Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXX vastu testamendi tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt koostati 23.01.2001 Tallinna notari Liia Aigro poolt testament nr. XXX hageja ema XXX taotlusel. Testamendi koostamise ajal oli hageja ema nõrgamõistuslik, mida ta notari eest varjas, kuid mida on kinnitatud raviarst 22.10.2001 välja antud tõendiga XXX. Hageja elas sellel perioodil Taškendis. Hageja ema nõrgamõistuslikkust näitab fakt, et ema andis testamenditegijatele oma sünnikuupäeva 19. veebruari asemel 18. jaanuaril, mis hiljem on notari poolt parandatud. See annab kinnitust, et notar ei kontrollinud vajalikul määral testamenditegija vaimset seisundit. Testamendiga on hageja ema määranud kogu oma vara hageja õele XXX. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et hageja õde XXX vormistas testamendi hageja äraolekul ja ema tahte vastaselt, sest hageja ema taotles korduvalt hageja kandmist testamenti. Hageja elas koos emaga 33 aastat ühes leibkonnas ja neil ei olnud lahkhelisid. Hageja tahtis Taškendist tulla Tallinnasse tagasi, et aidata ema ja elada koos temaga korteris XXX, kuid seoses sissesõiduviisa vormistamisega jäi hageja hiljaks. 31.05.2002 lõpetas hageja ema elu enesetapuga, hüpates alla 5-korruselisest elamu XXX aknast, kuhu oli teda toonud elama hageja õde. Käesoleval ajal elab hageja korteris XXX alates 2002. aastast ja kannab kõik 2-toalise korteri hooldamise ja majandamisega seotud kulutused. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, nagu püüab seda väita kostja, lugedes aegumistähtajaks 1 aasta. Seadusest tulenev hagi aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 149 10 aastat sündmuse toimumisest. Erandjuhtumeil pikeneb aegumistähtaeg 30 aastani. Vastavalt PärS § 88 lg-le 7 kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Asjaolud, mis on aluseks testamendi kehtetuks tunnistamiseks, selgusid lõplikult alles hageja ja kostja kohtumis-läbirääkimistel 26.03.2012. Eelnevalt oli hageja ja kostja vahel suuline kokkulepe kinnistu XXX jagamiseks võrdsetes osades, mis oli ka kooskõlas ema sooviga, et testamenti oleks kantud tütrele lisaks ka poeg. Nimetatud läbirääkimistel selgus, et kostja on oma suulisest nõusolekust taganenud ega ole valmis midagi jagama. Hageja on esitanud kohtule XXX kirja, mis oli adresseeritud hagejale ja tema naisele (dateeritud 18.03.1987). Selles kirjas on allakriipsutatud ema lause, et suhted tütar XXX halvenevad päevpäevalt, omavahel ei saa rääkida, tütar vihastab koheselt ja erilist tähtsust kujutab ema lause, kus ta teatab, et tunneb, et kaua sellist survet välja ei kannata. See on otsene viide selleni, et toimus tütrepoolne surve avaldamine emale, mis viiski lõpuks enesetapuni. Seega on põhjendamata kostja väide, et hageja ei ole mingil viisil selgitanud ega põhjendanud, millele tugineb tema „põhjendatud kahtlus“, et hageja õde XXX vormistas testamendi hageja äraolekul ja ema tahte vastaselt, sest ema taotles korduvalt hageja kandmist testamenti. Kuna aknad XXX on kõrgelasetsevad, siis on võimatu kogemata aknast alla kukkuda. Suitsiid võis toimuda vaid korteris viibiva õe poolt surveavaldamise tagajärjel. Siin tuleb kõne alla pärimiskõlbmatus kostja poolelt. Pärimiskõlbmatu on isik, kes oma tegudega on tahtlikult ja õigusevastaselt põhjustanud pärandaja surma. Kostja on leidnud, et ebaõige sünnikuupäeva märkimine leidis aset mõne notariaalbüroo töötaja

süül ja parandati testamendi allakirjutamise käigus ning see ei saa näidata testamenditegijast ema nõrgamõistuslikkust. Selline selgitus ei ole asjakohane. Kuna parandused on tehtud hilisemal perioodil, on testament vastuoluline ja annab aluse tema tühisuse tunnustamiseks. Kostja selgitused testamendis sünnikuupäeva hilisemast parandamisest on iseenesest vastuolulised, kuna kostja leiab, et käesoleva asja õigel lahendamisel ei ole mingit tähtsust asjaoludel, millal tegi notar paranduse testamendil pärandaja sünnikuupäeva osas. Parandus on tehtud nii, et ei ole arusaadav, millisel aastal on see tehtud. Sellisel viisil tehtud parandus tekitab paratamatult kahtlusi testamendi sisu õigsuse osas ja eriti testaatori võimes oma tegudest aru saada. Hageja palub hagi rahuldada ja tühistada XXX poolt tehtud testament. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hagi on aegunud (PärS § 88 lg 7). Kostja leiab, et teadmine testamendi tühistamise hagi esitamiseks pidi hagejal olema kujunenud hiljemalt 19.10.2009, st päeval, kui ta sai notarilt ema testamendi koos notari asjakohaste selgitustega ja soovitusega pöörduda kohtusse. Seega oleks hageja pidanud esitama testamendi tühistamise hagi ühe aasta jooksul viidatud kuupäevast arvates, st hagi oleks tulnud esitada kohtusse hiljemalt 19.10.2010. Nimetatud tähtajaks hageja hagi ei esitanud, vaid tegi seda peaaegu poolteist aastat hiljem 05.04.2012. Kostja on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt kostja vormistas testamendi ema tahte vastaselt, sest ema olevat korduvalt taotlenud hageja kandmist testamenti, on paljasõnaline, tõendamata ja täiesti väär. Hageja ei ole mitte mingil viisil selgitanud ega põhjendanud, millele tugineb tema nn “põhjendatud kahtlus”. Samuti on tõendamata ja paljasõnaline ega ole arusaadav hageja väide, et ema taotles korduvalt hageja kandmist testamenti- hageja ei ole nimetatud väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi asjaolule. Hageja väite õigsust eeldades jääb arusaamatuks, miks ei teinud ema testamenti hageja kasuks. Kostja märgib, et tema ei ole vormistanud ema testamenti, nagu on ekslikult märkinud hageja, ega saanudki seda teha. Testament koostati notar Liia Aigro büroos, selle allkirjastas hageja ja kostja ema XXX ja testamendi tõestas notar Liia Aigro tõestamisseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras. Tõestamisseaduse sätete kohaselt tuleb tehingu tõestamisel notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ja seejärel osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Notar selgitab enne notariaaltoimingu tegemist välja osapoolte tegeliku tahte ning selgitab osalejatele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui osaleja ei valda piisaval määral eesti keelt, tõlgitakse notariaalakti sisu talle vene keelde. Käesoleval juhul puudub igasugune alus kahtluseks, et ülalviidatud ja teisi tõestamisseaduse asjakohaseid sätteid ei järgitud XXX testamendi koostamisel ja tõestamisel. Vastupidi, testamendi viimasel leheküljel kinnitab XXX oma allkirjaga, et testament on enne selle allkirjastamist notari poolt ette loetud, selle sisu on selgitatud ja tõlgitud eesti keelest vene keelde ning testamendi tekst ja sisu vastab tema, so XXX, tahtele. Samuti on paljasõnaline ja oletuslik hageja väide, et ema sooritas enesetapu hüpates alla kostjale kuuluva korteri XXX aknast. Mistahes tõendid nimetatud hageja väite kohta puuduvad. Seetõttu tuleb eeldada, et ema surm oli õnnetusjuhtum, oletatavasti kaotas ema lahtise akna juures seistes mingil põhjusel tasakaalu või minestas ning kukkus välja viiendal korrusel asuva korteri aknast. Kostja kinnitab, et enne surma ei rääkinud ema kunagi enesetapust ega jätnud maha mingit teadet, millest oleks saanud teha järeldusi soovi kohta lõpetada elu enesetapuga. Täiendavalt märgib kostja, et isegi kui ema sooritas enesetapu, ei muuda see fakt iseenesest tühiseks tema testamenti. Kostja kinnitab, et avalduses, mille hageja esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks seoses ema enesetapmisele viimisega, jäeti kriminaalmenetlus alustamata, mida tõendab Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.04.2012 teatis.

Kostja märgib, et ema elas tema juures palju aastaid enne oma surma, kuna oli eakas inimene ja vajas abi. Hageja viibis pikka aega väljaspool Eestit (aastatel 1985-2002), peamiselt Taškendis, Eestis käis ta harva. Kostja rõhutab, et ema elas tema juures vabatahtlikult, kuna ei soovinud elada üksinda XXX tänava korteris, mille omanik ta oli. Pealegi kartis ema hagejat, oma poega, kuna nendel kordadel, kui hageja käis Eestis, kohtles ta ema halvasti, mõnikord isegi lõi teda. Kui hageja Eestis käis, siis elas ta XXX tänava korteris, mistõttu ema ei tahtnudki elada nimetatud korteris, vaid elas kostja juures XXX. Hagejapoolne halb kohtlemine oli üks põhjus, miks ema pärandas kogu oma vara kostjale. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud 12. oktoobri 2001 kuupäeva kandvat volikirja hagejale ei ole allkirjastanud ema. Seega ei oma 12. oktoobri 2001 volikiri käesolevas asjas tõendina tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja märgib, et ema testament on tehtud 23.01.2001. Seega on testament tehtud 9 kuud enne Eesti Meremeeste Haigla tõendi (22.10.2001) väljastamist. Seega ei anna Eesti Meremeeste Haigla tõend mitte mingisugust teavet ema tervisliku seisundi või teovõime kohta testamendi tegemise ajal. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et testamendi tegemise ajal 23.01.2001 oli XXX nõrgamõistuslik, mistõttu ta ei suutnud oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kostja märgib sedagi, et peale ema surma on hageja kasutanud XXX korterit omal äranägemisel. Samuti leiab kostja, et käesoleva asja õigel lahendamisel ei ole mingit tähtsust asjaoludel, millal tegi notar Liia Aigro paranduse testamendil pärandaja (kostja ema) sünnikuupäeva osas või kes vea avastas (notaribüroo töötaja, pärimisregistri töötaja vms isik). Testament allkirjastati kostja ema poolt 23.01.2001, parandus on tehtud notari poolt 02. veebruaril 2001. Vastav parandus on varustatud notari allkirja ja pitseriga. Samuti nähtub testamendi esimeselt leheküljelt, et pärandaja XXX ilmus isiklikult notaribüroosse ja tema isikusamasus tuvastati tema Vene Föderatsiooni passi alusel. Samas on ka märgitud XXX isikukood XXX, milles samuti sisaldub tema õige sünnikuupäev- 18. jaanuar 1924. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • XXX on XXX poeg (tl 2, 19) ja XXX on XXX tütar; • XXX suri 31.05.2002 (tl 20); • XXX tegi 23.01.2001 testamendi, millega pärandaja nimetas kogu oma vara, sh pärandaja omandis oleva korteri nr 67 XXX , Tallinnas, pärijaks tütre XXX(tl 6-7, 23). Kostja leidis, et hagi on aegunud. Kostja leiab, et hagejal pidi teadmine testamendi tühistamise alusest kujunema hiljemalt 19.10.2009, st päeval, kui hageja sai notarilt ema testamendi koos notari asjakohaste selgitustega ja soovitusega pöörduda kohtusse. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi testamendi tühistamiseks kohtusse hiljemalt 19.10.2010. Nimetatud tähtajaks hageja hagi ei esitanud, vaid tegi seda 05.04.2012. Hageja oli seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Asjaolud, mis on aluseks testamendi kehtetuks tunnistamiseks, selgusid lõplikult alles hageja ja kostja kohtumis-läbirääkimistel 26.03.2012. Eelnevalt oli hageja ja kostja vahel suuline kokkulepe kinnistu XXX jagamiseks võrdsetes osades, mis oli ka kooskõlas ema sooviga, et testamenti oleks kantud tütrele lisaks ka

poeg. Nimetatud läbirääkimistel selgus, et kostja on oma suulisest nõusolekust taganenud ega ole valmis midagi jagama. Hageja senised kahtlused kostjapoolsest surveavaldusest emale said kinnitust ja hageja andis sisse hagi testamendi tühisuse tunnustamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, peab kohus esmalt võtma seisukoha selles, kas hageja nõue on aegunud. Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Antud sättes viidatud 30 aastat on piirtähtaeg, mille jooksul on üldse võimalik hagi esitada, kuid selle piirtähtaja sees tuleb hagi ikkagi esitada hiljemalt ühe aasta jooksul alates testamendi tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Hageja oli seisukohal, et asjaolud, mis on aluseks testamendi tühistamiseks, selgusid lõplikult alles hageja ja kostja kohtumis-läbirääkimistel 26.03.2012. Kostja vaidles sellele vastu. Hageja leidis, et nõdrameelsuse tõttu ei saanud hageja ema aru oma tegude tähendusest testamendi tegemisel ja kostja kasutas ära ema vaimuhaigust ning viis eksitusse ka testamendi tõestanud notari. Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik oma ema tervislikust seisundist enne ema surma. Lisaks on hageja esitanud ka Eesti Meremeeste Haigla 22.10.2001 ja Kodakondsusja Migratsiooniameti tõendi (tl 4-5, 21-22). Hageja on kohtule 01.06.2012 esitatud menetlusdokumendis märkinud, et hageja saabus Taškendist lõplikult tagasi Tallinnasse elama 2002 kohe peale ema surma (tl 38). Seega sai hageja ema surmast 31.05.2002 teada kohe peale nimetatud sündmuste toimumist. Samuti on hageja eelpool nimetatud menetlusdokumendis selgitanud, et kuna hageja soovis seadustada oma õigust pärandile, külastas hageja 19.10.2009 Tallinna notar Liia Aigrot ́t. Notar ei võtnud hagejalt vastu avaldust pärimiseks. Notar väljastas hagejale testamendi ja soovitas pöörduda kohtusse. Kuna hageja nõuab XXX poolt tehtud testamendi tühistamist, on kohus seisukohal, et hagejale olid teada asjaolud testamendi tühistamiseks hiljemalt 19.10.2010, kui notar väljastas hagejale testamendi. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et asjaolusid, mis on aluseks testamendi tühistamiseks, selgusid lõplikult alles hageja ja kostja kohtumis-läbirääkimistel 26.03.2012, on käesoleval juhul paljasõnaline ja tõendamata. 27.09.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas kostja, et ei mäleta kindlalt, kas kohtumine leidis aset 26.03.2012, sest enne hagi esitamist oli kostjal samuti kokkusaamisi hagejaga, kuna tegemist on venna ja õega. Samuti selgitas kostja, et mingit kokkulepet korteri suhtes ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja oleks pidanud kohtule esitama hagiavalduse hiljemalt 19.10.2010, kuid kohtule edastati hagiavaldus 05.04.2012. Seega on hageja nõue aegunud. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja nõue on aegunud, jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).

Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.