Määruse tegemise aeg ja koht 1.02.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-11-2850
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2.02.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu Võlausaldaja Swedbank Liising Aktsiaselts, lepinguline esindaja Birgit Juhanson Võlausaldaja AS SEB Pank, lepinguline esindaja Kaidi Hinno Võlausaldaja S
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 2.02.2021 määrus jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.AS-i SEB Pank määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta AS-i SEB Pank kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Harju Maakohtu 18.10.2013 kohtumäärusega lõpetati X (võlgnik) pankrotimenetlus ning algatati kohustustest vabastamise menetlus ja määrati usaldusisikuks Q. Harju Maakohus vabastas 7.05.2015 määrusega Q usaldusisiku kohustustest ja määras uueks usaldusisikuks võlgniku enda. Kohus pikendas 7.11.2018 määrusega kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kuni 18.10.2020. Võlgnik on kohtule esitatud aruande kohaselt täitnud võlausaldajate ees olevaid kohustusi järgmiselt: -
Menetluse kestel loovutas võlausaldaja OMEGA INVEST OÜ 2390,07 euro oma nõude võlgniku vastu WEMM Invest OÜ-le (kustutatud), millest WEMM Invest OÜ (kustutatud) hiljem võlgniku kasuks loobus. Seega on menetluses võlausaldajateks AS SEB Pank, Swedbank Liising Aktsiaselts ja S. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud kokku 2701,94 eurot. Kokku on rahuldatud võlausaldajate nõudeid 5092,01 eurot, sh OMEGA INVEST OÜ nõue 2390,07 eurot, millest loobuti. Võlausaldajatele on makseid teinud võlgnik ise ja võlgniku endine abikaasa Y. 18.10.2018 ja 22.01.2021 andis võlgnik kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kohus kuulas 19.01.2021 võlgniku ära. Võlausaldajad ärakuulamiseks soovi ei avaldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus lõpetas 2.02.2021 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja usaldusisiku kohustustest.
5.1.Võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga aasta aruandeid ning konto väljavõtteid. Võlgnik töötab ehitajana Soomes. Arvestades igakuise sissetuleku suurust (mis on valdavalt olnud vahemikus ca 500–1500 eurot), ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Seetõttu ei ole võlgnikule etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik on otsinud menetluse ajal tööd ka Eestis, kuid see ei ole õnnestunud. Võlgnikul puudus realiseeritav vara pankrotimenetluses, mistõttu oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt. Samuti on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last.
5.2.Võlgniku poolt esitatud tõendite kohaselt puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Maakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.
2-11-2850 Määruskaebus ja menetluse edasine käik AS SEB Pank (võlausaldaja) esitas määruskaebuse, milles leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning see tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus üldsõnaline ning määruse tegemisel ei ole lähtutud seadusest, esitatud tõenditest ega kehtivast kohtupraktikast. Vaidlustatud määrusest ei selgu, kuidas maakohus on pankrotiseaduse (PankrS) §-st 173 tulenevate kohustuste täitmist kontrollinud ning mille alusel veendus kohustuste nõuetekohases täitmises. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult.
6.2.Kogu menetluse kestel on jäänud tõendamata võlgniku sissetuleku suurus. Võlgnik ei ole terviklikul kujul esitanud juhatuse liikme lepingut F OÜ-ga (määruskaebuses ekslikult märgitud kui F OÜ). Samuti on esitamata töölepingud Z OÜ-ga (määruskaebuses ekslikult märgitud kui Z OÜ) ja C Oy-ga. Võlgniku arvelduskontolt ei nähtu ka töötasu laekumine, mis annab aluse kahtlustada võlgniku poolt sissetulekute varjamist. 18.10.2018 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on saanud ja maksnud raha sularahas ning on teinud makseid läbi elukaaslase konto. Elukaaslase konto väljavõtet ei ole võlgnik esitanud. Lisaks on viimaste võlgniku konto väljavõtete kohaselt võlgnik arveldanud M-ga, kuid ka M konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud.
6.3.R OÜ ja F OÜ poolt võlgnikule tehtud ülekanded selgitusega „laenu tagastamine“ on käsitatavad võlgniku varjatud sissetulekuna, sest on selgusetu, mis laenudega on tegemist ja millal need on antud.
6.4.Võlgniku 2019. a ja 2020. a konto väljavõtetest nähtuvad mitmesugused kanded finantsabi andmise ja tagasi saamisega. Samuti on võlgnik teinud oma kontole sularaha sissemakseid, mille kohta võlgnik ei ole selgitusi andnud.
6.5.Võlgniku avaldatud töötasu suurus on liiga madal. Eluliselt ei ole usutav, et kogenud ehitaja saab Soomes töötades 1503,07 eurole vastavat töötasu. 2017. a usaldusisiku aruande kohaselt töötas võlgnik 2017. a suvel poolteist kuud Soomes ehitajana ning sai selle eest töötasu 4500 eurot. See teeb ühe kuu tasuks 3000 eurot. Arusaamatuks jääb, miks ei ole võlgnikul hiljem olnud võimalik sellist töötasu saada. Kuigi võlgnik töötab alates 9.10.2020 Soomes ehitajana ning tema töötasu on 1503,07 eurot, nähtub võlgniku arvelduskontolt sellise summa laekumine vaid ühe korra.
6.6.Võrreldes võlgniku esitatud tabelit Tulud vs Kulud 2018 aasta võlgniku arvelduskonto väljavõttega nähtub, et vähemalt kolmel kuul (august, september ja oktoober) on võlgnik esitanud tabelis tõele mittevastavaid andmeid. Konto väljavõtte kohaselt on võlgnikule augustis 2018 laekunud kokku 833 eurot, kuid viidatud tabelis on märgitud 500 eurot; septembris 2018 on konto väljavõtte kohaselt laekunud 900 eurot, kuid tabelis on märgitud 500 eurot; oktoobris 2018 on konto väljavõtte kohaselt laekunud 1047 eurot, kuid tabelis on märgitud 500 eurot.
6.7.Kokkuvõtvalt ei ole maakohtu üldsõnalised põhjendused piisavad võlgniku kohustustest vabastamiseks olukorras, kus võlgnik on rikkunud kohustust rahuldada võlausaldajate nõuded. Tõendamata on võlgniku poolt töö otsimine, mis oleks võinud võlgnikule anda suurema sissetuleku. Võlgnik on jätnud esitamata andmed oma tegeliku tulu kohta. Võlgnikul on olnud võimalus ja kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid ta ei ole seda teinud.
2-11-2850 Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustused järelevalvemenetluses sätestab PankrS § 173. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15). Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga nagu oleks maakohus määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust ja jätnud tuvastamata aluse, mis välistab võlgniku kohustustest vabastamise.
11.1.Võlgnik oli (väike)ettevõtja, kes on pärast pankrotistumist püüdnud erinevaid töökohti leida, kuid see ei õnnestunud. Võlgnik on varasemalt tegutsenud ettevõtte juhina, muid erioskusi võlgnikul toimiku kohaselt ei ole. Töö otsimist kinnitavad dokumendid on võlgnik esitanud paari aasta kohta, kuid on samas selgitanud, et kasvatas osa aega oma kahte alaealist last ning võlgnikul on olnud ka terviseprobleeme. Mingeid töid on võlgnik Eestis teinud (tõendid töö otsimise ja töö tegemise kohta jaotuvad kogu menetluse aja peale), kuid need on olnud lühiajalised ja töötasuga, mis võlausaldajate nõuete rahuldamist ei võimaldanud. Osaliselt on võlausaldajatele teinud makseid võlgniku endine abikaasa. Igapäevaselt on võlgnikku toetanud uus elukaaslane. See võib küll olla tavapäratu, et kaheksa aasta jooksul ei õnnestu töövõimelisel inimesel leida töökohta, mille arvelt õnnestuks võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui 2701,94 eurot, kuid tõendeid selle kohta, et võlgnik midagi varjaks ja üldse midagi töö otsimiseks ei teeks, ei ole. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18).
11.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku poolt oma varasemast ametist lähtuvatele ambitsioonidele vastava töö otsimine käsitatav süülise kohustuse rikkumisega tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 175 lg 2 punkt 2). Ettevõtte juhina töö leidmine on ilmselt keerulisem, kui mõne muu töökoha leidmine, mis eeldab konkreetseid erioskusi, mis võlgnikul tuleks omandada. Ettevõtte juhina tegutsemine eeldab võlgniku poolt pigem ise ettevõtlusega tegelemist. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et praeguseks on võlgnik teadvustanud oma võimalusi tööjõuturul ning asunud töötama ehitajana Soomes.
2-11-2850
11.3.Arvestades, et võlgnik ei ole kogenud ehitaja, pole ringkonnakohtu hinnangul alust järeldada, et tema töötasu ehitajana (1503,07 eurot) oleks liiga madal. Seejuures märgib ringkonnakohus, et võlgnik esitas oma kontoväljavõtte seisuga 25.10.2020 (II kd tl 130). Kuivõrd võlgnik läks Soome ehitajana tööle alles 2020. a sügisel, ei saa võlgniku konto väljavõttest hilisemaid sissetulekuid nähtuda. Soomes teenitava töötasu kohta on maakohus võlgniku 19.01.2021 täiendavalt ära kuulanud (II kd tl 175–176). Paratamatult jääb maakohtu poolt võlgnikult dokumentide väljanõudmise, võlgniku ärakuulamise ja lahendi tegemise vahele teatav aeg, mille tõttu ei ole maakohtul võimalik lahendi tegemisel juhinduda selle tegemise päeva seisu kajastavatest andmetest. Seetõttu ei ole põhjendatud võlausaldaja etteheide, et kuigi võlgnik töötab alates 9.10.2020 Soomes ehitajana, nähtub võlgniku arvelduskontolt vastava töötasu laekumine vaid ühe korra.
11.4.Kuivõrd maakohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ei tuvastanud, ei saa maakohtu määrusele selle üldsõnalisust ette heita. Maakohus tugines määruse tegemisel kohtuasja materjalidele – see on määrusest üheselt nähtav. Põhjendatud on ka maakohtu hinnang, et kohtuasja materjalid ei anna alust arvata, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud.
12.1.Juhatuse liikme lepingu F OÜ-ga on võlgnik kohtule esitanud terviklikul kujul (II kd tl 98–103). C Oy-lt jõudis võlgnikule töötasu laekuda ühe kuu osas, sest võlgnik asus C Oy juurde tööle alles 2020. a sügisel. Selles osas on maakohus võlgniku ka ära kuulanud (vt II kd tl 139, 9.10.2020 ülekanne C Oy-lt; II kd tl 175–176). Z OÜ-ga (kustutatud) ei olnud võlgnikul tema sõnul töölepingut sõlmitud (I kd tl 150, p 1.3. ja III kd tl 4p, p-d 1.3.–1.4.). Eelnev ei anna seega alust järelduseks nagu oleks maakohus jätnud võlgniku sissetuleku suuruse välja selgitamata.
12.2.R OÜ ja F OÜ poolt tehtud ülekandeid selgitusega „laenu tagastus“ on võlgnik selgitanud 19.01.2021 ärakuulamisel (II kd tl 175p, ajamärk 00:06:22, 00:08:07). Kuidas võlgniku poolt iseenda äriühingutele nende töös hoidmiseks vajalike summade laenamine ja äriühingute poolt nende võlgnikule tagasimaksmine väljendab võlgniku poolt tema sissetulekute varjamist, ei ole võlausaldaja selgitanud. Tegemist oli väga väikeste summadega (kõik laenatud ja tagasi makstud summad jäid alla 50 euro), selliseid makseid ei tehtud regulaarselt ja ka nende kogusumma ei ole märkimisväärselt suur.
12.3.Võlgniku 2020. a aruandele lisatud AS-i LHV Pank konto väljavõttest perioodi 1.01.2019–31.10.2019 kohta nähtub, et võlgnik on teinud 2019. a neljal kuul oma kontole kümme sularaha sissemakset kokku summas 2285 eurot: -
Võlgnik on vastuses määrusekaebusele selgitanud, et lähedased on teda rahaliselt abistanud, sest võlgniku kasvatada jäid kolm last, kellest üks on tänaseks täisealine (III kd tl 5, p 1.7.).
2-11-2850 Perioodi 1.01.2020–25.10.2020 kohta esitatud konto väljavõttest ei nähtu sularaha sissemakseid võlgniku kontole (II kd tl 130–140). Kuigi kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus võlgnikult eelnevalt viidatud sularaha sissemaksete kohta küsinud, ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna maakohus võlgnikku selles osas ära ei kuulanud, oli võlgnikul õigus esitada oma seletus vastuses määruskaebusele. Võlgnik on sularaha sissemakseid selgitanud ja kohtul ei ole alust võlgniku selgituse õigsuses kohtuasja materjalide pinnalt kahelda. Mitte igasugune sularaha sissemakse võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole selgitanud, ei anna alust järelduseks, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud. Sularaha sissemaksed ei olnud regulaarsed. Sissemaksed tehti nelja kuu vältel valdavalt väiksemates summades ning sularaha sissemaksed ei ole hiljem jätkunud, et neist võiks järeldada töösuhet ja selle alusel saadava töötasu varjamist. Suurusjärk, milles võlgnik on teinud enda kontole 2019. a sularaha sissemakseid on sarnane summaga, mida võlgnik on kajastanud kui toetusi pereliikmetelt oma 2019. a tulude ja kulude ülevaates (II kd 141 ja pöördel). Kuigi võlgnik ei ole nimeliselt täpsustanud, kes tema lähedastest võlgnikku rahaliselt sellisel moel abistas, nähtub võlgniku 1.01.2020–25.10.2020 konto väljavõttest, et Y on laste elatusraha tasunud järgneval aastal (2020. a) võlgniku kontole, samas, kui võlgniku 2020. a kohta esitatud tulude ja kulude tabelis toetusi pereliikmetelt enam ei sisaldu (II kd tl 142 ja pöördel). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi siinses punktis tooduga.
12.4.18.10.2018 ärakuulamisel (s.o enne kui maakohus pikendas kohustustest vabastamise menetluse tähtaega) märkis võlgnik, et on saanud raha ja arveldanud sularahas ning et arveldamine on käinud läbi elukaaslase konto. Toimikust ei nähtu, et pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamist 7.11.2018 oleks võlgnik sularahas arveldanud ja/või kasutanud elukaaslase kontot. Vastupidist ei olnud maakohtul alust järeldada ka kolm aastat varem (s.o 18.10.2018 ärakuulamisel) võlgniku poolt märgitust, mille kohus oli kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamisel juba arvesse võtnud.
12.5.Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga ka selles nagu oleks alust heita maakohtule ette M või võlgniku elukaaslase konto väljavõtete välja nõudmata jätmist. Kolmandate isikute konto väljavõtete väljanõudmine on piiratud, eelkõige tulenevalt krediidiasutuste seaduse §-s 88 pangasaladuse kaitseks kehtestatud nõuetest. Kolmandaid isikuid puudutava teabe ja dokumentide väljanõudmiseks peaks esinema mingi konkreetsem kahtlus, et võlgniku sissetulekud võiksid laekuda kolmandate isikute kontole, et andmete ja dokumentide väljanõudmist oleks võimalik seostada sellega saavutatava eesmärgiga. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et selliseid kahtlusi praegusel juhul ei olnud. Põhjendatud ei ole ka võlausaldaja väide nagu oleks võlgnik esitanud 2018. a tulude ja kulude kohta ebaõigeid andmeid. Võlgnik on 2018. a kohta koostatud tabelis kajastanud sissetulekutena palga, lastetoetuse ja toetused pereliikmetelt (II kd tl 83 ja 84). Tabelis ei ole võlgnik kajastanud talle tagasi makstud laenusummasid. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et asjas esitatud tõenditest ja võlgniku selgitustest võlgniku kohustustest vabastamata jätmise absoluutsete alusete esinemist ei järeldu. Kohustustest vabastamise menetlus kestis kaheksa aastat, mistõttu on vähetõenäoline, et võlgnikule oli jõukohane leida tasuvam töö. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kuna maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises PankrS § 175 lg 2 p-s 2 ega lg-s 4 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta.
2-11-2850 PankrS § 175 lg 6 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta võlausaldaja kanda. Kuna võlgnikul määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.