R Z hagi E T vastu võlgnevuse nõudes. Hagi hind 1 740.31 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R Z (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja: E T (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx: xxxx) 23. september 2013 Pooled istungile ei ilmunud
Kohtuistungi toimumuse aeg Istungil osalenud isikud Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja E T’lt hageja R Z’i kasuks 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) euro ja 36 senti (sh põhivõlgnevus 150 eurot, intress 20 eurot ning seisuga 22.10.2013 arvestatud viivis 12.36 eurot).
3.Välja mõista kostja E T’lt hageja R Z’i kasuks viivis põhinõudelt (150 euro) alates 23.10.2013 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.04% päevas.
5.Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ja välja mõista kostja E T’lt hageja R Z’i kasuks menetluskulud (riigilõiv) 60 (kuuskümmend) eurot.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.R Z esitas 30.04.2013 Viru Maakohtule hagi E T vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 150 eurot, intressid 20 eurot, viivised 65.24 eurot ja mitte sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 503.08 eurot aastas, s.o viivis põhinõudelt (150 eurot) ühe aasta eest alates hagi esitamisest määraga 2.75% päevas ning tasu teate saatmise eest 1.99 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.02.2013 laenulepingu, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu 150 eurot. Kostja pidi tasuma laenu lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtajal. Tähtaja möödudes pole kostja tasunud põhivõlgnevust ega intresse mitte üheski osas. 15.04.2013 saatis kostja e-kirja, milles palus, et hageja koostaks maksegraafiku võlgnevuse ositi tasumiseks alates 30.04.2013. Hageja koostas maksegraafiku ja edastas selle kostjale. Kostja kinnitas graafiku kätte saamist. Hageja ei saa lugeda 15.04.2013 soovitud maksegraafikut aktsepteerituks kuna kostja pole allkirjastatud graafikut hagejale tagastanud, samuti pole kostja ka kokkulepitud kuupäevaks tasunud osamakset.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 13.05.2013 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagihinna täpsustamiseks ning hagiavalduse täiendavaks tõendamiseks ja põhistamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest.
TÄPSUSTATUD AVALDUS
4.Hageja kohtu nõudmisi ei täitnud ega hagiavaldust täiendavalt põhistanud. 14. mail 2013 esitas hageja oma olemuselt sama hagi, milles palus välja mõista kostjalt kokku 1 1 740.31 eurot, s.h laen 150 eurot, intress 20 eurot, viivis 65.24 eurot, mittesissenõutavaks muutunud viivis aasta eest 1 503.08 eurot ja seda TsMS § 367 alusel kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi määraga 2.75% põhinõudelt päevas, tasu teate saatmise eest 1.99 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud, sh. lepingu punkti 1.7.1. alusel arvestatud hagimenetluse algatamise tasu 89 eurot, kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Hagi koos lisadega on 08.06.2013 kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (poja kaudu). Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
2 (6)
2-13-20082
MENETLUSE KÄIK
6.Kostja huvide kaitsmise, asja arutamise ning poolte ärakuulamise tagamiseks määras kohus asjas kohtuistungi 23.09.2013 algusega kell 13.00..
7.25. augustil 2013 esitatud seisukohas leidis hageja, et kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis TsMS § 440 alusel loetakse hagi õigeks võetuks ja TsMS § 407 lg 1, lg 5, p 2 pidi kohus asjas tegema tagaseljaotsuse.
8.Pooled kohtuistungile ei ilmunud. 20.09.2013 e-kirjaga teatas kostja, et seoses tervisekontrolliga ei saa ta kohtu määratud kuupäevaks kohtuistungile ilmuda. Uue istungi määramist kostja taotlenud ei ole. Kohtuistungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisemisest hageja kohtule teatanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kulub rahuldamisel osaliselt.
10.Pooled ei ole kohtuistungile ilmunud. Poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414, mille lõike 1 esimese lause kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on hagiavaldusest taotlenud asja lihtsustatud korras kirjalikus menetluses lahendamist. Kostja ei ole taotlenud asja kohtuistungil arutamist ega kohtuistungi edasi lükkamist. Seega ei esine TsMS § 414 lg 2 p 2 sätestatud alust, mis välistaks asja sisuliselt läbivaatamist. Hagejal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kuna hageja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist, siis ei ole kohtul ka võimalik TsMS § 408 lg p 2, § 409 lg 1 p 1 alusel jätta hagi läbi vaatamata. Arvestades, et tegemist on TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetlusega, menetluse venitamise vältimiseks, kohus lahendab asja ilma poolte kohaolekuta sisuliselt.
11.Poolte vahel 18.01.2013 sõlmitud laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu 150 eurot kaheks kuuks intressimääraga 28.5% laenusummal. Kostja kohustus tasuma intressi kahe kuu eest kokku 42.75 eurot, s.o 21.38 eurot kuus. Laenu koos intressiga kohustus kostja tagastamata kahe kuu jooksul igakuiselt summas 96.38 eurot. Lepingu järgi ettenähtud viivise määraks on 2.75% päevas (t. lk. 7-10, 14-16).
12.Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille 1 lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 08.02.2013 kandis hageja kostjale üle 150 eurot selgitusega „laen“ Kostjal ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise ega lepingu alusel hagejalt laenu saamise üle. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale et kostjal ei ole vastuväiteid hagile. Samas kostjal vastuväidete puudumine ei ole mistahes ulatuses hagi rahuldamise aluseks.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi 3 (6)
2-13-20082 kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus hindama, kas kostja poolt hagile vastamata jätmise ja kostja kohtuistungile ilmumata jäämise on piisavakas aluseks hagi täies ulatuses rahuldamiseks või esinevad alused hagi osaliselt rahuldamiseks.
14.VÕS § 34 järgi tarbija sama seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Käesolevas vaidluses on kostja füüsiline isik ja seega on ta tarbija VÕS § 34 mõistes. Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale laenusummalt viivist 2.75% päevas ehk 1 003.75 % aastas.
15.Kostja ei ole ainus isik, kellega hageja on laenulepingu sõlminud. Laenude andmine on hageja majandustegevus. Sellele viitavad Kohtute Infoosisteemist (KIS) saadud andmed, millede kohaselt kohtumenetlustes on 65 hageja poolt esitatud nõuete alusel algatatud asja. Hageja kasutab laenude andmisel tema kehtestatud laenulepingu tüüpvormi ja tüüptingimusi. VÕS § 42 lg 1 järgi tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
16.Hageja poolt kostjalt nõutav viivise määr on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust rohkem kui 100 korda suurem. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostjalt määraga 2.75% päevas viivise saamiseks kahjustab kostjat ebamõistlikult ja on seetõttu ühine. Kohus peab põhjendatud viivise määraks 15% laenusummalt aastas ehk 0.04% päevas (15% : 365 päeva). Kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks laenusumma 150 eurot ja hageja poolt arvestatud intress 20 eurot. Kuna hageja kandis laenu kostjale üle alles 08.02.2013 ja laenulepingu tähtajaks oli 2 kuud, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt alates 09.04.2013 kuni 22.10.2013, s.o 206 päeva eest summas 12.36 eurot (150 x 206 x 0.04%) ning alates 23.10.2013 kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 0.027% laenusummalt päevas. Hageja ei ole tõendanud teadete saatmise eest temal 1.99 eurot kahju tekkimist. Seega ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.
17.Kohus ei nõustu hageja väidetega kostja poolt hagile vastamata jätmise tõttu asja tagaseljaotsusega lahendamise vajaduse kohta. TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 ei kohusta kohut kostja poolt vastamata jätmiseks tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuna kohus on 4 (6)
2-13-20082 leidnud, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine viivise määra osas, siis hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei tohtinud kohus ka asjas tagaseljaotsust teha. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Hageja nõudeks on varaline nõue, mille hagi hind ei ületa TsMS § 405 lg 1 nimetatud 4 000 eurot. Hagi rahuldatakse summas 182.36 eurot, mis on 10.48% hagi hinnast. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 alusel kuni 350 eurot nõudes hagiavalduse avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tuleks tasuda riigilõivu 60 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulu 60 eurot.
20.Hageja on palunud TsMS § 144 alusel välja mõista kostjalt menetluskuluna laenulepingu punktist 1.7.1. tulenev 89 eurot, mille väljamõistmiseks seaduslik alus puudub. Hagejal ei ole menetluses lepingulist esindajat, mistõttu ei saanud hagejal ka õigusabi kulusid tekkida. Kuna ka muude kohtuväliste kulude tekkimine ei ole tõendatud, siis puudub alus mitte tekkinud kulude kostjalt väljamõistmiseks.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 405, § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2014 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. oktoobri 2013.a. otsus osaliselt viivise ja väljamõistetud kahju suuruse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 2.1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista E Tlt R Z kasuks 195,78 (ükssada üheksakümmend viis eurot ja 78 senti) eurot (sh põhivõlgnevus 150 eurot, intressid 20 eurot, seisuga 24.04.2014 arvestatud viivis 23,79 eurot ja teate saatmise kulu 1,99 eurot). 2.3.Välja mõista E Tlt R Z kasuks viivis põhinõude (150 eurot) tasumata osalt alates 25.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. 2.4.Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ja välja mõista E Tlt R Z kasuks menetluskulud (riigilõiv) 60 eurot. 5 (6)
2-13-20082
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta ringkonnakohtus hageja menetluskulud (riigilõiv) 11.25% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsus jõustus 28. mail 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne Nooremreferent
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.