Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16.mail 2013.a. kell 16.30 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-46007 XXXhagi Korteriühistu XXXvastu 26.07.2011.a. XXXKÜ üldkoosoleku otsuste nr. 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks 1 595 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Anatoli Jort (e- post: [email protected]); Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Julia Tuštšenko (Lauteri Õigusbüroo, Kauna 2, 10138 Tallinn; e- post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
06.03.2013.a., edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja Anatoli Jort Kostja seaduslikud esindajad XXXja XXX Kostja lepinguline esindaja Julia Tuštšenko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnistada Korteriühistu XXX 26.07.2011.a. üldkoosoleku otsus nr. 10 kehtetuks, millega otsustati jagada veearvestite näitude vahe võrdselt kõigi korteriomanike, esimese korruse omanike ja rentnike vahel.
3.Tunnistada Korteriühistu XXX 26.07.2011.a. üldkoosoleku otsus nr. 12 kehtetuks, millega otsustati premeerida XXX 1 000 EEK suuruses summas (63,91 EUR) ja suurendada isikliku sõiduauto kasutuse hüvitist kuni 63,91 euroni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 66,67 % ulatuses hageja kanda ja 33,33 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX esitas 27.09.2011.a. kohtule hagi XXXKorteriühistu vastu 26.07.2011.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastmiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Korteriühistu XXXliige alates 31.05.2006.a. 20.06.2011.a. majas aadressil XXXTallinn I korruse teabetahvlil oli avaldatud revisjonikomisjoni aruanne KÜ XXXmajandustegevuse kohta. 23.06.2011.a. teabetahvlil oli avaldatud teade, et korteriühistu liikmete üldkoosolek toimub 06.07.2011.a. Üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1.2010.a. juhatuse majandustegevuse aruanne. 2.Revisjonikomisjoni aruanne. 3.2010.a. majandustegevuse aruande kinnitamine. 4.2011.a. majandustegevuse plaani kinnitamine. 5.Juhatuse liikmete ümbervalimine seoses volituste lõppemisega. 6.Veemõõtjate näitude vahe arvutamise metoodika muutmine. 7.Hooldustariifide suurendamine ruumide omanikule XXX OÜ. 8.Õigusabikulude sissenõudmine võlgnikelt. 9.Maamaksu arvutamine. Üldkoosolek nurjus seoses kvoorumi puudumisega. 07.07.2011.a. oli avaldatud teade, et uus üldkoosolek toimub 26.07.2011.a. Uue üldkoosoleku päevakorras olid samad küsimused. 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolekul oli esindatud 49 korteriühistu liiget seal hulgas 20 liiget volikirja alusel. Hageja antud korteriühistu üldkoosolekul ei osalenud. Üldkoosolek võttis vastu 14 otsust. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on rikutud seadust ja põhikirja. Üldkoosoleku päevakorras puudus otsuste projektide sisu kirjeldus; päevakorrast ei selgu otsuste nr. 6, 8, 10 ja 12 vastuvõtmise vajadus ning asjaolud. KÜ juhatus pole esitanud hagejale enne üldkoosolekut 2010 majandusaasta aruannet, 2011 majandustegevuse plaani, juhatuse aruannet, eelmise aasta aruannet ja bilanssi. KÜ juhatus pole esitanud revisjonikomisjoni aruannet tõlgituna eesti keelde, millega rikkus hageja õigust eestikeelsele asjaajamisele. Üldkoosolek ei olnud pädev võtma vastu otsuseid nr. 6, 8, 10 ja 12. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest tasutakse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Seega metoodika vastuvõetud üldkoosoleku otsusega nr. 10 on vastuolus seadusega. Üldkoosolekul on rikutud häälte arvestamise korda. Üldkoosoleku alguses oli esindatud 49 korteriühistu liiget. Otsuse nr. 3 kohaselt vahetult peale algust üldkoosolekult lahkus üks ühistu liige, mille tõttu oli valitud uus protokollija. Protokollist ei selgu, kes hääletas üldkoosolekult lahkunud ühistu liikme asemel ja kas esindajal oli volitus. KÜ juhatuse liige XXXhääletas enda volituste pikendamise poolt ning juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ja majandustegevuse plaani kinnitamise poolt, millega rikkus KÜ XXXpõhikirja p. 6.15 ja
6.16.Hagejal on alust arvata, et juhatus võis esitada äriregistrile kinnitamata aruande. 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek ei olnud pädev kandma hooldusfondi vahendid remondifondi (otsus nr. 8), määrama XXX-le preemia ja suurendama autohüvitise summa (otsus nr. 12), kuivõrd see ei tulene ei päevakorrast ega majandustegevuse aastakavast. Üldkoosolek samuti ei olnud pädev võtma vastu otsust kuupäeva ja kellaaja määramiseks mõõtjate näitude kontrollimiseks (otsus nr. 6), kuivõrd antud küsimuse otsustamine kuulub juhatuse pädevuse valdkonda. Sellest järeldub, et kostja üldkoosolek ületas oma pädevusi ja otsused on tühised. Oletuslikud ja paljasõnalised on kostja väited, et 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek oli korduv ja otsustusvõimeline sõltumata esindatud hääleõiguslike liikmete arvust ning üldkoosolekust võttis osa hageja esindaja. Hageja
arvutuste järgi oli 26.07.2011.a. üldkoosolekul esindatud 43 liiget 98-st. Tühised on korteriühistu liikmete XXX(krt. 46) ja XXX(krt. 61) hääled, kuivõrd nende volikirjadest ei selgu esindajate õiguste ulatust. Tühised on ka XXXhääl, kes registreerus kuid lahkus üldkoosolekust vahetult peale selle algust; XXX(krt. 17), L.Bogomolova (krt. 54) ja XXX(krt. 66) hääled on tühised, kuivõrd juhatuse liikmed ei saanud hääletada ja nende hääli ei arvestata kvoorumis põhikirja p. 6.15 alusel; tühised on ka XXX(krt. 36) ja XXX(krt. 78) hääled, kuivõrd nad volitasid esindama enda huve ja hääletama juhatuse liikme XXX, kes ei saanud hääletada korteriühistu põhikirja p. 6.15 alusel. Tulenevalt eeltoodust ei olnud 26.07.2011.a. üldkoosolek otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu.
2.Hageja palub tuvastada 26.07.2011.a. toimunud kostja üldkoosoleku otsuste tühisus, millega üldkoosolek otsustas kinnitada 2010 aastaaruande (otsus nr. 5), määrata korteri nr.7 omanikule kuupäev ja kellaaeg vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimiseks (otsus nr. 6), kinnitada 2011. aasta majandustegevuse ja remonditööde plaanid (otsus nr 7), kanda kokkuhoitud hooldusfondi vahendid remondifondi (otsus nr. 8), jagada veemõõtjate [näitude] vahe korteriomanike vahel võrdselt (otsus nr. 10) ning määrata XXX-le preemia 1000,00 krooni ja suurendada autohüvitise summa kuni 63,91 eurot (otsus nr. 12). Alternatiivselt palub hageja tunnistada eelpoolnimetatud otsused kehtetuks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Väär on hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosoleku päevakorras peab olema toodud otsuste projektide sisu kirjeldus, vastuvõtmise vajadus ning asjaolud. KÜS ega MTÜS seaduses sellist nõuet ei ole sätestatud. 26.07.2011.a. üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud KÜS § 15 lg 1 ja 2 nõudeid rikutud. Kostja esitas hagejale majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga, pannes need hageja postkasti. Protokolli p-s 6 sätestatu puhul on tegemist üldkoosoleku poolt arutatud küsimusega, kuna hageja vaatamata korteriühistu korduvatele nõuetele ei ole vee- ja elektrimõõtjate näitu teatanud ega lubanud kostja esindajal arvestite näitusid kontrollida, rikkudes sellega põhikirja p 4.2 alapunkti i). Hageja väidab vääralt, et üldkoosolekul on vastu võetud otsused, mida polnud koosoleku päevakorda võetud (p-d 8, 10 ja 12). Üldkoosolek võttis vastu otsuse kanda 2010. majandusaastal kokkuhoitud hooldusfondi raha remondifondi (p 8) koosoleku päevakorra p-i 4 (2011.a. majandustegevuse plaani kinnitamine) arutamise raames. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus jagada maja peamõõtja ja korteriomanike veemõõtjate näitude vahe korteriomanike vahel võrdselt oli eelnevalt võetud päevakorda päevakorra p-s 6. Üldkoosolek võttis vastu otsuse maksta juhatuse liikmele XXX'le tasu summas 1 000 krooni (p 10) koosoleku päevakorra p-de 3 ja 4 (2010.a. majandustegevuse aruande kinnitamine ja 2011.a. majandustegevuse plaani kinnitamine) arutamise raames. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXX26.07.2011.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud muuhulgas järgmised otsused: 5) kinnitada 2010.a. majandusaasta aruanne, 6) määrata korteri nr. 7 omanikule kuupäev ja kellaaeg
vee-ja elektrimõõtjate näitude kontrollimiseks, 7) kinnitada KÜ XXX2011.a. majandustegevuse ja remonditööde plaanid, 8) kanda kokkuhoitud hooldusfondi vahendid remondifondi, 10) jagada veemõõtjate (näitude) vahe korteriomanike vahel võrdselt, 12) ümber valida juhatuse liikmed XXX, XXX ja XXX, määrata XXX preemia 1 000,00 krooni, suurendada autohüvitise summa kuni 63,91 euroni (t/l 144-147).
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja on korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas omanik (t/l 10). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (t/l 35). Ka puudub vaidlus selles, et 26.07.2011.a. toimus KÜ XXXliikmete üldkoosolek, mis on kokkukutsutud 07.07.2011.a. (t/l 16, 144-147). Pooltel on vaidlus selles, kas 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek on kordus koosolek või mitte ning kas 26.07.2011.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused nr. 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 on tühised ja/või kehtetud.
7.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama seaduse esimese paragrahvi teise lõike järgi rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
8.Esmalt annab kohus hinnangu, kas 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek oli korduv koosolek või mitte. Vaidlust ei ole selles, et 06.07.2011.a. toimunud koosolek ebaõnnestus, kuivõrd puudus kvoorum. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud 06.07.2011.a. üldkoosoleku protokollist (t/l 165). Korteriühistu XXXpõhikirja p. 6.8 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Teade üldkoosoleku läbiviimise kohta riputatakse üles maja trepikodade informatsioonitahvlitele. Teadaandes peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht (t/l 44-51).
9.Eelpool osundatud põhikirja punkt 6.9 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poolte korteriühistu liikmetest või nende esindajad. Punkt 6.10 kohaselt kui koosolekule ei ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokku kutsutud koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust (t/l 42).
10.Vaidlust ei ole selle üle, et 26.07.2011.a. üldkoosoleku päevakord oli sama, mis 06.07.2011.a. üldkoosolekul (t/l 15, 16, 143, 177). Kuivõrd 06.07.2011.a. toimunud üldkoosolek ebaõnnestus, siis sellest tulenevalt kutsuti kokku üldkoosolek 26.07.2011.a. (t/l 165, 143). Seega on 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek korduv üldkoosolek ning 26.07.2011.a. toimunud üldkoosolek oli pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust. Asjaolu, et 26.07.2011.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudub viide sellele, et 26.07.2011.a. on korduv koosolek, ei muuda nimetatud üldkoosolekut esmaseks koosolekuks (t/l 16, 143). Hageja selline järeldus on meelevaldne.
11.Hageja väidetel pole tõestatud, et vaidlusaluse üldkoosoleku kutsus kokku ja selle päevakorra määras kostja juhatus. Kohus hagejaga selles osas ei nõustu. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
12.Kostja põhikirja p. 6.8 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Teade üldkoosoleku läbiviimise kohta riputatakse üles maja trepikodade informatsioonitahvlitele. Teadeandes peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Kohtule esitatud 26.07.2011.a. üldkoosoleku teade sisaldab eelpool osundatud andmeid. Hageja väited selle kohta, et eeldatavasti võis
üldkoosoleku teate teha ja avaldada üks kostja liikmetest on paljasõnalised ja täiesti põhjendamata.
13.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kostja juhatus pole järginud otsuste vastuvõtmise korda ja korteriühistu põhikirja p. 6.30 kuni 6.31 on täiesti põhjendamata ja sisustamata. Kohus märgib, et nimetatu asjaolu ei ole aluseks üldkoosoleku otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ega kostja põhikiri ei sätesta, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks peab eelnema juhatuse vastav otsus. Hageja vastavad järeldused on meelevaldsed.
14.Järgnevalt annab kohus hinnagu hageja väidetele, et üldkoosoleku päevakorras puudusid otsuste projektide kirjeldused ning päevakorrast ei selgu otsuste nr. 6, 8, 10 ja 12 vastuvõtmise vajadus ja asjaolud. Kohus leiab, et ebaõige on hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosoleku päevakorras peab olema toodud otsuste projektide sisu kirjeldus, vastuvõtmise vajadus ning asjaolud. Korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ega kostja põhikiri sellist nõuet ei ole sätestanud. Seega ei ole hageja sellekohane etteheide antud juhul asjakohane.
15.Hageja leiab, et korteriühistu revisjonikomisjoni aruanne oli venekeelne ja seega on rikutud hageja õigust eestikeelsele asjaajamisele (KeeleS § 8 lg 1). Kohus leiab, et nimetatud nõude rikkumine ei saa tuua kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust ega ka kehtetust. Ka Riigikohus on 27.03.2013.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-16-13 p. 15 asunud seisukohale, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis võiks tuua kaasa vastu võetud otsuste tühisuse. Ka on antud juhul hageja vastav väide põhjendamata, kuivõrd hageja pole kohtu ette toonud asjaolu, et nimetatu oleks tema õigusi riivanud. Samuti ei tugine hageja sellele, et venekeelne aruanne oleks jäänud seetõttu talle arusaamatuks.
16.Hageja leiab, et korteriühistu juhatus pole esitanud hagejale enne üldkoosolekut 2010.a. majandusaasta aruannet, 2011.a. majandustegevuse plaani, juhatuse aruannet, eelmise aasta aruanded ja bilanss (t/l 3). Kooskõlas KÜS § 15 lg 2 annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. 06.03.2013.a. kohtuistungil andis tunnistaja Natalja Ponomarjova ütlusi, mille kohaselt oli enne üldkoosolekut, s.o enne 06.07.2011.a., pandud postkastidesse majandusaasta aruanne ja majandustegevuse kava (t/l 241). Seega on tunnistaja ütlustega ümberlükatud hageja väide, et korteriühistu liikmetele pole edastatud enne üldkoosoleku toimumist 2010.a. majandusaasta aruannet ega 2011.a. majandustegevuse kava.
17.Hageja palub tuvastada 26.07.2011.a. toimunud kostja üldkoosoleku otsuste tühisus/kehtetus, millega üldkoosolek otsustas kinnitada 2010 aastaaruande (otsus nr. 5), määrata korteri nr. 7 omanikule kuupäev ja kellaaeg vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimiseks (otsus nr. 6), kinnitada 2011. aasta majandustegevuse ja remonditööde plaanid (otsus nr 7), kanda kokkuhoitud hooldusfondi vahendid remondifondi (otsus nr. 8), jagada veemõõtjate [näitude] vahe korteriomanike vahel võrdselt (otsus nr. 10) ning määrata XXX’le preemia 1000,00 krooni ja suurendada autohüvitise summa kuni 63,91 eurot (otsus nr. 12).
18.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
19.Hageja tugineb eelpool nimetatud nõude esitamisel asjaolule, et üldkoosolekul puudus
kvoorum nimetatud otsuste vastuvõtmiseks. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu, kuivõrd oli tegemist korduva üldkoosolekuga (vt. otsuse punkt 10). Põhikirja punkt 6.17 kohaselt üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalviibinud ühistu liikmete häälteenamusega. Põhikirja muutused loetakse vastu võetuks, kui nende poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul kohalviibinud liikmetest (t/l 44-51).
20.26.07.2011.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsuse nr. 5 poolt hääletas 49, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsuse nr. 6 poolt hääletas 38, vastu 3 ja erapooletuid oli 8; otsuse nr. 7 poolt hääletas 49 liiget ning vastu ja erapooletuid ei olnud; otsuse nr. 8 poolt hääletas 49 liiget ning vastu ja erapooletuid ei olnud; otsuse nr. 10 poolt hääletas 48 liiget ja vastu oli 1, erapooletuid ei olnud; otsuse nr. 12 poolt hääletas 49 liiget ning vastu ja erapooletuid ei olnud (t/l 144-147, 178-203). 26.07.2011.a. korduval üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et üldkoosolekul osales 49 liiget (t/l 178-181, 182-183).
21.Korterid nr. 5, 6, 23, 28, 31, 36, 40, 42, 46, 49, 58, 61, 72, 74, 76, 78, 85, 97 ning korteriomanik Ljudmila Kindjajeva, olid üldkoosolekul esindatud volikirja alusel (t/l 184203). Põhikirja punkt 6.16 kohaselt punktides 6.14 ja 6.15 nimetatud ühistu või juhatuse liikmete või nende esindajate hääli ei arvestada üldkoosoleku kvoorumis. Punkt 6.14 kohaselt korteriühitus liikmel pole õigust hääletada, kui ühistu võtab vastu otsuse sõlmida tehing temaga või temaga võrdsetes majanduslike huvidega isikuga või temaga seotud kohtuvaidluste asjus. Punkt 6.15 kohaselt juhatuse liikmel pole õigust hääletada järgmistes küsimustes: 1) tema valimisel juhatuse liikmeks; 2) juhatuse majandustegevuse aruande kinnitamisel või tegevuse kinnitamisel, mille eest ta vastutab; 3) majandustegevuse plaani kinnitamisel; 4) tehingute sõlmimisel juhatuse liikmega või temaga võrdseid majanduslikke huvisid omava isikuga; 5) korteriühistu poolt juhatuse liikmele nõudmiste esitamisel (t/l 44-51).
22.Hageja on arvamusel, et XXX(krt. 17), L.Bogomolova (krt. 54) ja XXX(krt. 66) hääled on tühised, kuivõrd juhatuse liikmed ei saanud hääletada ja nende hääli ei arvestata kvoorumis põhikirja p. 6.15 alusel; tühised on ka XXX(krt. 36) ja XXX(krt. 78) hääled, kuivõrd nad volitasid esindama enda huve ja hääletama juhatuse liikme XXX, kes ei saanud hääletada korteriühistu põhikirja p. 6.15 alusel. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja poolt nimetatud isikute hääli mittearvestada, on 26.07.2011.a. korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused võetud vastu, kuivõrd otsused on vastuvõetud häälteenamusega vastavalt põhikirja punkt 6.17.
23.Samuti leiab kohus, et üldkoosolek võib otsustada nende küsimuste lahendmist, mis on antud juhatuse pädevusse. Hageja on arvamusel, et tühised on korteriühistu liikmete XXX(krt. 46) ja XXX(krt. 61) hääled, kuivõrd nende volikirjadest ei selgu esindajate õiguste ulatust. Hageja nimetatud seisukoht on väär. Kohtule esitatud volikirjadest nähtub, et korter nr. 46 volitab oma esindajat esindama end ühistu üldkoosolekul KÜ „XXX“ 26.07.2011 (t/l 195) ning korter nr. 61 volikirjast nähtub, et omanik volitab oma esindajat esindama end ühistu üldkoosolekul KÜ „XXX“ 26.07.2011.a. (t/l 197).
24.Viidatud volikirjadest nähtub, et korteriomanikud on volitanud end esindama 26.07.2011.a. üldkoosolekul ja esindusõigust ei ole volikirjadega piiratud. Seega võivad volitatud isikud hääletada vastavalt oma äranägemisele, kuivõrd volituse ulatust määratud ei ole.
25.Hageja on alternatiivselt esitanud nõude tunnistada 26.07.2011.a. XXXKÜ üldkoosoleku otsused nr. 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 kehtetuks. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju
hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
26.Ka Riigikohus on 27.03.2013.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-16-13 asunud seisukohale, et mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Kolleegium selgitab, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.
27.Kohus on seisukohal, et hageja poolt vaidlustatud otsused nr. 5 ja nr. 7 ei ole tühised ega kehtetud, kuivõrd nimetatud otsused on eelnevalt kajastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates ning otsused on vastuvõetud häälteenamusega kooskõlas KÜS § 15 lg (vaata otsuse p. 16).
28.Hageja on tuginenud oma nõudes ka sellele, et 26.07.2011.a. üldkoosoleku otsused nr. 6 (mõõtjate näitude kontrollimine), nr. 8 (haldusfondi vahendite otstarbe muutmine) ja nr. 12 (juhatuse liikmele preemia määramine ja autohüvitise summa suurendamine) on vastuvõetud MTÜS § 20 lg 6 rikkudes, kuivõrd nimetatud küsimusi päevakorras ei olnud. Kooskõlas MTÜS § 201 lg 6 võib eelnevalt päevakorda võtmata üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
29.Kohtule esitatud 26.07.2011.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli päevakorras 9 küsimust: 1) 2010.a. juhatuse majandustegevuse aruanne, 2) revisjonikomisjoni aruanne, 3) 2010.a. majandustegevuse aruande kinnitamine, 4) 2011.a. majandustegevuse plaani ja remondiplaani kinnitamine, 5) juhatuse liikmete ümbervalimine seoses volituste tähtaja lõppemisega, 6) veemõõtjate näitude vahe arvutamise metoodika muutmine, 7) hooldustariifide suurendamine ruumide omanikule XXX OÜ, 8) õigusabikulude sissenõudmine võlgnikelt ja 9) maamaksu arvestamine (t/l 143).
30.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et antud juhul on üldkoosolek otsustanud määrata korteri nr. 7 omanikule vee- ja elektrimõõtjate näitude kontrollimise. Kohtule esitatud 26.07.2011.a. üldkoosoleku protokollist nimetatu ei nähtu. Protokollist tuleneb, et üldkoosolek on seda küsimust arutanud ja teinud vastava ettepaneku juhatusele (t/l 145). Nimetatu on kooskõlas MTÜS § 201 lg 6.
31.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja otsus nr. 8 (hooldusfondi vahendite ülekandmine remondifondi) on vastuvõetud MTÜS § 20 lg 6 rikkudes. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul on küsimust arutatud koos 2011.a. majandustegevuse kava ja remonditööde kava kinnitamisega (t/l 145). Seega on see otsustus seotud osundatud kavade kinnitamisega. Samuti tuleneb otsusest, et üksnes hooldusfondi vahendite kokkuhoiul kantakse need remondifondi. Kohus leiab, et nimetatu ei ole vastuolus seadusega ega ka kostja põhikirjaga.
32.Hageja leiab, et metoodika vastuvõetud üldkoosoleku otsusega nr. 10 on vastuolus seadusega. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest tasutakse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Põhikirja punkt 4.2 f kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt
sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras sihtotstarbelisi makseid, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja – süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jm). Maksete arvestamise metoodika kinnitab korteriühistu üldkoosolek (t/l 46).
33.26.07.2011.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsuse nr. 10 juures hääletati järgmist küsimust: jagada veearvestite näitude vahe võrdselt kõigi korteriomanike, esimese korruse omanike ja rentnike vahel (t/l 146). KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
34.Korteriühistu XXXpõhikiri p. 4.2 g) sätestab, et veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul maksete suuruse määramise aluseks on vastavate mõõteriistade näidud, korteri elamispind või elanike arv (t/l 46). Seega saab kostja veevarustuse maksete suuruse määramisel võtta aluseks kas elamispinna või elanike arvu. Antud juhul ei ole üldkoosolek oma 26.07.2011.a. vastava otsuse vastuvõtmisel põhikirjast juhindunud, kuivõrd otsuse kohaselt jagatakse veearvestite näitude vahe korteriomanike vahel võrdselt.
35.Kostja vastuväide, et Tallinnas XXXpaiknevas elamus asuvad eluruumid on võrdse suurusega ning sellest tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas jagada majandamiskulud liikmete vahel arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta või korteriomanike vahel võrdselt, ei ole kohtulikul asja arutamisel tõendamist leidnud. Kostja ei ole oma sellekohase vastuväite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mis nimetatut kinnitaks. Samuti vaidles hageja sellele vastu (t/l 242).
36.Kuivõrd kostja põhikiri ei võimalda kulusid korteriomanike vahel võrdselt jagada, siis on 26.07.2011.a. Korteriühistu XXXüldkoosolekul vastuvõetud otsus nr. 10 (veearvestite näitude vahe võrdne jagamine) vastuolus põhikirjaga ning tuleb tunnistada kehtetuks.
37.Kohus leiab, et kostja otsus nr. 12 (juhatuse liikmele preemia määramine ja isikliku sõiduauto hüvitise suurendamine 63,91 euroni) on kehtetu, millega otsustati premeerida juhatuse liiget XXX’t ja suurendati isikliku sõiduauto kasutuse hüvitist kuni 63,91 euroni. Korteriühistu XXXüldkoosoleku kokkukutsumise teatest ei nähtu, et üldkoosoleku päevakorras oleks olnud punkt juhatuse liikmete premeerimiseks ja/või kulude hüvitamiseks.
38.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et päevakorra punkti 12 arutati koosoleku päevakorra p. 3 ja 4 (2010.a. majandustegevuse aruande kinnitamine ja 2011.a. majandustegevuse plaani kinnitamine) raames. Korteriühistu XXXpõhikirja p. 6.3 5) kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine. Seega leiab kohus, et punktis 12 vastuvõetud otsustus on selline, mis tuleb eraldi märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse, kuivõrd nimetatuga määratakse juhatuse liikmete tasustamise alused ja kord. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa otsustada mõne teise päevakorra punkti raames, vaid antud küsimuse arutamine/otsustamine peab selget nähtuma üldkoosoleku kokkukutsumise teates.
39.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning tuleb tunnistada XXXKorteriühistu 26.07.2011.a. üldkoosoleku otsuse nr. 10 (veearvestite näitude vahe võrdne jagamine) ja nr. 12 (juhatuse liikmele preemia määramine ja isikliku sõiduauto hüvitise suurendamine 63,91 euroni) kehtetuks.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
41.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 131 lg 2 (kuni 30.06.2012.a kehtinud redaktsioon) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
42.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 66,67 % ulatuses hageja kanda ning 33,33 % ulatuses kostja kanda.
43.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.