Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-1519
Tsiviilasi
Urmas Soosaare hagi OÜ Arteko A.K vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
3097,60 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. aprilli 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Arteko A.K apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – OÜ Arteko A.K (rk: 10158274), esindaja Monica Meristo Vastustaja (hageja) – Urmas Soosaar (ik: xxx), esindaja advokaat Allan Valk
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.aprilli 2013 otsus muutmata. Täiendada Viru Maakohtu 5. aprilli 2013 otsuse resolutsiooni
ja
märkida,
et
maakohtu
otsus
on
OÜ Arteko A.K poolt 1533 (üks tuhat viissada
kolmkümmend kolm) euro 88 sendi ulatuses täidetud. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Arteko A.K kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 14.12.2012 otsusega Urmas Soosaare avalduse ning mõistis OÜ-lt Arteko A.K välja U. Soosaare kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 3470,60 eurot, millest viivitamatule täitmisele kuulus 1533,88 eurot, kasutama puhkuse hüvitise brutosummas 690 eurot ja hüvitise töölepingu ülesütlemise eest brutosummas 2300,82 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel. OÜ Arteko A.K esitas 11.01.2013 maakohtule taotluse Urmas Soosaare poolt Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Avalduse kohaselt on väljamõistetud summad ebaõiged ja hüvitis ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et töötaja on aastate jooksul tekitanud tööandjale suure kahju, mille osas esitatakse kohtule ka vastav nõue. U. Soosaar (hageja) palus mõista OÜ-lt Arteko A.K. (kostja) hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 3470,60 eurot, puhkusehüvitis brutosummas 690 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 2300,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping nr 288. Hageja ütles lepingu 08.11.2012 tööandjapoolse rikkumise tõttu (pikaajaline viivitamine tasude maksmisega) üles. Ülesütlemisavaldust ei ole vaidlustatud. Tulenevalt töölepingu p-st 6.1 oli hageja brutotöötasu 766,94 eurot kuus. Kostja on teatud tasud maksmata jätnud. Kostja nõustus mittemaksmisega selgesõnaliselt 29.11.2012 kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile, mida tuleb käsitleda kui omaksvõttu TsMS § 231 lg 2 ja 4 järgi. Kostja on maksmata jätnud järgmised brutosummad: 2012 jaanuari eest 474,74 eurot; 2012 veebruari eest 408,26 eurot; 2012 aprilli eest 332,78 eurot; 2012 mai eest 476,94 eurot; 2012 septembri eest 766,94 eurot; 2012 oktoobri eest 766,94 eurot, töötasu 01.11.2012 kuni 07.11.2012. a 244 eurot, kokku 3470,60 eurot; puhkusehüvitis 690 eurot.
TLS § 100 lg-s 4 alusel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses, summas 2300,82 eurot, kuna kostja on hageja poolt töölepingu ülesütlemise põhjused omaks võtnud ja puuduvad asjaolud hüvitise suuruse vähendamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja nõus hagiavalduses toodud summadega. Kuna töötaja on tööandjale tekitanud olulist materiaalselt kahju, siis tegi kostja hagejale ettepaneku hagist loobuda. Kostja märkis, et on tasunud töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud summast 1533,88 eurot, mida hageja pole hagis näidanud. Samuti palus kostja arvestada kostja raamatupidamisdokumentidega summade erinevuse osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 5. aprilli 2013 otsusega hagi ning mõistis välja OÜ-lt Arteko A.K U. Soosaare kasuks saamata jäänud töötasu 3470,60 eurot, kasutamata puhkuse hüvitise 690 eurot ja hüvitise töölepingu ülesütlemise eest 2300 eurot TLS § 100 lg 4 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr 288, kostja brutotöötasu oli 766,94 eurot kuus ja hageja ütles lepingu 08.11.2012 üles. Kostja väitis, et ei ole nõus hagis toodud summadega ning esitas arvestuse, mille järgi saamata töötasu suurus on 3435,77 eurot, puhkusehüvitis peaks olema 694,17 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest 2300,82 eurot. Seega vaidlustab kostja töötasu nõuet 34,83 euro osas ja samas leiab, et hagejal oleks õigus 4,17 euro võrra suuremale puhkusehüvitisele kui hageja nõuab. Kokku vaidlustab kostja hageja nõuet summas 30,66 eurot. Kostja esitatud arvestusest ei selgu, kuidas kostja saamata jäänud töötasu summa 3435,77 eurot ja puhkusehüvitise summa 694,17 eurot on arvestanud. Võimalik, et poolte arvestuste erinevus tuleneb sellest, et hageja arvestab saada olevat brutotasu ja kostja arvestab saamata jäänud töötasu netotasuna. Sellele asjaolule viitab töövaidluskomisjon oma 14.12.2012 otsuses, kuid kohtuvaidluses pooled seda asjaolu eraldi ei märgi. Kostja väidab paljasõnaliselt, et ta ei ole nõus hagis toodud summadega, jättes põhistamata mittenõustumise põhjused. Kohus oli seisukohal, et sisuliselt ei vaidlusta kostja hageja õigust saamata jäänud töötasule, puhkusehüvitisele ning ei vaidle vastu ka hüvitise suurusele töölepingu ülesütlemise eest. Vastuses hagile ja selle lisades viitab kostja üksnes mingitele probleemidele töötasu ja hüvitiste suuruse arvestuses. Saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitis ja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest tuleb välja mõista brutotasuna, kuid kostjal tööandjana on õigus/kohustus kohtulahendiga väljamõistetud töötasust, puhkusehüvitisest ja töölepingu ülesütlemise hüvitisest kinni pidada tulumaks. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite hageja tekitatud varalisest kahjust, sest kostja ei ole esitanud mingeid väiteid ega tõendeid kahju olemasolu, suuruse ja põhjusliku seose kohta kahju tekkimise ning hageja tegevuse/tegevusetuse vahel. Samuti ei ole esitatud varalist nõuet hageja vastu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Arteko A.K esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. aprilli 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega vähendada väljamõistetavat saamata jäänud töötasu 2596,06 euroni ja hüvitist ühe kuu summani. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on väljamõistetud summad ebaõiged. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 3470,60 eurot, kuigi kostja on tasunud hagejale töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud summast 1533,88 eurot. Hagejal oleks õigus saada saamata jäänud töötasu 3435,77 eurot ja puhkusehüvitist 694,17 eurot, kokku 4129,94 eurot, millest tuleb maha arvata juba kätte saadud 1533,88 eurot. Seega oleks väljamõistetava töötasu suurus 2596,06 eurot. Kostja on summade arvestuse teinud raamatupidamises. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et kostja on kohtutäituri vahendusel osa summasid hagejale tasunud; 2) on väljamõistetud hüvitis liiga suur, kuna hageja asus töötama konkurentide heaks ja kahjustas oluliselt kostja huve. Kolmekuulise hüvitisesumma osas puuduvad põhjendused.
5.U. Soosaar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub mõista apellandilt vastustaja kasuks välja kõik vastustaja menetluskulud. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebuse väited väljamõistetud summade ebaõigsuse kohta paljasõnalised ja valed. Arusaamatuks jääb, miks loeb apellant kohtu poolt välja mõistetud summa ebaõigeks. Isegi juhul, kui kostja on mingisuguse summa hagejale tasunud, saaks kostja selle tasaarvestada kohtuotsusest tuleneva summa maksmisel. Tulenevalt töölepingu p-st 6.1 oli hageja brutotöötasu 766,94 eurot kuus. Vaidlus puudub selles, et kostja jättis töölepingu ülesütlemisel hagis toodud summa maksmata. Tööandja nõustus oma 29.11.2012 kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile mittemaksmisega, mida tuli käsitleda kui omaksvõttu TsMS § 231 lg 2 ja 4 järgi; 2) on TLS § 100 lg-s 4 sätestatud, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja on töölepingu ülesütlemise põhjused omaks võtnud ja puuduvad asjaolud hüvitise suuruse vähendamiseks. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hüvitise väljamõistmine kolme kuu töötasu ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatus üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse temalt hageja kasuks väljamõistetud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise 30,66 euro ulatuses ning TLS § 100 lg 4 järgi väljamõistetud kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise osas. Ühtlasi palub apellant arvestada sellega, et ta on kohtuotsuse 1533,88 euro ulatuses täitnud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on ka vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellant on jätkuvalt juba maakohtus esitatud seisukohal, et hagejal on õigus saada temalt töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitust kokku vähem 30,66 eurot vastavalt tema raamatupidamisdokumentidele. Samas ei ole apellant kohtule sellekohaseid raamatupidamisdokumente esitanud ning sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et apellandi vastuväide on tõendamata. Ringkonnakohtul puudub alus vähendada apellandilt
kostja kasuks väljamõistetud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitust kokku summas 4160,6 eurot 30,66 euro võrra.
9.Töövaidluskomisjoni 14.12.2012 otsusega mõisteti apellandilt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2300,82 eurot. Töövaidluskomisjon arvestas hüvituse suuruse väljamõistmisel töölepingu ülasütlemise põhjuste ning mõlema poole huvidega. Vastuses hagile (t.l 27) ja täiendavas seisukohas (t.l 36) apellant hüvitise suurusele vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu otsuse järeldustest nähtuvalt on maakohus eelnimetatud asjaolusid hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud ja poolte huve kaalunud. Riigikohus on 10.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 asunud seisukohale, et poolte huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kui maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, siis ringkonnakohus ei pidanud maakohtu otsusesse sekkuma ning puudub alus hüvitise suurust muuta. Apellatsioonkaebuses on apellant esmakordselt esitanud väite, mille kohaselt väljamõistetud hüvitise suuruse vähendamiseks annaks aluse asjaolu, et hageja asus töötama konkurentide heaks ja kahjustas sellega apellandi huve. Ringkonnakohus jätab nimetatud väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et apellandi eelmärgitud uus väide on ka tõendamata.
10.Nähtuvalt asja materjalidest pöörati töövaidluskomisjoni 14.12.2012 otsus 1533,88 euro ulatuses viivitamatult täitmisele ning ringkonnakohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on apellant nimetatud summa täitnud kohtutäitur R. Küti arvele. Seega on õige apellandi seisukoht, et ta on kohtuotsuse 1533,88 euro ulatuses täitnud. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada ja märkida, et maakohtu otsus on apellandi poolt 1533,88 euro ulatuses täidetud. Eelmärgitud asjaolu ei anna aga alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.