lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-604/19

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-604/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-604

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

20. november 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-604

Tsiviilasja hind

274,64 eurot Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Olga Vijard (RKM Solution OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu võla nõudes

Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10152 Tallinn, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu võla nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulud 315 (kolmsada viisteist) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses XXXOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-604 peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.08.01.2013 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 246 eurot, viivise perioodi eest kuni hagi esitamiseni summas 10,68 eurot ja protsendina edasise aja eest. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja e-posti teel saadetud teates soovi tellida hagejalt tulemasinaid logoga „Beer House“. Hageja esitas 23.04.2012 hinnapakkumise, millele lisas ka logo. Sama logo on hageja trükkinud tulemasinatele alates 2005ndast aastast. Hageja täpsustas 09.05.2012 tasumisele kuuluvat summat, 10.05.2012 kinnitas kostja vähendatud hinnapakkumise ja samal päeval alustas hageja tellimuse täitmist. 21.05.2012 andis hageja kostjale valmis tulemasinad üle. Kostja võttis tulemasinad vastu. Kostja esitas vastuvõtmisel pretensiooni, mis seisnes selles, et tulemasinal ei ole sõna „Tallinn“. Kontrollimisel selgus, et seda ei peagi seal olema. Muid pretensioone kostja ei esitanud. Sama päeva õhtul võttis kostja hagejaga telefoni teel ühendust ja väitis, et tööl esineb puudus – telefoninumbril ei ole märgitud suunakoodi. Kostja esitas seepeale pretensiooni ning jättis töövõtutasu maksmata. Hageja leiab, et kostja esitas pretensiooni pahauskselt ning hagejal on õigus nõuda arve tasumist. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 4, § 111 lg 3, § 635 lg 1, § 637 lg 3, § 643, § 644 lg 1, § 644 lg 2 ja 3. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tellis tulemasinad ja edastas hagejale oma kujunduse soovi pdf failina e-kirja lisas. Tulemasinatel pidi olema telefoninumber suunakoodiga „+372“, kuid suunakoodi ei olnud. Seetõttu kostja tarnitud tulemasinaid ei aktsepteerinud ja saatis need hagejale postiga tagasi. Sellest tulenevalt ei pea kostja hagejale ka töövõtutasu maksma. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

2-13-604 nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja töö tellijale üle andma ja VÕS § 638 lg 1 alusel on tellija kohustatud töö vastu võtma. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele ning VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS §-st 643 tulenevalt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
8.Kohtu hinnangul on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et kostja edastas 23.04.2012 hagejale interneti teel saadetud kirjas hinnapäringu, milles palus koostada hinnapakkumise erinevat sorti tulemasinate osas. Pärast poolte vahel peetud läbirääkimisi kauba koguse ja hinna üle tellis kostja hagejalt 500 musta kuldse trükiga tulemasinat, mille ühel küljel oli „Beer House“ logo ja teisel pool rekvisiidid (tl 7-10). Puudub vaidlus ka selles, et hageja andis 21.05.2012 kella 9.30 paiku tulemasinad kostja poolt tellitud koguses kostjale üle ning kostja võttis tellitud töö vastu. Hageja esitas 21.05.2012 kostjale arve summas 246 eurot tasumiseks (tl 6).
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tehtud töö vastas lepingutingimustele, kas kostja on kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning kas kostjal on kohustus arve tasuda.
10.Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, millest tulenevalt oli hagejal kohustus valmistada kokkulepitud asi ning kostjal oli kohustus tehtud töö eest maksta hagejale tasu. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja soovis saada hagejalt tellimusena tulemasinaid, millel oleks rekvisiitidena kujutatud kostja telefoninumber Eesti suunakoodiga. Poolte vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub, et 10.05.2012 e-kirjas on kostja kirjutanud, et „Tellime tulemasinaid siis 500tk koos kuldse trükiga. Lisan siia ka pdf faili kujundusega.“ (tl 9 ja 40-41). Kostja poolt kirjale lisatud pdf failist nähtub, et tulemasina logol on telefoninumber järgmisel kujul „+372 644 2222“. Hageja ei ole eitanud seda, et kostja vastava pdf faili hagejale koos kirjaga edastas. Hageja on 28.05.2012 e-kirjas tunnistanud, et vastava pdf-i kujundusel oli Eesti suunanumber erinevalt vanast kujundusest ning suunanumber jäi märkamata (tl 12). Kohus leiab, et kostja ei pidanud eraldi ekirjas esile tooma, et telefoninumber on suunakoodiga, kuna see oli nähtav kirjale lisatud pdf failist. Kostja on vastu vaielnud sellele, et hageja on kostjale tulemasinaid tarninud alates 2005. aastast. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja hagejalt varem tulemasinaid tellinud, vaid seda on teinud võibolla 2011.aastani restorani „Beer House“ opereerinud OÜ FKS Investeeringud. Hageja ei ole oma väiteid kostjale varasemate tellimuste osas tõendanud, mis ei oma ka käesolevas vaidluses tähtsust.

2-13-604 Seega on põhjendamatu hageja väide, et kostja oleks pidanud seoses varasema logoga mistahes muudatusettepanekuid e-mailis eraldi lahti kirjutama ja selle tegemata jätmisel oli hagejal õigus eeldada, et aluseks võetaks varasemalt kolmandate isikute poolt kasutatud logo kujundus. Lisaks on asjakohatu hageja väide, et kuna tellimuse hind jäi samaks, tuli eeldada hageja poolt välja pakutud kujundusega logole vastavat tellimust. Tõendamata on see, et hageja oleks kostjat teavitanud sellest, et suunakoodiga logo on kallim, kui hageja poolt näitlikustava materjalina 23.04.2012 e-kirja manusena pakutud variant. Hagejal oli võimalik selgitada kostjale, et kui kostja soovib logo koos suunanumbriga, siis kallineb tellimuse hind ning pidada edasisi läbirääkimisi hinna osas. Hageja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud dokument „Töökäsk“ (tl 17) on hageja organisatsioonisisene dokument, millest ei saa järeldada kostja nõustumust tellida tulemasinaid ilma suunakoodita hageja poolt pakutud kujul. Kui kostja oleks soovinud dokumendil „Töökäsk“ näidatud kujul tulemasinaid tellida, puudunuks kostjal vajadus lisada 10.05.2012 e-kirjale pdf fail omapoolse kujundusega. See, et hagejal jäi kostja poolt esitatud kujunduselt suunakood märkamata, on hagejast tulenev asjaolu. Hageja oleks pidanud tutvuma tellimusega hoolikamalt. Hageja ei saanud eeldada, et 7 aasta jooksul ei või olla logol või tellija kontaktandmetes muutusi. Seega hageja ei kontrollinud tellimuse sisu, vaid tugines varasematele tellimustele. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on asutatud 01.02.2010, seega hageja viited tellimustele alates 2005.a on ainetud. Hagejal oli võimalus küsida kostjalt täpsustust kujunduse osas, mida hageja ei teinud. Puudub vaidlus, et suunakoodi valmistatud tulemasinatel ei olnud. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna sellel ei olnud kokkulepitud omadusi ning hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust, mille eest ta VÕS § 642 lg 1 kohaselt on vastutav. Kohus leiab, et tegemist on olulise puudusega ning seega olulise lepingurikkumisega, kuna kostja jaoks oli oluline kostja poolt esitatud kujundusega tulemasina saamine, so Eesti suunakoodiga telefoninumbri olemasolu tulemasinal. Hageja väited selle kohta, et kostja kinkekaartidel puudub telefoninumber on asjassepuutumatud ja ebaõiged. Kostja poolt kohtule esitatud kinkekaardilt nähtub, et kinkekaardil on märgitud kostja telefoninumber koos suunakoodiga (tl 76). Lisaks ei oma tulemasinate tellimise puhul tähendust, millise kujundusega on kinkekaart, kuna nende kujundused ei pea olema identsed. Iga ettevõte valib ise, millisena ta oma logo ja üksikuid tooteid presenteerib. See, millisel eesmärgil kostja antud tulemasinaid kavatses kasutada, ei omanud hageja poolt lepinguliste kohustuse sooritamisel tähendust. Kohus leiab, et kostja ei pidanud hagejale selgitama ega põhjendama neid motiive, miks pidi tulemasinal kujutatud logo olema koos suunakoodiga. Kostja tellis ja hageja ülesanne oli vastaval kujul tulemasinaid kostjale toota. Kostja selgituste kohaselt oli kostja jaoks tulemasinad olulised reklaami eesmärgil, mistõttu oli ka oluline, et sellel oleks kajastatud Eesti telefoninumbri suunakood. Kohus leiab, et kui tulemasinad olid mõeldud välisturistidele, on suunakoodi olemasolu telefoninumbri ees oluline, kuivõrd ei saa eeldada selle teadmist välismaalaste hulgas. Ilma suunakoodita ei ole välismaalt Eestisse helistamine võimalik ning suunakoodi olemasoluta ei täida tulemasin oma reklaami eesmärki. Seega jäi kostja VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Asjakohatud on ka hageja väited, et tulemasinate otstarve on tule andmine, mistõttu ei ole suunakoodi puudumine oluline. Kohus märgib, et oluline ei olnud see, kas tulemasinad annavad tuld ka ilma Eesti suunakoodita, vaid see, et tulemasina logo oleks kostja poolt soovitud kujul. Kui kostja soov oleks olnud tulemasinate kasutuspärane (tule andmiseks) soetamine, siis ilmselt ei oleks kostja pidanud seda hagejalt tellima, vaid oleks ostnud need kaubandusvõrgust hulgi. Asjakohatud on hageja väited, et tulemasinal olid olemas muud olulised rekvisiidid, sh kodulehekülje aadress, millele sisenemine erinevalt Eestisse helistamisest on tasuta. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et kodulehe aadressi kasutamine on turistide hulgas levinum kui telefoni teel informatsiooni küsimine. Logol kodulehe aadressi ja telefoninumbri rekvisiitide olemasolu olulisust tuleb pidada samaväärseks. Asjakohatu on ka hageja arutelu selle üle, kas tavaliselt turistilt saab Dunkri 5 tänava asukoha teadmist ilma linna nimeta eeldada. Seega suunakoodi puudumine oli oluline puudus.

11.Kohus leiab, et kostja on hagejat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Pooled ei vaidle

2-13-604 selle üle, et hageja andis töö kostjale üle 21.05.2012 kella 9.30 paiku kostja juures allkorrusel asuva turvamehe juures. Kostja on selgitanud, et helistas hagejale kell 11.00, et teatada töö mittevastavusest. Kostja poolt kohtule esitatud kõneeristuste väljavõttelt nähtub, et vastava kõne pikkus on olnud 10 minutit ja 48 sekundit (tl 75). Hageja ei ole kõne toimumisele ja kostja poolt väidetavale kõne sisule vastuväiteid esitanud. Lisaks nähtub poolte vahelisest e-kirjavahetusest, et kostja on 21.05.2012 kell 17:24 saatnud hagejale e-kirja, milles on teavitanud hagejat töö mittevastavusest lepingutingimustele ning aluseks on märgitud 10.05.2012 saadetud email (tl 1011). Viimati nimetatud 10.05.2013 e-kirjaga edastas kostja hagejale logo kujunduse kohta. Seega on tõendatud, et kostja teavitas hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest samal päeval, millal töö üle anti, so ligi kaks tundi hiljem telefoni teel ning kaheksa tundi hiljem e-kirja teel. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ajaga VÕS § 644 lg 1 tähenduses. Kohus märgib, et VÕS § 643 kohustab tellijat, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama ning VÕS § 644 lg 1 kohustab mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatama. VÕS §-st 643 ega VÕS § 644 lg-st ei tulene, et mittevastavusest tuleb teavitada töövõtjat viivitamatult. Hageja seisukoht, mille kohaselt töö vastuvõtmisel tellija automaatselt tingimusteta tööd aktsepteerib ja kaotab mistahes õigused töö puuduste osas nõudeid esitada, ei ole põhjendatud ega VÕS § 644 lg 1 mõttega kooskõlas. Kohus nõustub kostja seisukohaga, millise kohaselt VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg hakkab kulgema pärast töö vastuvõtmist. Vastupidine seisukoht piiraks põhjendamatult tellija õigust töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Asjakohased ei ole ka hageja väited, milliste kohaselt oleks kostja pidanud koheselt märkama tööl esinevaid puuduseid, kuna tegemist ei olnud varjatud puudustega ning et tulemasinad vaatas üle hagejaga tellimuse üle läbirääkimisi pidanud kostja turundusjuht. Kohus leiab, et 500 tulemasina kohest ülevaatust töö üleandmisel ei saa pidada mõistlikuks. Lisaks on kostja selgitanud, et tulemasinate üleandmise ajal oli juhtkonna koosolek ning kostja oli varasemalt hagejat teavitanud sellest, et esmaspäeval kuni kella 11ni tulemasinaid ei toodaks, sest igal esmaspäeval on kella 9st kuni 11ni juhtkonna koosolekud. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, et kostja hagejat vastavast asjaolust teavitas. Hageja tõi kauba kostjale ära 21.05.2012 kella 9.30 paiku, so esmaspäeval kostja juhtkonna koosoleku ajal. Hageja ei saanud eeldada, et koosolek katkestatakse ja asutakse tellimust kontrollima, pigem pidi hageja arvestama sellega, et kauba kontroll saab olla pärast koosoleku lõppemist s.o alates kella 11.00. Kostja helistas hagejale kell 11.00 ja teatas töö mittevastavusest. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul kostja kaotanud õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, vaid on teinud seda VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Lg 2 kohaselt muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on soovinud uue töö tegemist hageja poolt, allahindulust 50% olemasolevast arvest või kauba tagastamist. Hageja ei ole kostja poolt pakutuga nõustunud ning on pakkunud 10% hinnaalandust ja nõustunud kaupa tagasi võtma kui kostja maksab ära kulud trükile (tl 10-16). Kostja sõnul tagastas kostja hagejale kõnealused tulemasinad posti teel. Hageja sõnul ei ole ta kostja poolt ELS kulleriga saadetud tulemasinaid vastu võtnud, mistõttu olid nad kullerettevõtte poolt kostjale tagastatud. Kohus leiab, et kuna hageja oli oluliselt lepingut rikkunud ning hageja keeldus uue töö tegemisest, oli kostjal õigus tulenevalt VÕS § 116 lg-st 1 lepingust taganeda, tagastada kaup hagejale ning keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna põhinõue rahuldamisele ei kuulu, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

2-13-604 Menetluskulud

12.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3 tunni eest 315 eurot käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohustuslane (tl 47-50 ja 72). Hageja leidis, et põhjendatud kuluks on 200 eurot, mis sisaldaks käibemaksu (tl 58). Kohus leiab, et kuna kostja on kohtumenetluses esitanud kohtu nõudel mitu vastust ning tõendeid, siis on kostja lepingulise esindaja kulud 3 taotletud tunni eest summas 315 eurot TsMS § 175 lg 1 ja 4 järgi mõistlikud ja põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 274,64 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 274,64 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 320 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §st 1 on kostja lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Juhindudes TsMS § 162 lg 1, 2 § 175 lg 1, 4 tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista õigusabikulusid 315 eurot (käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 tuleb kostja taotlusel mõista hagejalt menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja menetluskuludelt viivis alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja