Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

isikliku sõiduauto kasutuse hüvitist kuni 63,91 euroni, tühisus.

üldkoosolekult lahkus üks ühistu liige, mille tõttu valiti uus protokollija. Protokollist ei selgu, kes hääletas üldkoosolekult lahkunud ühistu liikme asemel ja kas esindajal oli volitus. KÜ juhatuse liige X Larina hääletas enda volituste pikendamise poolt ning juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ja majandustegevuse plaani kinnitamise poolt, millega rikkus KÜ Pae 68 põhikirja p 6.15 ja

Punkt 6.10 kohaselt kui koosolekule ei ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Vaidlust ei ole selle üle, et 26.07.2011 üldkoosoleku päevakord oli sama, mis 06.07.2011 üldkoosolekul. Kuivõrd 06.07.2011 toimunud üldkoosolek ebaõnnestus, siis sellest tulenevalt kutsuti kokku üldkoosolek 26.07.2011. Seega on 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek korduv üldkoosolek ning 26.07.2011 toimunud üldkoosolek oli pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust. Asjaolu, et 26.07.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudub viide sellele, et 26.07.2011 on korduv koosolek, ei muuda nimetatud üldkoosolekut esmaseks koosolekuks. Hageja väited selle kohta, et eeldatavasti võis üldkoosoleku teate teha ja avaldada üks kostja liikmetest, on paljasõnalised ja põhjendamata. Korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ega kostja põhikiri ei sätesta, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks peab eelnema juhatuse vastav otsus. Ebaõige on hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosoleku päevakorras peab olema toodud otsuste projektide sisu kirjeldus, vastuvõtmise vajadus ning asjaolud. Korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ega kostja põhikiri sellist nõuet ei ole sätestanud. Asjaolu, et korteriühistu revisjonikomisjoni aruanne oli venekeelne ja seega on rikutud hageja õigust eestikeelsele asjaajamisele (KeeleS § 8 lg 1), ei saa tuua kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust ega ka kehtetust. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolu, et nimetatu oleks tema õigusi riivanud. Samuti ei tugine hageja sellele, et venekeelne aruanne oleks jäänud seetõttu talle arusaamatuks. 06.03.2013 kohtuistungil andis tunnistaja X X ütlusi, mille kohaselt oli enne üldkoosolekut, so enne 06.07.2011, pandud postkastidesse majandusaasta aruanne ja majandustegevuse kava. Seega on tunnistaja ütlustega ümber lükatud hageja väide, et korteriühistu liikmetele pole edastatud enne üldkoosoleku toimumist 2010 majandusaasta aruannet ega 2011 majandustegevuse kava. Hageja palus tuvastada 26.07.2011 toimunud kostja üldkoosoleku otsuste tühisus/kehtetus, millega üldkoosolek otsustas kinnitada 2010 aastaaruande (otsus nr. 5), määrata korteri nr. 7 omanikule kuupäev ja kellaaeg vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimiseks (otsus nr. 6), kinnitada 2011. aasta majandustegevuse ja remonditööde plaanid (otsus nr 7), kanda kokkuhoitud hooldusfondi vahendid remondifondi (otsus nr. 8), jagada veemõõtjate [näitude] vahe korteriomanike vahel võrdselt (otsus nr. 10) ning määrata G Fle preemia 1000 krooni ja suurendada autohüvitise summa kuni 63,91 eurot (otsus nr. 12). Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et üldkoosolekul puudus kvoorum nimetatud otsuste vastuvõtmiseks. Tegemist oli korduva üldkoosolekuga ning põhikirja punkti 6.17 kohaselt üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalviibinud ühistu liikmete häälteenamusega. Põhikirja muutused loetakse vastu võetuks, kui nende poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul kohalviibinud liikmetest. Isegi juhul, kui hageja poolt nimetatud isikute hääli mitte arvestada, on 26.07.2011 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused võetud vastu, kuivõrd otsused on vastuvõetud häälteenamusega vastavalt põhikirja punktile 6.17. Väär on hageja arvamus, et tühised on korteriühistu liikmete L.Tsaritsina ja A.Grekov hääled, kuivõrd nende volikirjadest ei selgu esindajate õiguste ulatust. Kohtule esitatud volikirjadest nähtub, et korteriomanikud on volitanud end esindama 26.07.2011 üldkoosolekul ja esindusõigust ei ole volikirjadega piiratud. Hageja on alternatiivselt esitanud nõude tunnistada 26.07.2011 Pae 68/78 KÜ üldkoosoleku otsused nr 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 kehtetuks. Riigikohus on 27.03.2013 otsuses 3-2-1-16-13 asunud seisukohale,

et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Arvestades eelnevalt kohtu poolt tuvastatut ei ole hageja poolt vaidlustatud otsused nr 5 ja 7 tühised ega kehtetud, kuivõrd nimetatud otsused on eelnevalt kajastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates ning otsused on vastuvõetud häälteenamusega. Hageja on tuginenud oma nõudes ka sellele, et 26.07.2011 üldkoosoleku otsused nr 6 (mõõtjate näitude kontrollimine), nr 8 (haldusfondi vahendite otstarbe muutmine) ja nr 12 (juhatuse liikmele preemia määramine ja autohüvitise summa suurendamine) on vastuvõetud MTÜS § 20 lg-t 6 rikkudes, kuivõrd nimetatud küsimusi päevakorras ei olnud. Kooskõlas MTÜS § 201 lg-ga 6 võib eelnevalt päevakorda võtmata üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Üldkoosolek ei ole otsustanud määrata korteri nr 7 omanikule vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimise. 26.07.2011 üldkoosoleku protokollist nimetatu ei nähtu. Protokollist tuleneb, et üldkoosolek on seda küsimust arutanud ja teinud vastava ettepaneku juhatusele. Nimetatu on kooskõlas MTÜS § 201 lg-ga 6. Kostja otsus nr 8 (hooldusfondi vahendite ülekandmine remondifondi) on vastuvõetud MTÜS § 20 lg-t 6 rikkudes. Antud juhul on küsimust arutatud koos 2011 majandustegevuse kava ja remonditööde kava kinnitamisega. Seega on see otsustus seotud osundatud kavade kinnitamisega. Samuti tuleneb otsusest, et üksnes hooldusfondi vahendite kokkuhoiul kantakse need remondifondi. Nimetatu ei ole vastuolus seadusega ega ka kostja põhikirjaga. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest tasutakse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Põhikirja punkt 4.2 f) kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras sihtotstarbelisi makseid, et katta maja üldise teenindamise kulusid. Maksete arvestamise metoodika kinnitab korteriühistu üldkoosolek. 26.07.2011 üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsuse nr 10 juures hääletati järgmist küsimust: jagada veearvestite näitude vahe võrdselt kõigi korteriomanike, esimese korruse omanike ja rentnike vahel. Korteriühistu Pae 68/78 põhikiri p. 4.2 g) sätestab, et veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul maksete suuruse määramise aluseks on vastavate mõõteriistade näidud, korteri elamispind või elanike arv. Seega saab kostja veevarustuse maksete suuruse määramisel võtta aluseks kas elamispinna või elanike arvu. Antud juhul ei ole üldkoosolek oma 26.07.2011 vastava otsuse vastuvõtmisel põhikirjast juhindunud, kuivõrd otsuse kohaselt jagatakse veearvestite näitude vahe korteriomanike vahel võrdselt. Kostja vastuväide, et Tallinnas Pae 68/78 paiknevas elamus asuvad eluruumid on võrdse suurusega ning sellest tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas jagada majandamiskulud liikmete vahel arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või korteriomanike vahel võrdselt, ei ole kohtulikul asja arutamisel tõendamist leidnud. Kuivõrd kostja põhikiri ei võimalda kulusid korteriomanike vahel võrdselt jagada, on 26.07.2011 Korteriühistu Pae 68/78 üldkoosolekul vastuvõetud otsus nr 10 vastuolus põhikirjaga ning tuleb tunnistada kehtetuks. Kostja otsus nr 12 (juhatuse liikmele preemia määramine ja isikliku sõiduauto hüvitise suurendamine 63,91 euroni) on kehtetu. Korteriühistu Pae 68/78 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ei nähtu, et üldkoosoleku päevakorras oleks olnud punkt juhatuse liikmete premeerimiseks ja/või kulude hüvitamiseks. Korteriühistu Pae 68/78 põhikirja p. 6.3 5) kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse

juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine. Seega punktis 12 vastuvõetud otsustus on selline, mis tuleb eraldi märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse, kuivõrd nimetatuga määratakse juhatuse liikmete tasustamise alused ja kord. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis tema nõuded rahuldamata. Hageja palub tuvastada 26.07.2011 toimunud KÜ Pae 68/78 üldkoosoleku otsuste nr 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 tühisus või alternatiivselt tunnistada kehtetuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei tuvastanud, kes kutsus kokku 26.07.2011 toimunud üldkoosoleku ja määras selle päevakorra. Kohus on lahendanud poolte tõendamiskoormise valesti. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimist ja nõuete täitmist pidi tõendama kostja. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida, et tegemist on korduva üldkoosolekuga. Kohus ei ole põhjendanud, milles seisneb KOS ja KÜS vastuolu ning miks ei ole kohaldatav KOS § 18 lg 4. Kohus ei ole tuvastanud, kas juhatus on esitanud 2010 majandusaasta aruande ja 2011 majandustegevuse kava kellelegi veel peale tunnistajat, kas kostja juhatus on esitanud enne üldkoosoleku toimumist vajalikud dokumendid hagejale või mitte. Kohus leidis, et üldkoosolekul oli täidetud kvoorumi- ja häälteenamuse nõuded, kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et otsus nr 10 vajas põhikirja muutmist. Üldkoosoleku otsus määrata korterile nr 7 omanikule vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimise, ei ole kooskõlas MTÜS § 201 lg-ga 6. Lisaks tugines hageja sellele, et küsimused seotud arvestite kontrollimisega kuuluvad korteriühistu juhatuse pädevusse. TsÜS § 31 lg 3 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Kohus leidis vääralt, et otsus nr 8 pole vastuolus seaduse ega ka kostja põhikirjaga. Vastavalt kostja põhikirja p.6.3. alapunktidele nr 9 ja 16 kuuluvad küsimused, mis puudutavad sihtotstarbeliste fondide moodustamist ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise korra kehtestamist, üldkoosoleku pädevusse. Kui kohus leidis, et kostja põhikirja p.6.3 märgitud küsimused on sellised, mis tuleb eraldi märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse, siis tulnuks ka see küsimus samal põhjusel päevakorras märkida. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks vaidlustatud üldkoosoleku otsuste p-d 10 ja 12 ning teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on menetluse käigus loobunud kehtetuks tunnistamise nõudest. Seega poleks saanud kohus tunnistada kehtetuks kostja üldkoosoleku otsuseid nr 10 ja 12, vaid oli piiratud võimalusega tuvastada nende otsuste tühisus. Kohus on samas tuvastanud nende otsuste osas tühisuse aluste puudumise. Seetõttu on maakohtu otsus selles osas põhjendamatu. Maakohus on ebaõigesti arvestanud riigilõivu ja jaganud valesti menetluskulud. Olukorras, kus hagi rahuldati hagi 17% ulatuses (83% vastu) on ebaõige, kui menetluskulude kandmise osas jäetakse kostja kanda 33,33% menetluskuludest.

Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. I Õige on apellandi I väide, et KÜS ja MTÜS rakendamisel tuleb lähtuda käesoleva vaidluse lahendamisel ka TsÜS sätetest. Samas jätab apellant tähelepanuta, et TsÜS § 87 kohaselt ei tähenda vastuolu seadusega mitte alati automaatselt tehingu tühisust ja sätestatud on pigem vastupidine eeldus – seadusega vastuolus olev tehing on tühine vaid juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Erandiks on vaid TsÜS § 83, mis seab seadusest tuleneva vorminõude rikkumise tagajärjeks eelduslikult tehingu tühisuse, kui just vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega tuleb tehingu suhtes kehtivat seaduse sätet tõlgendada kahel tasandil – esmalt, kas tegemist on imperatiivse õigusega ning seda jaatades, kas imperatiivse normi rikkumise tagajärjeks on tehingu või selle osa tühisus. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsioonkaebuse piirides. Selles mõttes on relevantsed hageja järgmised etteheited kostjale: - koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, et koosolek on korduv ning pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust; - koosoleku kokkukutsumise teates ei viidatud asjaolule, et osade otsuste vastuvõtmiseks on vajalik muuta põhikirja; - korduvkoosolekut ei kutsunud kokku ja päevakorda ei määranud mitte juhatus, vaid üks korteriühistu liikmetest; II Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korduvkoosoleku kokkukutsumise teates korduvale koosolekule viitamine ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast. Korteriomandi seadus ei ole selles osas kohaldatav, kuna on erinorm olukorras, kus korteriühistu ei ole moodustatud. Põhjus, miks korteriomandi seadus seab kokkukutsumise teatele karmimad nõuded, võib peituda asjaolus, et korteriomanikud ei saa paljudes küsimustest vastu võtta otsuseid muul viisil kui kõigi korteriomanike kokkuleppel. Korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Näiteks kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu puhul on selliseid otsuseid võimalik vastu võtta enamuse otsusega või korduvkoosolekul sõltumata kvoorumi olemasolust. Ühistu asutamisel realiseerivad omanikud oma õigusi selle vormi kaudu, mistõttu juriidilise isiku tekkimisel korteriomanike ühisus iseseisvalt või paralleelselt valitsemisega käibes enam ei osale. Hageja väitis, et üks ühistu liige kutsus kokku korduvkoosoleku ja määras selle päevakorra. Et selliselt kokkukutsutud koosolekut seadusevastaseks tunnistada, peaks sellele lisanduma tingimus, et juhatus sellega ei nõustunud. Isegi, kui oletada, et selline ühepoolne tehing nagu nähtub koosoleku kokkukutsumise teatest juhatuse nimel ühe ühistu liikme poolt tehti, ei muuda see tehingut tühiseks. Lisaks, tulenevalt kostja väidetest käesolevas menetluses saab järeldada, et juhatus on kinnitanud

tehingu TsÜS § 84 lg 4 mõttes ega ole väitnud, et nad sellise päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumist vaidlusalusel kuupäeval ei soovinud. Põhjendamatu on apellandi I etteheide maakohtule, et maakohus ei tuvastanud, kes kutsus kokku 26.07.2011 toimunud üldkoosoleku ja määras päevakorra. Maakohus tuvastas talle esitatud tõendite (üldkoosoleku kokkukutsumise teade) põhjal, et koosoleku kutsus kokku juhatus. Tsiviilkohtumenetluses ei ole uurimisprintsiipi ja kohus menetleb asja poolte esiletoodud väidete ning tõendite alusel. Nagu nähtub toimiku materjalidest, ei olnud kohtu käsutuses muid andmeid koosoleku kokkukutsuja kohta. Kohus ei pidanud tuvastama, kas kostja juhatus on vastavad otsused vastu võtnud, sest hageja seda ei taotlenud. Hageja ei nõudnud vastavate andmete või dokumentide kogumist kohtu poolt (TsMS § 236 lg 2 I lause). Õige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku päevakorras ei pea kajastuma otsuste projektide kirjeldused, vastuvõtmise vajadus ning asjaolud. Sellist nõuet seadusest ei tulene. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt leidis, ei ole KÜS-le kohaldatavad KOS koosolekute kokkukutsumise normid, seega ka mitte KOS § 18 lg 4. III Põhjendatud on apellandi I väide, et kui üldkoosolekul taheti arutada üldveekulude jaotamise aluste ja korra muutmist, tulnuks päevakorras märkida, et vastavat põhikirja punkti tahetakse muuta (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-28-11, p 13). Hageja on nimetatule tuginenud maakohtu menetluses esmakordselt 21.01.2013 menetlusdokumendi p-s 3.6 (I kd, tl 222). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega nimetatud päevakorra punkti, mitte kogu üldkoosoleku kokkukutsumise osas. Vastava päevakorrapunkti alusel võeti vastu üldkoosolekul otsus nr 10, mille maakohus kehtetuks tunnistas. Ilmselt jäi maakohtul hageja uus väide tähelepanuta. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada, mistõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja tuvastada koosoleku otsuse p 10 tühisus (MTÜS § 24l lg 1 alusel). Õige on apellant I seisukoht, et ka otsuse p 12 vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Nimelt tuvastas maakohus, et sellist päevakorra punkti üldkoosoleku teadaandes ei esinenud. Sel põhjusel ei ole otsus 12 kehtetu nagu maakohus leidis, vaid on tühine ja selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Nimetatuga on ringkonnakohus vastanud ka kostja vastuapellatsioonis sisalduvatele väidetele. Kuidas oli koosolekul punkt protokollis tehniliselt märgitud, iseseisvat tähendust ei oma. Otsuse resolutsioonist on aru saada, millise sisuga punkti tühisust või kehtetust kohus tuvastas. IV Maakohtu otsuse p-st 16 tulenevalt tuvastas kohus tunnistaja X X ütluste alusel, et enne 06.07.2011 pandi postkastidesse majandusaasta aruanne ja majandustegevuse kava (tunnistaja ütlused I kd, tl 241). Õige on apellandi I väide, et tunnistaja ütlustest ei tulenenud asjaolu, et vastavad dokumendid pandi just tema postkasti. Samas hindab kohus tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kui tunnistaja täheldas, et majandusaasta aruanne ja majandustegevuse kava pandi postkastidesse enne esimese koosoleku toimumist, siis puudus kohtul mõistlik põhjust kahelda, et seda tehti ka apellandi suhtes. V Maakohus on õigesti tuvastanud, et üldkoosolek on otsustanud määrata hageja korteri vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimise, tehes vastava ettepaneku juhatusele. MTÜS § 20l lg 6 kohaselt võib eelnevalt päevakorda võtmata arutada muid küsimusi. Koosoleku protokollist nähtub, et majandustegevuse arutelu raames tekkis küsimus, et korter (number lisamata, aga vaidluse asjaoludest ja venekeelsest protokollist tulenevalt hageja korter) takistab veemõõtjate ja elektriarvestite näitude kontrollimist, tehti ettepanek määrata juhatuse liikmete visiidi päev ja

kellaaeg näitude kontrollimiseks; vastasel juhul pöörduda kohtusse juurdepääsu nõudega veemõõtjatele ja elektriarvestitele. Protokollist nähtub, et tekkinud probleemi lahendamiseks tehti mingid ettepanekud ja anti juhatusele juhised. Apellant I on tuginenud asjaolule, et selline tegevus kuulus juhatuse pädevusse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud küsimust võis arutada ka üldkoosolek. Üldkoosolek kui liikmete kogu, keda juhatus esindab, võib teha juhatusele igasuguseid ettepanekuid ja anda juhiseid korteriühistus tekkinud probleemide lahendamisega seoses. Sellega ei anta pädevust üle nagu apellant I ekslikult leiab. Käesoleval juhul on kohustatud juhatust tegutsema konkreetselt – määrama kindlaks kontrolli kuupäev ja kui see tulemusi ei anna, siis pöörduma kohtusse. Nimetatu ei ole seadusega vastuolus, kuna üldkoosolek ei asu juhatuse asemel tegutsema. VI Põhjendamatu on apellandi I väide, et üldkoosolek ei võinud võtta vastu otsust nr 8 – kanda kokkuhoitud hooldusfondi vahendid remondifondi. Põhikirja p 6.3 p 9 ja 16 annavad üldkoosoleku pädevusse sihtotstarbeliste fondide moodustamise ja suuruse ning sissemaksete kehtestamise, samuti kasumi jaotamise ja kahjumi katmise korra kehtestamise. Käesoleval juhul ei otsustatud remondifondi moodustamist ega selle sissemakse suuruseid, samuti ei olnud tegemist kasumi jaotamise ega kahjumi katmisega. Sisuliselt oli tegemist küsimusega, mida teha liigselt hooldusfondi kogunenud rahaga, mida ei saa käsitleda kasumina. Maakohus leidis põhjendatult, et üldkoosolek võis sellise otsuse 2011 majandustegevuse kava ja remonditööde kava kinnitamisel vastu võtta. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks, kuidas rikub selline otsus hageja subjektiivseid õigusi. Hageja ei ole esile toonud, et hoolduskulud ei vähenenud mitte konkreetsel aastal, vaid alatiseks, samuti et remondifond on piisav ja sellesse ei tulnuks raha täiendavalt eraldada. Sellisel juhul oleks põhjendatud hageja väide, et hooldusfondi tulnuks vähendada ja lugeda kokkuhoitud vahendid hageja ettemaksuks järgmise arvestusperioodi eest. VII Põhjendamatu on apellandi II seisukohta, et 06.03.2013 toimunud kohtuistungil loobus hageja oma nõuetest 50 % ulatuses. Istungi protokollist pole tegelikult võimalik aru saada, millistest hageja loobus. Sel põhjusel on kohus uuendanud menetluse ja palunud hagejal täpsustada antud küsimust. 17.04.2013 vastuses on hageja kokkuvõtvalt märkinud, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud võivad olla aluseks ka otsuste kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu kui kohus jätab hageja nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks osaliselt või täielikult rahuldamata, siis alternatiivselt palub hageja tunnistada samad otsused kehtetuks. VIII Nõustuda ei saa ka apellant II seisukohaga, et üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise vaidluses tuleks tasuda riigilõivu igalt otsuse punktilt. Ringkonnakohus tõlgendab TsMS § 132 lg 4 p 8 viisil, et ühel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste alapunktid moodustava juriidilise isiku organi otsuse nimetatud normi mõttes. Alternatiivsete nõuete hind määratakse suurema nõude järgi (TsMS § 134 lg 1 II lause). Seega on hagihind määratud õigesti. IX Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded tuvastada otsuste 5, 6, 7 ja 8 tühisus või alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks ja rahuldas hageja nõuded ning tunnistas kehtetuks otsused 10 ja

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.