Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 29.07.2008 sõlmisid hageja ja Trademade OÜ liisingulepingu nr 01105909L, mille esemeks olid suurköögiseadmed. Samal kuupäeval sõlmisid kostjad hagejaga käenduslepingud, millega käendasid Trademade OÜ liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Liisingulepinguga kohustus hageja andma liisingueseme Trademade OÜ kasutusse ning viimane tasuma selle eest lepingus määratud makseid. Hageja lõpetas liisingulepingu 10.08.2010 ülesütlemisega. Trademade OÜ ei tasunud liisingueseme väljaostuarvet tervikuna ega tagastanud ka liisingueset. Hagejal ei õnnestunud vara valdust taastada. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 14 044,24 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad E R ja D K vaidlesid hagile vastu. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 30.06.2009, sest sel kuupäeval kustutati Trademade OÜ äriregistrist. Nõue aegus 30.06.2012, kuid hagi esitati 17.08.2012, mistõttu tuleb kohaldada aegumist. K M-R ei ole hagile vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 14 044,24 eurot hageja kasuks ja viivise 0,25 % põhinõudelt päevas alates 17.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda (VÕS § 115 lg 1 ja 2, § 145 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel). Hageja ja Trademade OÜ vahel sõlmiti omandireservatsiooniga müügileping. Tõlgendades lepingu p 14.1 ja üldtingimuste p 1.4 koostoimes, nähtub, et Trademade OÜ-l oli kohustus tagastada lepinguese lepingu lõppemisel juhul, kui omandiõigus talle üle ei lähe. Kuivõrd Trademade OÜ ei tasunud kõiki osa- ja intressimakseid, ei saanud ta lepingu lõppemisel lepingueseme omanikuks, mistõttu tekkis tal kohustus lepinguese hagejale tagastada. Vastavalt üldtingimuste p 8.1 lõpeb leping tähtaja möödumisel ja lepingu ülesütlemisel. Hageja väitel ütles ta lepingu üles 10.08.2010. Kuivõrd Trademade OÜ kustutati äriregistrist 30.06.2009, ei saanud hageja tema suhtes teha kehtivat tahteavaldust 10.08.2010. Registrist kustutamine ei ole samas alus võlasuhte lõppemiseks VÕS § 186 järgi. Kuna hageja lepingut kehtivalt üles ei öelnud, lõppes leping 30.08.2011 ehk tähtaja saabumisel ja kohustus lepinguese tagastada tekkis nimetatud kuupäeval. Kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks samaaegselt kohustuse sissenõutavaks muutumisega 30.08.2011. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kuivõrd hagi esitati 17.08.2012, ei ole hageja nõue aegunud. Vaidlus puudus, et lepingueset tagastatud ei ole. Seega rikkus Trademade OÜ lepingust tulenevat kohustust ja võlausaldajal on VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist. Kuivõrd osaliselt oli Trademade OÜ vara väärtuse hagejale osamaksetena hüvitanud, on hagejale tekkinud kahju lepingueseme väärtuse hüvitamata osas. Vaidlust ei ole, et vara väärtus, millest on maha arvestatud tasutud osamaksed, on 14 044,24 eurot. Kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ning kahju hüvitamine ei ole välistatud VÕS § 127 lg 2 või 3 järgi. Vastavalt hagile lisatud käenduslepingutele kohustusid kostjad tagama solidaarselt Trademade OÜ-ga liisingulepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja nõude 14 044,24 euro kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 ning lg 3 alusel. Hageja ja Trademade OÜ on liisingulepingu p 5.1 kokku leppinud viivisemääras 0,25%

2(4)

päevas. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 järgi hagi esitamisest põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldas hageja viivisenõude. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. OÜ Trademade suhtes algatati Harju Maakohtu määruse alusel pankrotimenetlus ja lõpetati raugemisega PankrS § 29 alusel 20.05.2009 ning Äriregistrile esitati avaldus ettevõtte registrist kustutamiseks. Kustutamiskanne tehti 30.06.2009. Seega hageja nõue muutus sissenõutavaks pankotimenetluse lõppemisest või äärmisel juhul kustutamiskande hetkest. Tulenevalt PankrS §-st 42 saabuvad kõik tähtajad pankroti väljakuulutamise hetkest. Kuivõrd käesoleval juhul pankrot lõppes raugemisega, muutusid võlgniku vastu suunatud nõuded muutusid sissenõutavaks pankrotimenetluse lõppemisest. Rahalise nõude täitmiskohustus käendajatele saabus pankrotimenetluse lõppemisel. Kostjad on seisukohal, et nende vastu suunatud nõue on aegunud TSÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2l). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et PankrS § 42 omab mõju käendajate suhtes võlgnevuse tähtaegade saabumise suhtes. Nimetatud norm loeb võlgniku (antud juhul liisinguvõtja) võlausaldajate (antud juhul hageja) kõigi nõuete täitmise tähtpäeva saabunuks, kuid ei puuduta suhteid käendajatega. Õige on maakohtu seisukoht, et registrist kustutamine ei ole alus võlasuhte lõppemiseks VÕS § 186 järgi. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et nõuded käendajate vastu muutusid sissenõutavaks alates lepingu tähtaja saabumisest. Käenduslepingute p 4 kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks (seega nõude sissenõutavaks muutumise ajaks) liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et liisingulepingu ülesütlemine ei olnud liisinguvõtjale võimalik, kuna ülesütlemise hetkeks teda ei eksisteerinud. Seega lepingut üles ei öeldud. Seega tuli lähtuda käenduslepingute p 4 esimesest lausest ja hinnata, millal muutusid korduvad kohustused sissenõutavaks. Kui lepingu alusel laekumisi poleks üldse toimunud, oleksid hagi esitamise ajaks aegunud TsÜS § 154 alusel nõuded ajavahemiku 30.06.2008 – 30.12.2008 eest väärtuses 11 083.50 eurot. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 392 lg 1 p 3), kui jättis välja selgitamata, kuidas toimus põhivõlgniku poolt lepingu täitmine ja kuidas oli hageja nõue kostjate vastu kujunenud. Nimetatud vea saab ringkonnakohus parandada. Ringkonnakohus palus apellatsioonimenetluses hagejal selgitada nimetatud asjaolusid. Hageja esitas selgituse koos tõenditega, mille kohaselt tasuti liisingulepingu graafikujärgseid makseid ajavahemiku 30.06.2008-30.10.2008 eest. 30.10.2008 arvest 46 307.10 EEK tasuti 9007.1 EEK kuupäevadel 28.11.2008 ning 01.12.2008. Kuivõrd liisinguvõtja soovis liisingulepingut ennetähtaegselt täita, koostas vastustaja väljaostuarve summas 629 069.67 EEK , millest 168 856.80 EEK moodustas debitoorne võlgnevus. 20.04.2009 sõlmisid vastustaja ja OÜ Lehe, kelle seaduslikuks esindajaks oli kostja I Laenulepingu nr 09-031466-JI, mille sihtotstarbeks oli muuhulgas hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingu nr 01105909L refinantseerimine. Laenulepingust nr 09-031466-JI laekus vaidlusalusesse liisingulepingusse 409 324.66 EEK. Väljaostu arve katteks on liisingulepingusse laekunud

3(4)

409 324.66 EEK, millest 168 856.80 EEK läks debitoorsete võlgnevuste katteks (sh graafiku järgsed maksed kuni 30.04.2009) ning ülejäänud põhiosa võlgnevuse katteks. 30.05.2009 seisuga kuulub liisingulepingu graafiku järgselt tasumisele vara jääkmaksumus summas 29 412.94 eurot, millest on laenulepingust nr 09-031466-JI toimunud laekumise arvelt tasutud 15 368.70 eurot. Kuivõrd vastustaja nõude katteks on laekunud 15 368.94 eurot kuulub täiendavalt tasumisele 14 044.24 eurot. Nõude kujunemise ja sellele lisatud tõendite osas ei ole apellandid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse ja võtab asja juurde nõude kujunemist Kstavad tõendid. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest järeldab ringkonnakohus, et liisinguvõtja kohustused on täidetud maksegraafiku alusel kuni 30.04.2009 ja solidaarne nõue käendajate vastu ei ole seetõttu aegunud TsÜS § 154 alusel. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostjate kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.