2-13-45373/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-13-45373 Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 07.11.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. J. O. ) ja I. M. ) 16.12.2011 järelmaksulepingu nr 1105704/96ta, mille alusel andis hageja kostjale järelmaksu summas 540,46 eurot, millest 521,96 euro eest soetas kostja 16.11.2011 N. D. A. S. -ile kuuluvast kauplusest järelmaksuga erinevaid esemeid ning millest 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostja kohutus tagastama järelmaksu summa ja maksma järelmaksuintressi 17,90% järelmaksusummalt aastas osamaksetena maksegraafikus toodud tähtpäevadel. Osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel väljastati kostjale automaatselt krediit tasumata osamakses sisalduva järelmaksusumma ulatuses ning kostja kohustus tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast aastas. Peale selle kohustus kostja tasuma ettenähtud tähtajaks tasumata jäetud järelmaksusummalt viivist krediidiintressiga samas ulatuses s.o 27% tasumata järelmaksusummalt aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 26.07.2012 järelmaksulepingu üles. Hageja nõuab kostjalt 838,95 euro väljamõistmist, millest 540,46 eurot on tagastamata krediidisumma, 65,26 eurot järelmaksuintress, 3,02 eurot krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 166,31 eurot viivis hagi koostamise so 16.09.2013 seisuga. Alates 17.09.2013 nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist 27% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu 125 ja õigusabikulu 114 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited

2-13-45373 Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 05.10.2013. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks antud otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-15) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale pooltevahelisest tarbijakrediidilepingust tulenevalt tagastamata krediidisummana 540,46 eurot, järelmaksuintressina 65,26 eurot, krediidiintressina 3,02 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kuludena 63,90 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja kuni hagi koostamiseni 3 (5)

2-13-45373 summas 166,31 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt TsMs § 367 alusel alates 17.09.2013 viivise väljamõistmist kuni põhuvõla tasumiseni. TsMS § 367 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks alates 17.09.2013 välja viivise poolte vahel kokkulepitud määras so 27% tasumata krediidisummalt kuni viimase tasumiseni. Vältimaks viivise sissenõudmist ebamõistlikult suures ulatuses so põhivõlga ületavalt, peab kohus vajalikuks kindlaks määrata lisanduva viivise maksimaalse suuruse so 374,15 eurot, arvestades sealjuures kuni 16.09.2013 kindlas summas väljamõistetud viivisega. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 114 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduses ka menetluskulude nimekirja (tl 2 pöördel) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 4 ja 16-19) Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on hageja tasunud 02.09.2013 riigilõivu 125 eurot, mida tõendab hagile lisatud maksekorraldus (tl 4). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu hagihinnalt soodusmääras, on võimalik TsMS § 162 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot.

2-13-45373 Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 114 euro ulatuses. Balti V. S. K. O. (tl 16-18) järgi peab hageja tasuma oma esindajale Balti V. Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagi koostamise eest 114 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 järgi tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Antud tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 984,87 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas nähtub lepingulise esindaja kulu kohta esitatud arvest, et esindaja on koostanud arvukalt analoogilisi hagisid. Kohtu arvates ei saa ajakulu ühe hagi koostamiseks ei olla ülemäära suur, kuna eelduslikult on tegemist sarnaste asjaolude ja õiguslike probleemidega. Seetõttu peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks 90 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 125 + 90 so kokku 215 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.