Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Töövaidluskomisjoni 12.03.2010. a otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/6051-09 loeti M. K. ja P. W. D. vaheline tööleping lõpetatuks 03.12.2009. a ning mõisteti P. W. D. -lt M. K. kasuks välja töötasu 24 562,62 krooni, hüvitis 6312,50 krooni, ja puhkusehüvitis 800 krooni. P. W. D. (pankrotis) esitas kohtule avalduse töövaidlusasja hagimenetluse korras täies ulatuses läbivaatamiseks. Tartu Maakohtu 04.06.2010. a määrusega jäeti esitatud avaldus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 12-13). 20.01.2011. a kohtumäärusega võeti töövaidlusasi menetlusse ning anti tähtaeg avalduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 17-18). M. K. esindaja esitas 08.02.2011. a hagiavalduse, milles taotles tuvastada töösuhte lõppemine 03.12.2009. a ning välja mõista P. W. D. -lt M. K. kasuks töötasu 1570,07 eurot (24 562,62 krooni), hüvitis 403,44 eurot (6312,50 krooni) ning puhkusehüvitis 51,13 eurot (800 krooni) (tl 22-24). Kohus edastas 03.11.2011. a M. K. hagiavalduse kostja esindajale ning määras kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 30 päeva hagi kättetoimetamisest alates (tl 34). Varasemas menetluses P. W. D. esindajana tegutsenud vandeadvokaat Marina Valge teatas 07.11.2011. a kohtule, et tal puuduvad edasises menetluses volitused ning vastavalt äriregistri väljavõttele on 04.10.2011. a tehtud P. W. D. osas kanne pankroti väljakuulutamise kohta (tl 35).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et M. K. hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuigi kohtu poole pöördus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 4 alusel P. W. D. (pankrotis) töövaidlusasja läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras, siis osundatud paragrahvi lg 4 teise lause kohaselt on sel juhul hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega käesolevas töövaidluses on hagejaks M. K. ning kostjaks P. W. D. (pankrotis). ITVS § 24 lg 5 järgi loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ITVS § 24 lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Tartu Maakohtu 03.10.2011. a kell 10.00 tehtud määrusega on välja kuulutatud P. W. D. (pankrotis) pankrot. 19.12.2011. a kohtumäärusega on kinnitatud P. W. D. (pankrotis) lõpetamise otsus ning 08.07.2013. a määrusega jaotusettepanek. Muuhulgas nähtub Tartu Maakohtu 08.07.2013. a määrusega kinnitatud jaotusettepanekust, et pankrotivõlausaldajaks P. W. D. (pankrotis) pankrotimenetluses on ka M. K. , kelle nõuet on tunnustatud 686,84 euro suuruses summas.

Arvestades, et Tartu Maakohtu 20.01.2011. a määrusega võeti töövaidlusasi kohtus menetlusse, on kohtumenetlus käesolevas asjas alanud enne P. W. D. (pankrotis) pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on M. K. varaline nõue P. W. D. (pankrotis) vastu. Kuna käesoleva ajani ei ole kohus tsiviilasjas nr 2-10-19181 teinud otsust, tuleb vastavalt PankrS § 43 lg-le 2 ning TsMS § 423 lg-le 3 jätta kohtu menetluses olev hagi läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab kannab menetluskulud hageja. Kuna kohus jätab käesoleva määrusega esitatud hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 4 sätestab muuhulgas, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. M. K. on määratud menetlusabi riigi õigusabi näol Tartu Maakohtu 18.11.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-52511. M.K. anti riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 14). Kohus on määranud M.K. riigi õigusabi korras esindajale vandeadvokaat M. S. riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise 249,29 euro ulatuses. Kuna riigi õigusabi on määratud hüvitamiskohustuseta, tuleb esindajale väljamakstavad summad jätta riigi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 3 tagastatakse avalduse läbivaatamata jätmise korral tasutud riigilõiv. P. W. D. (pankrotis) eest on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 5000 krooni (319,56 eurot) J. S. 29). TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on P. W. D. -l (pankrotis) võimalik soovi korral esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagasisaamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.