30. oktoober 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-13827
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi Korteriühistu XXX vastu
20.märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valdo Lips, e-post [email protected] Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX, asukoht
XXX/XXX
Kostja seaduslik esindaja I: juhatuse liige XXX, e-post XXX Kostja seaduslik esindaja II: juhatuse liige XXX, e-post XXX
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17. oktoobril 2013, millel osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips, kostja seaduslik esindaja XXX ja nõustaja Anneli Annus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Tuvastada, et kostja Korteriühistu XXX (registrikood 80318845) 20. märtsi 2013 üldkoosoleku otsused põhikirja punkti 6.4 muutmise (koosoleku protokolli punkt 2) ja juhatuse liikme XXX valimise (protokolli punkti 6 teine pool) kohta on tühised. Jätta 27. märtsi ja 8. oktoobri 2013. aasta kohtumäärustega rakendatud hagi tagamise abinõud kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
2-13-13827 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing XXX(edaspidi „hageja”) esitas 26. märtsil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse Korteriühistu XXX (edaspidi „kostja”) vastu kostja
20.märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste (põhikirja muutmine, juhatusse uue liikme valimine) tühisuse tunnustamise või teise võimalusena kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.Kohus tagas hagi hageja soovitud viisil 27. märtsi 2013. aasta määrusega ja võttis hagiavalduse 5. aprilli 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas 7. mail 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 22. mail 2013 arvamuse kostja vastuse kohta. Kohus selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist 16. septembri 2013. aasta määrusega, misjärel pooled esitasid täiendavad kirjalikud seisukohad.
3.Hageja taotlusel rakendas kohus 8. oktoobri 2013. aasta määrusega täiendava hagi tagamise abinõu.
4.Kohus kuulas pooled ära 17. oktoobri 2013 kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
5.Hageja nõuab kostjalt kostja üldkoosoleku kahe otsuse (põhikirja muutmine, juhatusse uue liikme valimine) tühisuse tunnustamist või teise võimalusena kehtetuks tunnistamist. Hageja põhiväited hagi aluse ja eseme kohta on järgmised: − kostja on korteriühistu, kelle hallatavas elamus kuulub hagejale üheksa korteriomandit (osa neist kaasomandis) ja hageja on kostja liige;
2 (6)
2-13-13827 − 20. märtsil 2013 toimus kostja liikmete üldkoosolek (edaspidi „koosolek”), millel muu hulgas võeti vastu otsus kostja põhikirja p 6.4 muutmiseks ja valiti uus juhatuse liige XXX– need kaks otsust soovib hageja hagiga vaidlustada (edaspidi koos „vaidlustatud otsused”); − vaidlustatud otsused on tühised või teise võimalusena kehtetud, sest o koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud sellega, et kumbki vaidlustatud otsustest ei olnud märgitud ega õiguspäraselt lisatud koosoleku päevakorda, o hagejal ei lubatud koosolekul osaleda, sh sõna võtta, ettepanekuid teha ega hääletada, ning o vaidlustatud otsused ei vasta headele kommetele, sest hagejalt võeti hääleõigus kasutades selleks vahendeid, mis ei ole kooskõlas heade kommetega; − lisaks on põhikirja muutmise otsus kehtetu veel ka põhjusel, et o selle poolt ei antud piisavalt hääli (vajalik oli 2/3 kõigist häältest ehk 16 häält, aga anti 14 poolthäält) ja o otsus on vastuolus seadusega, sest kehtiv õigus ei võimalda korteriühistu liikmelt hääleõigust ära võtta.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − vaidlustatud otsused on õiguspärased, st need ei ole tühised ja puudub alus nende kehtetuks tunnistamiseks; − koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, sest o põhikirja muutmise päevakorrapunkt võeti päevakorda kostja ühe liikme enne koosolekult saadetud kirja ja samal koosolekul tehtud otsuse alusel, o samuti võis otsustada uue juhatuse liikme valimise, sest koosolekul osalesid kõik kostja liikmed ja kõik 14 hääleõiguslikku liiget toetasid otsust; − hageja hääleõigust koosolekul piirati kooskõlas põhikirjaga, sest hagejal oli enne koosoleku algust võlg ühistu ees; − koosolekul vastu võetud põhikirjamuudatus on kooskõlas seadusega, korteriühistu liikme hääleõigust võib põhikirjaga piirata; õiglane ei ole praegune olukord, kui iga keldriboks annab samasuguse hääleõiguse nagu elamus olev korter.
8.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 30. septembri 2013 taotlus mitte käsitleda hagile lisatud videosalvestisi (osalised ülesvõtted koosoleku käigust) tõendina ilma salvestuses osalevate inimeste kirjaliku nõustolekuta. Kohus on varem juba otsustanud viidatud tõendi vastuvõtmise 16. septembri 2013. aasta määrusega, mistõttu kohus kontrollib üksnes, kas on alust viidatud määrust tõendi vastuvõtmise osas muuta. Kohus leiab, et korteriühistu koosoleku videosalvestise tegemine ja selle kohtus koosoleku käigu kohta tõendina
3 (6)
2-13-13827 kasutamine ei riku Põhiseaduses ega isikuandmete kaitse seaduses sätestatud ning tegemist on lubatava tõendiga.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − hageja on kostja liige, sest talle kuulub kostja hallatavas elamus üheksa korteriomandit kahekümne kolmest (tlk 18–42), kusjuures kolm korteri osas on hageja kaasomanik aga kaasomanike kokkuleppe (tlk 53–54) järgi ühistu liikmeks; − koosolekul viibisid või olid esindatud kõik kostja liikmed (tlk 43 ja 114), aga tulenevalt kostja põhikirja (tlk 44–52) p-st 6.4 ei loetud hagejat hääleõiguslikuks ega arvatud tema hääli ka kvoorumi hulka; − koosolekul võeti 14 poolthäälega muu hulgas vastu otsus kostja põhikirja p 6.4 muutmiseks (koosoleku protokolli (tlk 87–93) p 2) ja valiti uus juhatuse liige XXX(p 6 teine pool) – need otsused on hageja hagiga vaidlustanud.
12.Hageja nõuab esimese võimalusena vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamist ja teise võimalusena nende kehtetuks tunnistamist. Vastavalt TsMS § 370 lg-le 2 ja § 442 lg 8 viimasele lausele on kohus seotud hageja esitatava nõuete lahendamise järjekorraga (Riigikohtu 10. aprilli 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 18 teine lõik, selles viidatud 19. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24, aga ka nt
5.novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08, p 22).
13.Hageja nõude esimese alternatiivi (otsuste tühisuse tunnustamine) õiguslik alus on korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 esimene lause, mille kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub ühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hageja väidab, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud (MTÜS § 241 lg 1 esimese lause teine alternatiiv) ja otsused ei vasta headele kommetele (MTÜS § 241 lg 1 esimene lause viimane alternatiiv). Viidatud tühisuse alused on kohaldatavad ka korteriühistu otsuste puhul (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 kolmas lõik).
14.Hageja väidab esiteks, et kummagi vaidlustatud otsuste arutamise ja vastuvõtmise päevakorrapunkti ei olnud märgitud koosoleku kutses (tlk 55). Sellises olukorras tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et koosolek viidi läbi sellise päevakorraga nagu see kokku kutsuti või esines mõni muu alus otsuste vastuvõtmiseks küsimuses, mille arutamisest ei olnud ühistu liikmeid korrakohaselt teavitatud. Sarnaselt otsuse tühisuse alustega (vt otsuse eelmine punkt) ei näe KÜS ette üldkoosoleku kokkukutsumise erikorda, st sellele tuleb kohaldada MTÜS sätteid. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, kostja põhikirja (tlk 44–52) p-s 6.7 on seda täpsustatud. MTÜS § 20 lg-st 7 tuleneb, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Kohus leiab, et korteriühistu liikmele üldkoosolekust ja selle päevakorrast ette teatamise aja eesmärgi sisustamisel on analoogia korras asjakohane Riigikohtu 29. jaanuari 2003. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 p 13 esimeses lõigus märgitu. Eelkõige peab korteriühistu liikmel (sarnaselt äriühingu osaniku või aktsionäriga)
4 (6)
2-13-13827 olema mõistlik võimalus koosolekuks valmistuda, sh kujundada seisukoht arutatavate küsimuste kohta.
15.Põhikirja muutmise arutamise ja otsustamise osas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja liikme XXX17. märtsi 2013 e-kiri (tlk 56–58) on võrdsustatav päevakorra muutmisega. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et päevakorra muutmise teade vastaks MTÜS § 20 lg 7 nõuetele. Kostja põhikirja p 6.7 viimane lause on juhul, kui seda tõlgendada viisil, et liikme ettepanek on samaväärne päevakorra muutmisega, vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 7. Kui mittetulundusühingu põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis MTÜS § 7 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatut. Seoses äriühingutega on Riigikohus leidnud, et seadusest tulenevad üldkoosoleku kokkukutsumise miinimumnõuded, millest põhikirjaga võib näha ette rangemad eeskirjad (8. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 20 esimene lõik). Kohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka korteriühistute puhul. Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kostja liikme XXX17. märtsi 2013 e-kirjaga oleks muudetud koosoleku päevakorda. Ka muul viisil ei ole põhikirja muutmise küsimust märgitud koosoleku päevakorras enne koosoleku toimumist.
16.Teise võimalusena on kostja toonud esile, et kõnealuse päevakorrapunkti on otsustanud kostja liikmed lisada päevakorda koosolekul. Koosoleku protokollis (tlk 87–93) sisaldub tõesti (korduvalt) otsustamine küsimuses, kas lisada päevakorda p 1 põhikirja muutmise kohta. MTÜS § 201 lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Lisaks näeb MTÜS § 21 lg 3 ette, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kohus tõlgendab viidatud norme nende koosmõjus selliselt, et MTÜS § 201 lg 5 võimaldab selles sätestatud tingimustel korteriühistu üldkoosolekul arutada teatavaid küsimusi, mida ei olnud märgitud esialgses päevakorras, aga mitte vastu võtta otsuseid. Vastasel juhul puuduks MTÜS § 21 lg 3 rangemal normil mõte. Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda vähemalt käesolevaga sarnastel juhtudel ja korteriühistu puhul Riigikohtu märgitust, et välja arvatud MTÜS § 201 lg-s 5 toodud juhul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega tegemist siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 13). Viidatud lahendi põhjal on küll võimalik kostja soovitud tõlgendus, et MTÜS § 201 lg 5 lubab selles sätestatud tingimustel üldkoosolekul ka otsustada küsimusi, mida ei ole koosoleku kutses märgitud, aga sellisel juhul jääksid esialgse päevakorraga tutvunud korteriomanikud ebamõistlikkuse olukorda. Nimelt on sarnaselt äriühinguga korteriomaniku jaoks ühistu üldkoosoleku otsused sellised, mis mõjutavad tema varalisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu võib korteriühistu liige üldkoosoleku kutse ja päevakorra saamisel nende põhjal hinnata, kas koosolekul osalemine on tema õiguste teostamiseks ja kaitseks vajalik. Kui kutse ja päevakorra järgi arutatakse küsimusi, milles ühistu liige ei pea oma hääle andmist vajalikuks, siis võib ta otsustada koosolekul mitte osaleda. Oleks ebamõistlik, et korteriühistu liige peab osalema igal ühistu koosolekul „igaks juhuks”, et vältida muudes küsimustes otsustamist. MTÜS § 21 lg 3 annab kohtu eelistatava tõlgenduse korral ühistu liikmele ka koosolekul osalemata jätmise kaudu võimaluse vältida muudes küsimustes otsustamist. Lisaks on MTÜS § 201 lg 5 ja § 21 lg 3 puhul küsimuse arutamise ja otsustamise eristamine põhjendatud ka eespool p-s 14 märgitud kaalutlustel. Nimelt võib sisuline otsustamine eeldada korteriühistu liikmelt pikemat ja sisulisemat ettevalmistamist kui küsimuse pelgalt arutamine.
5 (6)
2-13-13827
17.Järgmiseks tuleb hinnata, kas käesoleva kohtuasja asjaoludel saab lugeda hageja koosolekul osalenuks. Kohus tuvastab koosoleku protokolli (tlk 87–93) ja koosoleku videosalvestiste (tlk 70, eelkõige failid nr 026 ja 030) põhjal, et hagejal ei lubatud koosolekul osaleda, sh sõna võtta ega ettepanekuid teha. Kostja mitte üksnes ei piiranud hageja õigust hääletada, vaid ka muid koosolekul osalemise vorme, sh võtta sõna ja teha ettepanekuid. Seega ei osalenud hageja 20. märtsi 2013 kostja üldkoosolekul.
18.Kuna kohus tuvastas, et põhikirja muutmise küsimust ei olnud lisatud koosoleku päevakorda enne koosoleku toimumist (eespool p 15), samuti tõlgendas MTÜS § 201 lg 5 ja § 21 lg 3 nende koosmõjus selliselt, et enne koosolekut päevakorda lisamata punktis otsuse vastuvõtmine eeldab kõigi liikmete koosolekul osalemist (p 16) ja tuvastas, et hageja koosolekul ei osalenud (p 17), siis ei saanud kostja üldkoosolek õiguspäraselt võtta vastu otsust põhikirja muutmise küsimuses. Järelikult on põhikirja muutmise otsus MTÜS § 241 lg 1 esimese lause teise alternatiivi alusel tühine ja hagi selles osas tuleb rahuldada.
19.Juhatuse liikme valimise päevakorrapunkti kostja liikmetele teatamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Selles küsimuses ei ole ka üldkoosolek otsustanud päevakorda muuta. Küsimuse hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (Riigikohtu 13. veebruari 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Kohus ei nõustu kostjaga nagu peaks käesoleval juhul koosoleku kutses märgitust „Juhatuse liikme tagasiastumine/kutsumine” saama mõistlikult järeldada, et tagasiastuva või tagasikutsutava juhatuse liikme asemele valitakse kohe uus liige. Kostja juhatuses oli veel teisi liikmeid (tlk 150) ja põhikirja p 7.1 kohaselt koosneb juhatus ühest kuni kolmest liikmest. Riigikohtu senise praktika järgi ei ole juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue liikme volituste algus omavahel automaatselt seotud sõltumata põhikirja arvulisest nõudest juhatuse koosseisule (eespool p-s 15 viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 36). Sellest järeldab kohus, et juhatuse liikme valimist ei olnud võetud koosoleku päevakorda, vastav otsus on MTÜS § 241 lg 1 esimese lause teise alternatiivi alusel tühine ja hagi tuleb ka selles osas rahuldada.
20.Kohus rahuldab hagi mõlema otsuse puhul hageja soovitud esimese alternatiivi järgi ja TsMS § 442 lg 8 viimase lause tõttu ei kontrolli vaidlustatud otsuste tühisuse või kehtetuse teisi aluseid.
21.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja väidetavaid rahalisi kohustusi puudutavad tõendid (tlk 59–66, 112–113 ja 115–120), kostja hallatava elamu keldriruumide fotod (tlk 121–123) ja poolte kirjavahetuse seoses koosoleku protokolli saamisega (tlk 67), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
22.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 27. märtsi ja 8. oktoobri 2013. aasta määrustega. Kohus leiab, et rakendatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima kuni otsuse jõustumiseni.
23.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.
24.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.