Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Peeter

Sepper

tema

kohustustest

XXX

(pankrotis)

2-11-2850 kanda riigi vahenditest vastavalt halduri taotlusele osaühingu Kelvingi Õigusbüroo kontole nr XXXXXXXXXXXXX.

XXX).

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud XXX esitas 24.01.2008 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule ka avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Harju Maakohtu 18.02.2011 määrusega kuulutati välja XXX pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 10.03.2011. Pankrotimenetluses esitati tähtaegselt 4 nõuet kogusummas 22 736.50 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.06.2011. Kõik nõuded tunnustati. Pankrotihaldur koostas jaotusettepaneku 29.08.2011. Harju Maakohus kinnitas jaotusettepaneku 09.09.2011 kohtumäärusega. Pankrotihaldur Peeter Sepper esitas 25.02.2013. kohtule ettekande võlgniku pankrotivara kohta ja 10.03.2013 taotluse XXX (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub pankrotimenetluse lõpetada ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Taotluses sisaldus ka halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja pankrotihalduri tasu määramiseks.

Pankrotihalduri aruande andmed 2(9)

2-11-2850

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta -

materiaalset vara pankrotimenetluses ei olnud.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta -

vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud.

Massikohustused, mis on kinnitatud jaotuseettepaneku kinnitamise kohtumäärusega: • •

riigilõivud bürooteenus

12.78 eurot; 132.64 eurot.

Massikohustused, mis on tasutud peale jaotusettepaneku kinnitamist: • •

riigilõivud bürooteenus

(4,2 töötundi x 10,04 eurot tund)

12.78 eurot; 42.16 eurot;

Massikohustused peale jaotusettepaneku kinnitamist: Massikohustused pankrotimenetluses kokku:

54.94 eurot; 200.36 eurot.

Loetletud massikohustused täitis võlgniku väljamakseid pankrotivara arvelt ei tehtud.

eest

pankrotihaldurit

teenindav

büroo,

Pankrotimenetluse kulud -

-

ajutise pankrotihalduri tasu, sotsiaalmaks ja kulude hüvitis summas 1 170.13 eurot. s.h. tasu 840 eurot, sotsiaalmaks 277.20 eurot, kulude hüvitus 114.29 eurot. Määratud ajutise pankrotihalduri nimetamise kohtumäärusega, välja maksmata. pankrotihalduri taotletav tasu 994 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivõlgnikul pandivara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Pankrotivara hulka kuuluvad ja on müümata järgmiste äriühingute osad, mis on pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvara: XXX OÜ (likvideerimisel), XXX OÜ (likvideerimisel) ja XXX OÜ (likvideerimisel). Kuivõrd loetletud äriühingud on likvideerimisel ning menetluse lõppedes kustutatakse registrist, ei ole nad likviidsed.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

3(9)

2-11-2850 Pankrotivara puudus, raha pankrotimenetluse jooksul pankrotivarasse ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: - pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); - nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); - pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine; - pankrotivõlgniku konsulteerimine pankrotimenetluse küsimustes; - seisukoha koostamine kohtule pankrotivõlgniku taotluse suhtes lubada tal tegutseda äriühingute juhtorgani liikmena; - pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine; - võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemiseks kohtule kohustustest vabastamise menetluseks; - üldkoosoleku protokolli koostamine; - taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Teine rahuldamisjärk PankrS § 153 lg 1 p 2: Võlausaldaja nimi/firma Tunnustatud nõudesumma Selberg, Eve Swedbank Liising AS

OMEGA INVEST OÜ

SEB Pank AS

1 150.41 eurot 4 527.90 eurot 2 390.07 eurot 14 668.12 eurot

Nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saanud 1 150.41 eurot 4 527.90 eurot 2 390.07 eurot 14 668.12 eurot

Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused • ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 114.29 eurot • riigilõivud kokku 25.56 eurot • bürooteenus kokku 174.80 eurot

Maksejõuetuse tekkimise põhjus

4(9)

2-11-2850 Alalise maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a ja selle põhjuseks oli äriühingute rahaliste kohustuste käenduslepingutest tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumine. Pankrotivõlgnik tasus oma varaliste võimaluste piires kohustusi, võttis selleks ka pangalaenu, kuid loetletud vahenditest ei piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Pankrotihaldurile tasu määramisest Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel ajutise pankrotihalduri töötasu arvestusega, s.o. tunnitöö alusel, lähtudes tunnitasust 70 eurot. Kokku töötunde 14,2, tunnitasu 70 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu 994 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot. Pankrotimenetluses on haldurit teenindav büroo katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 314.65 eurot, millest pankrotimäärusega on kinnitatud 114.29 eurot ja jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega 145.42 eurot. Taotlus menetlusabi andmiseks Menetluse lõpetamise taotluses esita haldur menetlusabi taotluse, milles palus loetletud summade ulatuses, s.o. • ajutise pankrotihalduri tasu 840 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277.20 eurot • ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus 114.29 eurot • pankrotihalduri tasu 994.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot, • täidetud massikohustused 314.65 eurot, s.o. kogusummas 2 868.16 eurot määrata menetlusabi. Pankrotihaldur esitas 10.04.2013.a kohtule taotluse menetlusabi taotluse muutmiseks. Haldur palus pankrotihalduri tasu 994.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot ja täidetud massikohustuste summas 314.65 eurot osas s.o. kogusummas 1 636.67 eurot määrata pankrotivõlgnik XXX menetlusabi. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on XXXXXXXXXXXXX, äriühing ei ole käibemaksukohuslane.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri

5(9)

2-11-2850 tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 87 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lõigete 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on 4 võlausaldajat esitanud haldurile nõuded kokku summas 22 736.50 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik käendas äriühingute rahalisi kohustusi, mis muutusid sissenõutavaks. Pankrotivõlgnik täitis oma varaliste võimaluste piires kohustusi, võttis selleks ka pangalaenu, kuid loetletud vahenditest ei piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolne hoolsuskohustuse rikkumine, kuna ta käendas äriühingute rahalisi kohustusi ilma, et oleks olnud piisavalt hoolas käenduskohustuse võtmisel, ilma et oleks kogunud informatsiooni äriühingute poolt nende rahaliste kohustuste tasumise potentsiaali kohta, samuti ei hinnanud võlgnik oma võimet tasuda käenduskohustuse realiseerumisel käendatav nõue ega maandanud vastavaid riske. Eeltoodust tuleneb, et XXX maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine ehk kergekäeliselt ja läbimõtlematult võetud kohustused, mida ta täita ei suutnud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud menetlusabi avaldusega, leiab, et kuna XXX pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 sätestatud korras ning kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrotimenetluses tuginedes PankrS § 65 lõikele 11 ja anda Erkki Vaiknurmele riigipoolset menetlusabi pankrotihaldur Peeter Sepperile tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks seaduses ettenähtud ulatuses. XXX pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses erinevaid toiminguid. Pankrotihaldur märgib, et on alates pankroti väljakuulutamisest kuni aruande esitamiseni teinud XXX 6(9)

2-11-2850 pankrotimenetlusega seonduvalt kokku 14,2 tundi tööd (s.h pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele, võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine, pankrotivõlgniku konsulteerimine pankrotimenetluse küsimustes, seisukoha koostamine kohtule pankrotivõlgniku taotluse suhtes lubada tal tegutseda äriühingute juhtorgani liikmena, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemiseks kohtule kohustustest vabastamise menetluseks, üldkoosoleku protokolli koostamine, taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks). Pankrotihaldur Peeter Sepper taotleb XXX pankrotimenetluses välja mõista tema kasuks töötasu tunnitasuga 70 eurot, kokku 994 eurot. Pankrotihaldur on palunud tasule lisada sotsiaalmaksu summas 328.02 eurot. 09.04.2013 on pankrotihaldur esitanud avalduse menetlusabi taotluse muutmiseks ja on selles palunud anda talle menetlusabi summas 1 636.67 eurot, mis koosneb pankrotihalduri tasust summas 994 eurot, sellele lisanduvast sotsiaalmaksust summas 328.02 eurot ja täidetud massikohustustest summas 314.65 eurot. Pankrotihaldur on leidnud, et menetlusabi kuulub väljamaksmisele osaühingule Kelvingi Õigusbüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab tema poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Seega tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja määrata Peeter Sepperile tasuks 994 eurot. XXXpankrotimenetluses vahendid haldurile tasu maksmiseks puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus menetlusabi andmiseks tuleb rahuldada summas 397 eurot. Kohus leiab, et kuna PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, XXX pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 sätestatud korras ning kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks, tuginedes PankrS §-ile 65 lg 11 ja TsMS §-ile 183 lg 2 on põhjendatud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 1 117.20 eurot ja kulutused summas 114.29 eurot on võlgnikult välja mõistetud 18.02.2011 pankrotimäärusega. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur on palunud välja maksta talle 7(9)

2-11-2850 välja mõistetud tasu osaühingule Kelvingi Õigusbüroo. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur on palunud tema tasu välja mõista osaühingule Kelvingi Õigusbüroo, siis leiab kohus, et puudub alus välja mõista pankrotihalduri tasult sotsiaalmaks, kuna halduri büroo pole isikuks, millele tasumisele kuuluvalt pankrotihalduri tasult kuulub tasumisele sotsiaalmaks. PankrS § 66 lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt halduri taotlusel kinnitab kohus pankrotimenetluses tehtud kulud 54.94 eurot. Harju Maakohtu 09.09.2011 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega käesolevas tsiviilasjas (tl 80-82), on kohus kinnitanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 145.42 eurot. Pankrotihaldur on palunud anda menetlusabi täidetud massikohustuste katteks summas 314.65 eurot. Harju Maakohtu 18.02.2011 pankrotimäärusega on pankrotihaldur Peeter Sepperi kasuks XXX välja mõistnud vajalike kulutuste katteks 114.29 eurot. Kohus leiab, et kuna kohus on nimetatud kulud 18.02.2011 kohtumäärusega pankrotihalduri kasuks välja mõistnud, siis puudub alus samade kulude teistkordseks väljamõistmiseks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetluse kulud summas (54.94 + 145.42) 200.36 eurot tuleb välja mõista pankrotivõlgnikult. Kuna pankrotihaldur on palunud kulud välja mõista osaühingule Kelvingi Õigusbüroo, siis tuleb nimetatud taotlus rahuldada ja kulutused mõista välja osaühingule Kelvingi Õigusbüroo. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada tema kohustustest XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

8(9)

2-11-2850 PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotimenetluse käigus avaldas pankrotihaldur, et kuigi pankrotivõlgnik esitas kohtule taotluse lubada tal tegutseda äriühingute juhtumis- ja kontrollorgani liikmena, eesmärgiga teenida töötasu äriühingute likvideerimisega ja kohus talle sellise loa 13.09.2011 määrusega ka andis, on pankrotivarasse laekunud ainult 254.18 eurot (OÜ-lt XXX 20.11.2012). Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXX kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks XXX , kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule XXX le ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve ning vajadusel teavitama sellest kohut.

Merike Varusk Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.