XXX kaebus kohtutäitur Kaire Põlts 11.07.2013 otsusele täiteasjas nr 025/2013/906
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (täitemenetluse osaline)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood 46711060349, aadress Tartu mnt 16b (3.korrus), 10117 Tallinn, elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Lepinguline esindaja Olavi Järve (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 3 (võlgnik)
XXXOÜ (registrikood XXX, kustutatud XXX)
Puudutatud isik 4 (täitemenetluse osaline)
Aktsiaselts XXX (regitrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata XXX(isikukood XXX) taotlused, milles XXXpalub tühistada kohtutäituri 12.06.2013 otsuse täiteasjas nr 025/2013/906 enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta ja kohustada kohtutäiturit asja uuesti läbi vaatama ja tegema täiteasjas nr 025/2013/906 uue otsuse enampakkumise tulemuste kohta.
2.Rahuldada XXX(isikukood XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (Põlts, isikukood 46711060349) 11.07.2013 otsuse peale täiteasjas nr 025/2013/906 ja tühistada nimetatud otsus. Kohtutäitur on kohustatud XXXkaebuse uuesti läbi vaatama ja lahendama.
3.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 46711060349) kanda.
Tallinna
kohtutäituri
Kaire
Põltsi
(Põlts,
isikukood
Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtumääruses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolud
1.XXX(avaldaja, täitemenetluse osaline) esitas 05.08.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 11.07.2013 otsuse peale täiteasjas nr 025/2013/906. Kohus võttis kaebuse 29.08.2013 määrusega menetlusse (I kd, tl 47).
2.Kaebuse kohaselt viis kohtutäitur ajavahemikus 30.05.2013 kell 10:00 kuni 07.06.2013 kell 00:00 läbi pikeneva lõpuga enampakkumise, millel müüs XXX OÜ-le (võlgnik) kuuluvaid asju, milleks olid üks Cisco ASA 5510 tulemüür, viis HP DL380G3 serverit, üks Storagetek L700 andmemassiiv koos 2x LTO kasutusseadmega, kaks Cisco Catalyst 2950 kommutaatorit. Vastavalt enampakkumise teatele oli enampakkumisele pandud asjade alghind 0 eurot. Avaldaja tegi pakkumise hinnaga 40 eurot. 12.06.2013 teatas kohtutäitur avaldajale elektronkirjaga, et enampakkumine on nurjunud. Avaldaja käsitles kohtutäituri elektronkirja kohtutäituri otsusena ning esitas selle peale 25.06.2013 kaebuse. Kohtutäitur jättis 11.07.2013 otsusega kaebuse rahuldamata (I kd, tl-d 2-3). Avaldaja palub kohtul tunnistada kehtetuks kohtutäituri 12.06.2013 otsus enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta ja 11.07.2013 otsus kaebuse lahendamise kohta. Avaldaja palub kohtul kohustada kohtutäitur uuesti asja läbi vaatama.
3.Kohtutäituri 11.07.2013 otsuses möönab kohtutäitur, et enampakkumise kuulutuses sisaldus real Alghind summa 0 eurot. Kuulutuse ülespanemisel elektroonilisse oksjonikeskusesse esines kasutusraskusi. Seetõttu ei olnud enampakkumise kuulutuses välja toodud iga müüdava varaliigi alghinda positsioonis Alghind. Varad olid ära toodud tabelina, kus on näha vara nimetus, müüdava vara kogus, müüdava vara alghind ja konkreetse varaliigi esemete maksumus kokku. Avaldaja tegi pakkumise 40 eurot, mis ei kata hindamise tulemusel saadud ja arestimisakti märgitud hinda, mis on vastavalt TMS § 82 lg-le 1 alghind enampakkumisel. Kohtutäitur viitas otsuses enampakkumise nurjunuks kuulutamise ja tühise pakkumise tagasilükkamise alustele. Kohtutäitur jättis otsusega kaebuse rahuldamata (I kd, tl-d 17-22). Vastuses kaebusele märgib kohtutäitur täiendavalt, et avaldaja tugineb ekslikule alghinnale ning et 0 euro suuruse alghinnaga ei olegi enampakkumist võimalik läbi viia. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata (I kd, tl-d 92-96).
4.Sissenõudja jäi vaidlustatud otsuses esitatud kohtutäituri seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata (I kd, tl 66). Võlgnik ja täitemenetluse osaline Aktsiaselts WaveCom kaebusele ei vastanud.
Võlgnik XXX OÜ kustutati äriregistrist 15.10.2013.
II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2 (5)
Täitemenetluse osaline XXXesitas kaebuses kohtule järgmised taotlused: 1) rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri 12.06.2013 otsus täiteasjas nr 025/2013/906 enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta ning kohtutäituri 11.07.2013 otsus täiteasjas nr 025/2013/906 avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. 2) kohustada kohtutäiturit asja uuesti läbi vaatama ja tegema täiteasjas nr 025/2013/906 uue otsuse enampakkumise tulemuste kohta arvestades kohtulahendis sedastatut.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse osaline esitas kohtule taotluse kohtutäituri 12.06.2013 otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks asja läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks enampakkumise tulemuste kohta. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel on kohtu pädevus piiratud kohtutäituri poolt kaebuse lahendamisel tehtud otsuse osalise või tervikuna tühistamise või tühistamata jätmisega. Kohus teostab kaebuse lahendamisel kontrolli kohtutäituri tegevuse üle, kuid ei korralda ise täitemenetlust. Kui kohus tühistab kohtutäituri otsuse kaebuse lahendamise kohta, on kohtutäituri pädevuses uuesti lahendada täitemenetluse osalise kaebus ja otsustada seejärel, kas ja millised toimingud tuleb täitemenetluses teha. Seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata täitemenetluse osalise taotlused, milles täitemenetluse osaline palub tühistada kohtutäituri 12.06.2013 otsuse enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta ja kohustada kohtutäiturit asja uuesti läbi vaatama ja tegema uue otsuse enampakkumise tulemuste kohta.
7.Täitemenetluse osalise ja kohtutäituri vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus lükata tagasi täitemenetluse osalise pakkumine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 89 lg 1 p 1 alusel ja lugeda enampakkumine nurjunuks TMS § 99 lg 1 p 2 alusel. Kohtutäitur on seisukohal, et pakkumine ei kata alghinda. Täitemenetluse osaline leiab, et alghind oli märgitud 0 eurot ning tema tehtud pakkumine katab alghinna.
8.TMS § 82 sätestab alghinna mõiste. TMS § 82 lg 1 sätestab, et asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. TMS § 82 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata. TMS § 881 lg 1 sätestab, et enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna. TMS § 82 lg 1 kohaselt on üldjuhul alghinnaks enampakkumisel arestimisakti märgitud hind. TMS § 82 lg 2 sätestab võimaluse muuta alghinda, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. TMS § 881 lg 1 sätestab samuti kohtutäituri õiguse määrata asjale arestimisaktis märgitust erineva alghinna. Eeltoodust tulenevalt sätestab täitemenetluse seadustik üldpõhimõtte, et kohtutäitur võib määrata enampakkumisel alghinna, mis erineb arestimisaktis märgitust. Elektroonilise enampakkumise puhul sätestab selle võimaluse TMS § 881 lg 1, mis annab aluse märkida oksjonikeskkonnas avaldatud enampakkumise teates arestimisaktis märgitud hinnast erinev alghind. Seadus ei välista, et alghinnaks märgitakse 0 eurot.
3 (5)
Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas alghind 0 eurot oli läbiviidud enampakkumise alghind. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et oksjonikeskkonnas avaldatud enampakkumise kuulutuses sisaldus real „alghind oksjonil“ summa 0 eurot. Osundatud rida on ka ainus koht teates, kus on kasutatud sõna „alghind“ (I kd, tl 6-7). Oksjonikeskkonnas avaldatud andmetes on esitatud müüdavate asjade kirjeldused tabelina. Tabelis on iga asja kirjelduse järel märgitud asjade arv, seejärel kaks arvu. Tabeli põhjal võib oletada, et üks arvudest kujutab endast asja tükihinda ja teine asjade hinda kokku, kuid täpsem selgitus tabelis ja teate tekstis puudub. Nimetatud arvudele ei ole tekstis osundatud kui enampakkumise alghindadele. Eeltoodust tulenevalt ei ole oksjonikeskkonnas avaldatud informatsiooni põhjal võimalik jõuda arusaamisele, et real „alghind oksjonil“ märgitud hind ei olegi tegelikult alghind. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et oksjonikeskkonnas avaldatud enampakkumise andmetes on enampakkumise alghinnaks märgitud 0 eurot. Kohtutäitur on märkinud, et enampakkumise teatest ei nähtu, et teates märgitud esemeid ei müüda tervikvarana. Sellist märget enampakkumise teates ei ole märgitud. Teatest on võimalik aru saada, et alghind on määratud tervikvarale – teates puudub iga varaliigi kohta eraldi märgitud alghind. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda enampakkumise läbiviiduks tervikvara suhtes. Kohtu hinnangul ei ole seotud oksjonikeskkonnas märgitud alghinna kehtivus sellega, kas huvitatud isik või täitemenetluse osaline oli teadlik arestimisakti märgitud alghinnast või mitte. Asjaolu, et enampakkumisel osaleda soovival isikul on õigus tutvuda müüdavate asjadega ja hindamisaktidega, ei välista tema õigust tugineda oksjonikeskkonnas avaldatud alghinnale. Enampakkumisel osaleda sooviv isik ei pea eeldama, et kohtutäitur on märkinud oksjonikeskkonda arestimisaktist erineva alghinna ekslikult.
9.Kohus tuvastas, et oksjonikeskkonda oli enampakkumise alghinnaks märgitud 0 eurot. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et täitemenetluse osaline tegi pakkumise suurusega 40 eurot. TMS § 89 lg 1 sätestab, et kohtutäitur lükkab tagasi tühise pakkumise. TMS § 89 lg 1 p 1 sätestab, et tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige pakkumist, mis ei kata alghinda. TMS § 99 lg 1 p 2 sätestab, et kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Täitemenetluse osalise tehtud pakkumine 40 eurot katab alghinna 0 eurot. Kohtutäitur on seetõttu põhjendamatult leidnud, et täitemenetluse osalise pakkumine on tühine ja enampakkumine seetõttu nurjunud. Eeltoodust tulenevalt on pakkumise tagasilükkamine ja enampakkumise nurjunuks kuulutamine seadusevastased. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab kohtutäituri 11.07.2013 otsuse. Kohtutäitur peab kaebuse uuesti läbi vaatama.
10.Kohtu hinnangul ei tulene täitemenetluse seadustikust keeldu panna asi enampakkumisele 0 euro suuruse alghinnaga. Madala alghinnaga enampakkumise läbiviimine võib olla põhjendatud suurema ostuhuvi tekitamise eesmärgil. Madala alghinnaga enampakkumise puhul võib tõesti esineda kohtutäituri viidatud oht, mille kohaselt vara kingitakse sisuliselt ära. Sellise ohu vältimiseks ongi TMS § 881 lg-s 1 sätestatud, et kohtutäitur võib arestimisaktis märgitud alghinnast erineva alghinna määrata põhjendatud juhtudel. Arestimisaktis märgitud hinnast teistsuguse hinna määramist peab kohtutäitur põhjendama. Kui täitemenetluse osaline leiab, et oksjonikeskkonnas alghinna märkimine (nt arestimisaktist erineva alghinna märkimine) on seadusevastane, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui kohtutäitur on oksjonikeskkonda ekslikult märkinud ebaõige alghinna (kasvõi näiteks tehnilistest probleemidest tingituna), on kohtutäituril pärast enampakkumise toimumist võimalik kaaluda, kas tegemist võib olla enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega kohtutäituri enda poolt, mis annab aluse TMS § 91 lg 4 kohaldamiseks. Täitemenetluse osalistel on võimalik kaaluda, kas ekslikult oksjonikeskkonda märgitud alghind kujutab endast täitemenetluse tingimuste olulist 4 (5)
rikkumist, mis annab aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. Täitemenetluse osalised peavad seejuures arvestama TMS § 217 lg-s 6 sätestatud piiranguga.
11.Võlgnik XXX OÜ on 15.10.2013 äriregistrist kustutatud. TsMS § 428 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Nimetatud säte reguleerib hagimenetlust ning kohtu hinnangul ei ole seda võimalik käesolevas asjas TsMS § 477 lg 1 alusel kohaldada. Kaebus on esitatud kohtutäituri tegevuse peale ning kohus saab anda hinnangu kohtutäituri tegevusele sõltumata juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist kustutamisele.
12.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldas kaebuse ning tühistas kohtutäituri otsuse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kohtutäituri kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.