Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Pandivere Puit hagi V K vastu laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks (2-09-30631). Hagiavalduse tagamiseks seati sellel ajal V Kle kuulunud kinnistule aadressiga xxxxxxxxxx kohtulik hüpoteek summas 223 361 krooni märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude osas OÜ Pandivere Puit kasuks. V K tasus 30.03.2010 V K eest Harju Maakohtu deposiiti hagi tagamisena sisse kantud hüpoteegi summa 223 361 krooni. Kohtulik hüpoteek kustutati kinnistusraamatust 27.12.2010. Hageja täitis V K kohustuse, et vältida kinnistu sundtäitmist. V K on hageja poolt raha tasumise tõttu rikastunud. Hagejal on õigus nõuda V Klt või tänaseks tema pärandvara arvelt 14 275,36 euro tagastamist. Harju Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärusega kuulutati välja V K pankrot. Hageja esitas oma nõude V K pärandvara (pankrotis) vastu. 29.10.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu V K pankrotihaldur Ly Müürsoo. Hageja palub tunnustada V K nõuet V K pärandvara (pankrotis) vastu 14 275,36 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei ole õigust nõuda tema poolt kohtu deposiitkontole tasutud 14 275,36 euro tagastamist. Kinnistu, millisele kohtulik hüpoteek oli seatud ja mille vabastamiseks hüpoteegi alt tasus hageja maakohtu deposiiti nõudeavalduses tagatisena 14 275,36 eurot, omandas V K 16.11.2012 kinkelepingu alusel oma emalt V Klt, kelle lahusvaraks nimetatud kinnistu vastavalt 23.10.2009 V ja V K vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepinguga oli. Kinkelepingu sõlmimine hageja ja V K vahel sai aga võimalikuks üksnes seetõttu, et kohtulik hüpoteek asendati tagatise maksmisega kohtu deposiiti. Seega oli hageja tasunud tagatisraha kohtu deposiiti kindla eesmärgiga saada kinnistu hüpoteegi alt vabaks, et kinnistu hiljem kinke teel omandada oma emalt V Klt. V K on deposiitkontole tasutud summa eest saanud vastusoorituse - kantud kinnistusraamatusse korteriomandi Vanemuise 46-4, Tallinn, omanikuks ja korteriomandit ei koorma kohtulik hüpoteek. Kostja hinnangul oli hagejal tagatisraha tasumiseks kohtu deposiiti õigustatud huvi, st V K ei oleks saanud VÕS § 78 lg 3 p 1 ja 2 järgi hageja kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda ning V K ei ole kohustuse täitmise tõttu hageja poolt alusetult rikastunud. Hageja täitis reaalselt olemasoleva kohustuse, milleks tal oli õiguslik alus ja pankrotivõlgnik V K ei ole hageja soorituse tõttu alusetult rikastunud. Kostja suhtes tehtud kohtuotsust tsiviilasjas 2-09-301631 ei ole käesolevaks täidetud ja ei saagi täita ning pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot ning kohtu deposiitkontole tagatiseks kantud rahasumma muutunud pankrotivaraks. Kohtu deposiiti tagatiseks tasutud 14 257,36 eurot on käsitletav pankrotivõlgnik V K varana, kuna see on tasutud V K eest. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. V K tasus 30.03.2010 kohtu deposiiti 223 361 krooni, selleks, et hagi tagamine tühistataks ning vältida kinnistu sundtäitmist. VÕS § 1041 kohaldamise eelduseks on, et võlgnik on tehtud kulutuste võrra rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kuna raha maksti deposiiti pärast V K surma, siis V K ei saanud teada ei kohustuse täitmisest ega kulutuste hüvitamise nõudest. PärS § 3 lg 1 järgi pärand avaneb isiku surma korral ning PärS § 2 järgi pärand on

2(5)

pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. V K pärandvara hulka kuulus kohustus OÜ Pandivere Puit ees. 29.10.2012 V K pärandvara (pankrotis) võlanõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et Pandivere Puit OÜ nõue summas 94 682,39 eurot on põhistatud Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. V K pärandvara pankrot kuulutati välja 12.06.2012. Pärandvara pankroti väljakuulutamise ajal oli Harju Maakohtu deposiidis 14 275,37 eurot, mis kanti V K poolt kohtu deposiiti 30.03.2010. Kohus leidis, et V K pärandvara pankroti väljakuulutamisel muutus 14 275,37 eurot pankrotivaraks. Hageja pidi surnud isiku kohustust täites arvestama, et raha arvatakse pärandvara (pankrotis) pankrotivara hulka või täidetakse selle arvelt kohtuotsust, mille täitmise tagamiseks oli seatud kohtulik hüpoteek ning mis hageja tegevuse tulemusena asendati raha maksmisega. Hageja vältis kinnistu sundtäitmist, mille vastu tal oli huvi ja tal ei ole õigustatud saama tagasi deposiiti makstud raha. Deposiiti maksmise mõte on hagi tagamise asendamine, et kohtuotsuse täitmine ei oleks raskendatud ega võimatu. Juhul, kui kuulutatakse välja pärandvara pankrot, toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotiseaduses sätestatud korras. Hageja makse tulemusena kohtu deposiiti pärandvara väärtus ei suurenenud, sest vastusooritusena ei olnud võlausaldaja nõuet enam võimalik rahuldada läbi kinnistu sundtäitmise. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 1041. Seadus ei keela isiku kohustuste täitmist tema surma järgselt. Kuna kohustuse täitmise hetkeks oli võlgnik surnud, rikastus hageja tasutud rahasumma arvel võlgniku pärandvara, mis on seotud surnud isikuga. Vaidlusaluse summa tasumise ajahetkel ei olnud V K pankrotis. Kuna võlgniku surma järgselt on hageja tasutud summa arvel rikastunud võlgniku pankrotivara, on VÕS § 1041 kohaldamise eeldused täidetud. Hageja ei ole rahasumma kandmisel kohtu deposiiti vastusooritust saanud. Vaidlusaluse summa tasumisel ei olnud hüpoteegiga koormatud korteriomand temale kuuluv ning sellest tulenevalt ei ole võimalik rääkida ka vastusoorituse saamisest kinnisasja kohtulikust hüpoteegist vabastamisel. Raha tasumisel kohtu deposiiti eesmärgiks olnud kinnisasja sundtäitmise vältimist ei saa pidada tema huviks saada kohtuliku hüpoteegi kustutamisest mingitki isiklikku kasu. Vaidlusaluse rahasumma kandmine kohtu deposiiti tähendab võlgniku võla osalist tasumist ning kuna tasutud summa ulatuses puudub võlausaldajal (OÜ Pandivere Puit) võlgniku pärandvara (pankrotis) vastu nõude esitamise võimalus, on võlgniku pärandvara (pankrotis) 14 275,37 euro võrra suurenenud. Kohus on ebaõigesti sidunud rahasumma tasumise ning kohtuliku hüpoteegi kustutamise, pidades viimast ekslikult kohtu deposiiti tasutud summa vastusoorituseks. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 2 uue otsuse, millega rahuldab hagi. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja on kohtu kontole raha maksmise eest saanud vastusooritusena hüpoteegi kustutamise (korteriomandit ei koorma enam kohtulik hüpoteek). Esiteks ei olnud hageja tagatisraha maksmise ajal kinnisasja omanik, seetõttu ei saa rääkida vastusoorituse

3(5)

saamisest. Teiseks ei ole tagatisena raha maksmise eesmärgiks hagi tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamine, vaid hagi tagamise asendamine tagatisega. Nii on ka maakohus ise oma otsuse p-s 9 leidnud, et raha deposiiti maksmise mõte on hagi tagamise asendamine, et kohtuotsuse täitmine ei oleks raskendatud ega võimatu. Raha maksmisega kohtu tagatiste kontole astub tagatis n.ö hagi tagamise abinõu asemele ja täidab sama eesmärki, s.o tagada hagis esitatud nõude rahuldamise korral jõustunud kohtuotsuse takistusteta täitmist. Seega ei saa hüpoteegi kustutamine olla raha kontole maksmise vastusoorituseks vaatamata asjaolule, et hagi tagamise asendamine tagatisega toob kaasa selle, et hüpoteegipidaja n.ö kaotab hüpoteegi ja seda on võimalik kustutada. Tähtsust ei oma asja lahendamisel asjaolu, et hageja sai hiljem kinkelepingu alusel kinnisasja omanikuks. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et V K pärandvara pankroti väljakuulutamisel muutus kohtu kontole tagatiseks makstud 14 275,37 eurot pankrotivaraks. Raha V K poolt kohtu kontole kandmise eesmärk oli võlausaldaja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmine hagi rahuldamise korral. Nimetatud eesmärgil antud tagatis läheb hagi rahuldamisel n.ö otse kohtuotsuse täitmiseks. Nimetatu ongi tagatise mõtteks. Vastasel korral satuks hageja kostja poolt tagatise pakkumisel hagi tagamise tühistamisel halvemasse olukorda, kui ta oleks siis, kui hagi oleks hagi tagamisabinõuga tagatud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-133-10 p 19). Kui hagi tagamise asendamisel TsMS § 385 alusel kohtu kontole tagatiseks makstud raha muutuks võlgniku pankroti korral võlgniku pankrotivaraks, siis seaks hagi tagamise tühistamine tagatise vastu (ja seda võlausaldaja nõusolekuta) võlausaldaja oluliselt halvemasse positsiooni võrreldes sellega, kui tal oleks hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek. Kohtuliku hüpoteegi realiseerimist saaks ta oma nõude rahuldamiseks nõuda ka võlgniku pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et TsMS § 385 alusel hagi tagamise asendamisel raha maksmisega ei muutu kohtu kontole tagatiseks makstud raha võlgniku pankroti väljakuulutamisel tema pankrotivaraks PankrS § 35 lg 1 p 1 mõttes, vaid seda raha saab sihtotstarbeliselt kasutada üksnes võlausaldaja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmiseks. Kuna Harju Maakohtu 14.05.2010 määrusega tühistati hagi tagamine ja asendati see tagatiste kontole tasutud rahasummaga, siis tekkis OÜ-l Pandivere Puit õigus nõuda kohtuotsusega rahuldatud nõude tagatiseks makstud raha ülekandmist kohtu kontolt enda kontole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt taotles OÜ Pandivere Puit kohtult kahel korral, s.o 17.06.2010 ja 18.11.2010, raha ülekandmist kohtuotsuse täitmiseks, kuid maakohus seda ei teinud. Selle asemel kandis Harju Maakohus 14.11.2012 määrusega pankrotihalduri taotluse alusel hageja poolt 30.03.2010 kohtu tagatiste kontole makstud raha üle V K kontole. Kuigi nimetatud maakohtu määrust raha ülekandmise kohta V K pankrotivara hulka vaidlustatud ei ole, saab vastavaid hagi tagamist reguleerivaid norme tõlgendades asuda seisukohale, et OÜ-l Pandivere Puit on õigus nõuda pankrotihaldurilt kohtu kontolt ekslikult pankrotivarasse ülekantud raha osaühingule ülekandmist PankrS §-s 123 vara välistamiseks sätestatud korras. VÕS § 78 lg 1 järgi kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ja kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Vaidlust ei ole pooltel selles, et käesoleval juhul oli tegemist rahalise kohustusega, mida võlgnik ei pidanud täitma isiklikult. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlausaldajal

4(5)

OÜ-l Pandivere Puit oleks olnud alust keelduda kolmandalt isikult, s.o V Klt V K kohustuse täitmise vastuvõtmisest võlgnikupoolse vastuvaidlemise tõttu. Hageja esitas hagi VÕS § 1041 alusel, mille järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Täidetud on tagastamisnõude tunnustamiseks vajalikud VÕS § 1041 eeldused, sest V K kui kolmanda isiku poolt on kohtu kontole makstud rahasumma ulatuses osaliselt täidetud V K kohustus OÜ Pandivere Puit ees ja V K pankrotivara on alusetult rikastunud täitmiskohustusest vabanemise tõttu. V K pärandavara on V K poolt V K kohustuse täitmisega alusetult rikastunud alates tsiviilasjas nr 209-30631 tehtud kohtuotsuse jõustumisest 30.04.2010, s.o ajast, kui võlausaldaja OÜ Pandivere Puit sai nõuda kohtuotsuse alusel kohtu kontole tagatiseks makstud raha ülekandmist endale. Maakohtu seisukoht, et hageja makse tulemusena kohtu deposiiti pärandvara väärtus ei suurenenud, sest vastusooritusena ei olnud võlausaldajal nõuet enam võimalik rahuldada läbi kinnistu sundtäitmise, on asjakohatu. Kohtulik hüpoteek oli 14.05.2010 kohtumäärusega asendatud tagatisena kohtu kontole makstud rahaga ja OÜ Pandivere Puit sai kohtult nõuda selle ülekandmist alates kohtuotsuse jõustumisest. Alates raha ülekandmisest V K kontole saab OÜ Pandivere Puit nõuda haldurilt raha tagastamist vara välistamise korras. Arvestades asjaolu, et OÜ Pandivere Puit V K vastu omatava nõude (osaline) rahuldamine toimus V K poolt kohtu tagatiste kontole makstud rahasumma arvel, ei saa juba põhimõtteliselt olla õige maakohtu seisukoht, et V K pärandvara väärtus ei ole vastava summa võrra suurenenud. Vastustaja esitas 31.10.2013 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad koos tõenditega. Asja ettevalmistamisel palus ringkonnakohus pooltel 12.10.2013 kirjaga avaldada oma õiguslikke seisukohti. Vastustaja esile toodud asjaolud, et OÜ Pandivere Puit taotles deposiiti kantud raha endale kandmist, kuid kohus seda taotlust ei rahuldanud ja määras deposiiti kantud raha kandmise pankrotivarasse, ei ole vaidluse all. Seetõttu tagastab ringkonnakohus vastustajale tema seisukohaga esitatud tõendid. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.