OÜ Leonesse hagi Danotec Invest OÜ vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2013.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
274,64 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Leonesse apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Leonesse (registrikood: 10395235; asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja Olga Vijard; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Danotec Invest OÜ (registrikood: 11889212; asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta OÜ Leonesse apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
5.Välja mõista OÜ-lt Leonesse riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuluv riigilõiv summas 75 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlgnetavalt summalt raha riigi tuludesse välja mõistva kohtulahendi jõustumisest alates kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-604 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.01.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 246 eurot, viivise perioodi eest kuni hagi esitamiseni summas 10,68 eurot ja protsendina edasise aja eest. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja e- posti teel saadetud teates soovi tellida hagejalt tulemasinaid logoga „Beer House“. Hageja esitas 23.04.2012.a hinnapakkumise, millele lisas ka logo. Sama logo on hageja trükkinud tulemasinatele alates 2005ndast aastast. Hageja täpsustas 09.05.2012.a tasumisele kuuluvat summat, 10.05.2012.a kinnitas kostja vähendatud hinnapakkumise ja samal päeval alustas hageja tellimuse täitmist. 21.05.2012.a andis hageja kostjale valmis tulemasinad üle. Kostja võttis tulemasinad vastu. Kostja esitas vastuvõtmisel pretensiooni, mis seisnes selles, et tulemasinal ei ole sõna „Tallinn“. Kontrollimisel selgus, et seda ei peagi seal olema. Muid pretensioone kostja ei esitanud. Sama päeva õhtul võttis kostja hagejaga telefoni teel ühendust ja väitis, et tööl esineb puudus – telefoninumbril ei ole märgitud suunakoodi. Kostja esitas seepeale pretensiooni ning jättis töövõtutasu maksmata. Hageja leiab, et kostja esitas pretensiooni pahauskselt ning hagejal on õigus nõuda arve tasumist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tellis tulemasinad, millel pidi olema telefoninumbril ka suunakood „+372“, kuid suunakoodi ei olnud. Seetõttu kostja tarnitud tulemasinaid ei aktsepteerinud ja saatis need hagejale postiga tagasi. Sellest tulenevalt ei pea kostja hagejale ka töövõtutasu maksma. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 17.04.2013.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 315 eurot. Maakohus märkis otsuses, et ta teeb kooskõlas TsMS § 444 lg-tele 1 ja 2 otsuse lihtsustatud vormis. Kirjeldavas osas märkis maakohus üksnes seda, et hageja esitas kostja suhtes hagi, milles palus välja mõista põhivõla summas 246 eurot ja viivise summas 10,68 eurot ning alates hagi esitamisest viivise suuruses 0,02% päevas. Maakohus märkis ka, et kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 246 eurot, viivis summas 10,68 eurot ja viivis alates hagi esitamisest protsendina, suuruses 0,02% päevas, iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-604 tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada. Rikkumine on sedavõrd oluline, et asjas tehtud maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada (TsMS § 656 lg-d 1 ja 2). Sellel alusel maakohtu otsuse tühistamise tõttu ei tule ringkonnakohtul küsida vastaspoole seisukohta, arutada asja istungil ega teatada otsuse kulutamise aega.
6.Maakohus tegi otsuse, milles ta ei märkinud hageja poolt kohtu ette toodud elulisi asjaolusid (faktiväiteid) ega tõendeid, millele hageja menetluses tugines. Maakohus ei märkinud oma otsuses ka kostja poolt esitatud vastuväiteid ega elulisi asjaolusid, millele kostja hagile vastu vaidlemisel tugines. Samuti ei märkinud kohus tõendeid, millele kostja tugines. Kohus ei märkinud ka seda, kas mõni menetlusosaline võttis mõne vastaspoole väite omaks või tegi mõne muu asja lahendamise seisukohast olulise menetlustoimingu. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, mis vaidlust maakohus lahendas. See, et hageja nõuab kostjalt raha maksmist, ei anna veel ettekujutust sellest, mis vaidlust kohus lahendas.
7.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 1 koosneb kohtuotsus muuhulgas kirjeldavast osast. TsMS § 442 lg 7 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigivõi kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava või põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava või põhjendava osa välja jätta üksnes juhul, kui kõik menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kuid sellisel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Seejuures tuleb kohtul selgitada otsuses pooltele apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Kirjeldava osa lisamiseks täiendava otsuse tegemise osas sisaldab § 448 mahukat regulatsiooni. Seega, reeglina ei saa kohus teha otsust ilma kirjeldava osata ning isegi lihtmenetluses tehtava otsuse puhul tuleb kohtul reeglina märkida kirjeldava osa lisamise kord ning otsust vastavalt kirjeldava osaga täiendada.
8.Nendele olulisi reegleid sisaldavatele sätetele lisaks kehtib alates 01.01.2013.a muudetud kujul TsMS § 444 lg 1, mille kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Ringkonnakohus rõhutab, et muudetud kujul kehtiv TsMS § 444 lg 1 on iseenesest vastuoluline ning see säte ei haaku muu tsiviilkohtumenetluse seadustiku loogikaga ega oluliste tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Vastav säte annab kohtule õiguse kaaluda teatud kirjeldavasse osasse kuuluvate komponentide ärajätmist, kuid sättest ei tulene õigust teha otsust ilma kirjeldava osata või selliselt, et kohus ei järgi kirjeldavat osa sisaldava täiendava otsuse tegemise reegleid. Kuivõrd põhiseaduse kohaselt mõistab õigust kohus, tuleb kohtul määratleda, milline on seadusandja poolt vastu võetud õigusnormide sisu. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 444 lg-t 1 tuleb mõista selliselt, et kohus võib, muid kohtuotsuse kirjeldavale osale kehtestatud nõudeid, tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ja põhiseadusest tsiviilkohtumenetlusele tulenevaid nõudeid arvestades, jätta kohtuotsuse kirjeldavast osast välja teatud osad. Seejuures on oluline, et TsMS § 444 lg 1 annab kohtule teatud küsimuste väljajätmise õiguse. Tegemist ei ole kohtu kohustusega. Kohus ei ole vastava õiguse teostamisel aga vaba ja kohus peab seejuures, kui ta otsustab, kas
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-604 ja kui siis millisel määral ta TsMS § 444 lg-s 1 sätestatud õigust kasutab, arvestama järgmiste piirangutega. Kindlasti ei saa maakohus kirjeldavat osa ära jätta põhjusel, et vähendada kohtu töökoormust konkreetse lahendi koostamisel.
9.Olukorras, kus kohus kaalub kirjeldavast osast millegi sellise, mis TsMS § 442 lg 7 kohaselt seal olema peab, ärajätmist, peab kohus hindama, et sellega ei rikutaks menetlusosaliste õigusi, põhiseadusest tulenevaid nõudeid, tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid ega õiguskindlust. Kirjeldav osa ei ole tarbetu rudiment, vaid sellel on oluline sisu ja tähendus.
10.Kirjeldav osa tagab menetlusosaliste jaoks olulisel määral kaebeõiguste teostamist. Kaebeõigus on konstitutsiooniline põhiõigus. Põhiseaduse kohaselt peab olema igaühele tagatud õigus esitada tema suhtes tehtud kohtuotsuse peale kaebus kõrgemalseisvale kohtule. Sama õigus tuleneb isikutele ka Euroopa Inimõiguste Konventsioonist. Kaebeõiguse teostamine ei tähenda mitte ainult seda, et rahulolematu menetlusosaline palub kõrgemal kohtul tema suhtes tehtud lahend tühistada.
11.Kaebeõiguse teostamine eeldab seda, et menetlusosaline, kes kaebuse esitamist kaalub, peab saama hinnata kaebuse väljavaateid, st seda, kas tema kaebusel võiks kehtivaid seadusi ja kohtupraktikat arvestades olla edulootust. Selleks peab kaebuse esitamist kaaluv menetlusosaline teadma, millistest kaalutlustest lähtuvalt maakohus otsuse tegemisel lähtus ning milliseid asjaolusid kohus vaidluse lahendamisel arvesse võttis. Kohtuotsuse kirjeldav osa ongi see koht, kus kohus peab esile tooma need poolte poolt kohtu ette toodud elulised asjaolud ja tõendid, mis on kohtu hinnangul kohtule esitatud ja millest kohtu hinnangul vaidluse lahendamisel lähtuda tuleb. Kirjeldavas osas tuleb kohtul kokkuvõtlikult esitada kõik need elulised asjaolud ja tõendid, mida on pooled läbivalt kogu menetluse jooksul kohtu ette toonud ja mille osas kohus on veendumusele jõudnud, et pooled nendest lähtumist ja nende arvestamist soovivad ning mille osas kohus leiab, et neid arvestada tuleb. See on oluline osa kohtu tööst ning seda osa ei saa alahinnata. Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et asjaolud ja tõendid, millest hageja menetluses lähtuda soovib, on lihtsasti ja üheselt mõistetavalt leitavad hagiavaldusest ning kostja väited, asjaolud ja tõendid, kostja poolt hagile esitatud vastusest. Väga tihti juhtub seda, et hageja täiendab menetluse jooksul oma väiteid ning esitab kohtule uusi elulisi asjaolusid ja uusi tõendeid. Väga paljudes menetlustes teeb hageja seda korduvalt. Tihti teatab hageja menetluse kestel, et ta ei soovi enam mingitele faktiväidetele tugineda või soovib varem esitatud tõenditest loobuda. Tihti on hageja väited segased, vastukäivad, arusaamatud või mitmeti mõistetavad. Sageli juhtub seda, et hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus sai temast hoopis valesti aru. Sama kehtib ka kostja poolt väidete, asjaolude ja tõendite esitamise ning muutmise osas. Paljudel juhtudel esitavad menetlusosalised maakohtus uusi asjaolusid ja uusi tõendeid sellises menetlusetapis, kus seda saab teha üksnes kohtu loal.
12.Seega on väga oluline see, et maakohus teeks kogu maakohtu menetluse lõpus kokkuvõtte sellest, mis asjaoludele ja tõenditele ning väidetele menetlusosalised kohtu hinnangul lõppkokkuvõttes tuginevad ning mida maakohus lõppkokkuvõttes asjas otsust tegema minnes arvestab ning kuidas maakohus poolte poolt kohtu ette toodud avaldusi mõistab. Seejuures on väga oluline mitte ainult see, mida pooled on erinevates menetlusetappides teinud või avaldanud vaid ka see, millest kohus lähtub, mida kohus arvestab ja kuidas kohus pooltest aru saab. Ringkonnakohus rõhutab, et see, kui menetlusosaline väidab, et ta on millestki loobunud, midagi muutnud või midagi hoopis teisiti väitnud kui maakohus mõistis, on apellatsioonimenetluses väga sagedane. Seega aitab
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-604 kohtuotsuse kirjeldav osa vastavates küsimustes olulisel määral selgust luua, apellandil kaebeõigust teostada ning vastustajal kaebusele vastuvaidlemise perspektiivikust hinnata ning apellatsioonikohtul maakohtu otsuse seaduslikkust kontrollida. Lõppkokkuvõttes aitab maakohtu otsuse kirjeldav osa olulisel määral kaasa tsiviilkohtumenetluse kiiremaks, efektiivsemaks ja ökonoomsemaks muutmisele.
13.Ka käesoleva kohtuasja puhul ei nähtu selgesti mitte ühestki kohtu poolt koostatud menetlusdokumendist, millistest menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud elulistest asjaoludest ja tõenditest maakohus vaidluse lahendamisel lähtus ning milliseid taotlusi, väiteid ja menetlustoiminguid maakohus asja lahendamisel aluseks võttis. Seda võib vaid kohtuotsuse motiveeriva osa pinnalt oletada. Kuid määrav ei ole mitte see, mida kõrgemalseisev kohus võib eeldada, et mida maakohus asja lahendamisel aluseks võttis vaid see, kuidas see tegelikult oli. Sellel põhjusel on maakohtu otsuse seaduslikkuse hindamine vähemalt raskendatud.
14.Kohtuotsuse kirjeldav osa on väga oluline ka sellepärast, et seadusest tulenevalt ei saa isik kohtusse pöörduda juhul, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme kohta, samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4). Seda, kas samas asjas on juba kohtulahend tehtud peab üldjuhul saama kontrollida vastava lahendi enda pinnalt. TsMS § 457 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid. Vastav kohtulahend peab olema koostatud selliselt, et nende asjaolude hindamiseks ei oleks vaja juurde võtta varasema kohtuasja toimikut. Määrav ei ole seejuures mitte see, mida pooled eelmise vaidluse kohta arvavad, vaid see, millist vaidlust kohus varasemas asjas lahendas. Tihti juhtub seda, et kuigi hageja esitas varasemas asjas mingi nõude või mingid asjaolud, siis sellest hoolimata kohus mõnda nõuet ei menetlenud või mingeid asjaolusid asja lahendamisel arvesse ei võtnud. Seega on määrav just see, millist vaidlust lahendas eelmist asja lahendanud kohus ning see peab kuskilt selgesti ja üheselt nähtuma.
15.See, millist vaidlust, st milliste konkreetsete eluliste asjaolude pinnalt esitatud konkreetset nõuet kohus lahendas, võib osutuda hiljem oluliseks ka näiteks aegumise seisukohast. Lisaks on kohtuotsuse kirjeldaval osal tõendi jõud (TsMS § 457 lg 3).
16.Juhul, kui maakohus teeb otsuse, kus ta jätab kirjeldava osa sisuliselt ära ning ei märgi otsusesse seda, et maakohus täiendab otsust kirjeldava osaga või kui maakohus jätab kirjeldavast osast ära midagi olulist, mis eespool käsitletud eesmärkide saavutamist või õiguste teostamist takistab, siis võivad jääda menetlusosaliste konstitutsioonilised põhiõigused kaitseta ning tsiviilkohtumenetluse olulised põhimõtted ja eesmärgid realiseerumata. Kindlasti ei saa sellisel juhul rääkida sellest, et kohus vähendab edasiste vaidluste tekkimise võimalusi või tagab oma tegevusega kiiret, odavat ja efektiivset kohtumenetlust. Seda, et isikute põhiõigused oleksid kohtumenetluses kaitstud, peab esmajärjekorras tagama just asja lahendav kohus.
17.Nendel põhjustel saab maakohus kaaluda TsMS § 444 lg-s 1 sätestatud võimalust üksnes juhul ja ulatuses, mille puhul saab maakohus olla kindel, et ükski eespool käsitletud põhiõigustest ega tsiviilkohtumenetluse eesmärkidest ning põhimõtetest ei saa kohtupoolse töö tegemata jätmise tõttu kahjustatud. TsMS § 444 lg-t 1 tuleb mõista selliselt, et vastupidise kahtluse korral tuleb maakohtul teha otsus, millel on kõiki olulisi asjaolusid kajastav kirjeldav osa.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-604
18.Ringkonnakohus rõhutab, et eespool märgitu ei tähenda seda, et koostada tuleks selline kohtuotsuse kirjeldav osa, mille raames esitatakse kronoloogilises järjekorras ning refereerivalt ja sõna-sõnalisele täpsusele pretendeerivalt kogu menetlusosaliste poolt menetluses tehtu ning väljendatu. Seadus nõuab seda, et maakohus võtaks otsuse kirjeldavas osas kokku kõik elulised asjaolud, tõendid ning väited ja taotlused, millele menetlusosalised lõppkokkuvõttes tuginevad. Seega ei pea kohtuotsuse kirjeldav osa olema kogu menetluse võimalikult täpne kronoloogiline ümberjutustus, vaid kohtupoolne kokkuvõte kõigest sellest, mis tsiviilasja lahendamist mõjutab.
19.Kuivõrd kohtuotsuse kirjeldav osa on oluline kaebeõiguse teostamiseks ning selleks, et saaks hinnata, millist vaidlust maakohus lahendas, samuti hilisemalt samas asjas uuesti kohtusse pöördumise keelu realiseerimiseks, aegumise peatumise asjaolude kontrollimiseks etc, siis kirjeldava osa ärajätmine on selline puudus, mida ei saa ringkonnakohus kõrvaldada. Ringkonnakohus teeb otsuse apellatsioonimenetluse lõpus, selleks ajaks peab apellant olema juba otsustanud kas ja millele tugineva apellatsioonkaebuse ta esitab ning vastustaja peab olema otsustanud, millise kaitsestrateegia valib. Teiseks, paljudes tsiviilasjades lõpeb kohtumenetlus sisuliselt esimese astme otsusega. Paljudes tsiviilasjades apellatsioonkaebust ei esitata või ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse ei võta. Ka käesoleva tsiviilasja puhul kaalus ringkonnakohus lihtmenetluse erisuste tõttu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist. Kui maakohtu otsus jääb viimaseks asjas tehtavaks sisuliseks lahendiks, siis ei saa tekkida ka kõrgema astme kohtu lahendit, milles uuesti kohtusse pöördumise keelu realiseerimiseks vajalikke asjaolusid või aegumise peatumise kontrollimiseks vajalikke asjaolusid jms kontrollida. Määrav on see, millist vaidlust maakohus lahendas. Seda, mida maakohus silmas pidas ja millest maakohus lähtus, ei saa ringkonnakohus maakohtu eest välja mõelda. Nendel põhjustel ei ole kirjeldava osa ärajätmine selline maakohtupoolne menetlusnormi rikkumine, mida saaks kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb vastava rikkumise esinemise korral saata tsiviilasi apellatsioonkaebuse põhjendustest hoolimata uueks arutamiseks maakohtule.
20.Kuivõrd tsiviilasi saadetakse uueks arutamiseks eespool kirjeldatud rikkumiste tõttu, ei võta ringkonnakohus seisukohta muude apellatsioonkaebuse väidete osas.
21.Apellant ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Vastav summa tuleb apellandilt riigi tuludesse välja mõista. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv tuleb esmalt tasuda apellandil. Apellandil on võimalik vastav summa välja nõuda vastaspoolelt juhul, kui lõpplahendiga menetluskulude jaotus selliselt jaotatakse ning kui lõppkokkuvõttes menetluskulud vastaspoole kanda jäetakse. Apellant esitas kaebuse muul viisil kui e- toimiku kaudu. Seetõttu tuleb temalt välja mõista riigilõiv 75 eurot.
22.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.