolu, et tegemist on ajalooliselt kokkukuuluvate üksustega ning et XXX on kasutatud XXXc-le juurdepääsuks pikema aja vältel. XXX korteriomanikud on toonud välja, et kangialusest ei mahu läbi tuletõrjeautod. Kangialusest on esitatud fotod (kd I, lk 15; kd I, lk 88). Tegemist ei ole asjakohase argumendiga, mida tuleks juurdepääsu määramisel kaaluda, kuna tuletõrjeautode juurdepääs

on reguleeritud päästeseaduse alusel. XXX elanikke häirivad avaldaja prügikonteinerid, mis asuvad XXX kinnistul, kuid juurdepääsu tee määramine ei anna õigust koormataval kinnisasjal asjade hoidmiseks. Kuivõrd avaldaja enam lastele kunstitunde ei korralda, ei puutu asjasse, millist teed mööda oleks lastel ohutum liigelda. XXX korteriomanikud on välja toonud, et soovivad oma hoovi viiva jalgvärava lukustada, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu, kuid jalgvärav on võimalik lukustada ka juhul, kui XXXc elanikel on juurdepääsutee, kui XXX omanikud annavad jalgvärava võtme ka XXXc omanikele. XXX omanikud märgivad, et XXXc omanik pidanuks kaasomandi lõpetamisel juurdepääsu probleemi ette nägema, kuid nimetatud probleem pidanuks olema ettenähtav ka XXX omanikele, kuivõrd kaasomandis olid XXX ja XXXc. XXX ja XXX elamute puhul on tegemist korterelamutega, mida kasutavad isikud koduna. XXX elanike õiguste riive oleks juurdepääsu määramisel väiksem, kui XXX elanike puhul, kuna XXX kaotaks vähem parkimiskohtasid, XXX omanikud on faktiliselt talunud XXXc juurdepääsu, samas kui XXX on sulgenud läbipääsutee väravaga (foto kd I, lk 16-19) ja läbipääsunõudele läbivalt ning mh varasemas kohtumenetluses vastu vaielnud (tsiviilasi 2-0735449 maakohtu otsus kd I, lk 158-163; ringkonnakohtu otsus kd I, lk 164-172; Riigikohtu määrus kd I, lk 157). Kuivõrd XXXc on ajalooliselt kuulunud XXX juurde ning XXX kaudu on juurdepääs toimunud, on juurdepääsu võimaldamise vajadus olnud XXX omanikele mõistlikult ettenähtav. Alternatiivselt XXX maaüksusele on juurdepääs võimalik määrata ka XXX kaudu, mille omanik käesoleva menetluse kestel vahetus (väljavõte kinnistusraamatust kd III, lk 4; sama kd III, lk 42). Välja on toodud, et XXX kaudu juurdepääsutee oleks umbes 150m pikk, samas kui XXX kaudu 40m. Tegemist on üle 3-kordse erinevusega. Juurdepääs XXX kaudu kulgeks mööda XXX asuva hoone pikimat külge, selliselt hakkaks liiklus toimuma mõlemal pool hoonet, mis tooks kaasa mürataseme tõusu. Kohus leiab, et 150-meetrise juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud olukorras, kus on olemas ajalooliselt kujunenud 40-meetrine tee, millest viimasel ei ole selle suuruse tõttu võimalik suurte mürarikaste sõidukite tiheda liikumise korraldamine, mis võiks XXX omanikke häirida. Asjaolu, et ühistranspordipeatused asuvad XXX tänaval ja et avaldaja õu ja peauks avanevad XXX tänava poole, ei välista juurdepääsu määramist läbi XXX maaüksuse. XXX kaudu jõuab XXX tänavale jalgsi umbes 10 minutiga, sellise teekonna läbimine ei saa olla XXXc omanikule ebamõistlikult koormav. XXX korteriomanikud on avaldanud arvamust, et avaldajale võiks piisata ühest juurdepääsust, kus mahuksid liikuma kõik liiklejad. Kohus nõustub nimetatud seisukohaga ja leiab, et selliseks sobilikuks juurdepääsuks on ajalooliselt kujunenud tee läbi XXX kangialuse, kus mahub liiklema nii autoga kui jalgsi. Kohus määrab juurdepääsu üle XXX maaüksuse. XXX korteriomanikud avaldasid, et juurdepääsutasu peaks olema 40 eurot kuus. Tasu määramisel tuleb arvesse võtta kasutatava maa sihtotstarvet, läbipääsutee mõõtmeid, kasutatava maa üldist hinnaklassi, värava ja kangialuse hooldus- ja remondikulu, parkimisruumi kadu, kulutusi pinnase kruusaga katmisele, kulutusi seoses talvel ala lumevaba hoidmisega. XXX korteriomanikud aga ei ole esitanud arvestust, kuidas on 40 eurot leitud. Avaldaja leiab, et kui kohtule selle kohta kindlaid andmeid ei esitata, tuleks lähtuvalt kohtupraktikast kehtestada juurdepääsu tasu suuruseks tasu, mis kehtinud vääringus oli 1 eesti kroon päevas, so 365 EEK-i aastas, teisendades selle eurodeks. Nõustuda võib XXX korteriomanike seisukohaga, et tasu määramisel tuleb mh arvesse võtta parkimisruumi kadu. Juurdepääsu võimaldamine riivab koormatava kinnistu omanike õigust

oma kinnistut vabalt kasutada, sh parkimiseks. XXX omanikud on esitanud andmed, et Kesklinna parkimistsoonis maksab kuukaart 127,82 eurot (http://www.parkimine.ee/Parkimisinfo/tallinn). Kuivõrd juurdepääsutee määramine läbi XXX toob XXX omanikele kaasa ühe parkimiskoha kaotamise, siis võib 40-eurost tasunõuet kuus ainuüksi parkimisruumi kadu silmas pidades pidada mõistlikuks. Muid kulutusi ei saa kohus arvesse võtta, sest XXX ei ole muude kulutuste suuruse kohta andmeid esitanud. Samuti on Riigikohus lahendis 3-2-1-33-04 (p 22) selgitanud, et kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Nimetatud seisukoha juurde on Riigikohus jäänud ka lahendis 3-2-1-170-12. Kuivõrd avaldaja ei ole täpsustanud, millisele kohtupraktikale ta konkreetselt viitab, siis ei pea kohus võimalikuks avaldaja seisukohast tasu määramisel lähtuda. Kohus määrab, et juurdepääsu eest tuleb maksta tasu 40 eurot kuus ehk 480 eurot aastas. Kohus leiab, et Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 22.04.2010 kiri (kd I, lk 13), milles on märgitud ameti märkused XXXc korterelamu eskiisprojektile, ei võimalda tõendada tsiviilasjas tähendust omavaid asjaolusid. Tähendust ei oma ka 22.08.2001 Tallinna Linnavalitsuse korraldus 3476-k (kd I, lk 186) XXX teenindamiseks vajaliku maa seadmise kohta, sest see ei puuduta XXXc maaüksust. Kuna kohus ei määra juurdepääsu üle XXX , siis ei oma tähendust XXX omanike tasunõudega seoses esitatud XXX AS-i hinnakiri (kd I, lk 187-188) ja väljavõte veebilehelt www.miljooala.ee (kd I, lk 189). Kohus nimetatud tõendeid ei hinda. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuivõrd juurdepääsu määramine on ainult avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puuduvad asjaolud, millest lähtuvalt oleks õigluse kaalutlusel põhjendatud menetluskulude teistsugune jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.