Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2011.a kell 9.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-2850
Tsiviilasi
EV pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik EV(isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Peeter S
Kohtuistungi toimumise aeg
14. veebruar 2011.a
eurot) 20 senti ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 114,29 (ükssada neliteist eurot) 29 senti.
1 117,20 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 114,29 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja EV pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter S i. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara nominaalselt kokku 27 764,92 eurot, mille reaalseks väärtuseks hindab ajutine haldur 2 200,26 eurot. Kohustusi on võlgnikul 53 907,85 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus kujunes välja 2009. aastal. Peamisteks maksejõuetuse põhjusteks peab ajutine haldur järgmisi asjaolusid: a) 2006. aastal hakkas võlgnik tasuma OÜ ER, mille vähemusosanik ja juhatuse liige ta oli, eest sama äriühingu enamusosanikule ja juhatuse teisele liikmele AT käenduslepingu alusel laenu tagasimakseid. Võlgnik maksis tagasi ca 300 000 krooni ja andis 16.10.2007 60 000 krooni eest üle ühisvaraks olnud kinnistu registriosa numbriga 12465102. Kinnistu müügiga tasaarvestati võlgniku kui laenu käendaja rahaline kohustus AT; b) võlgnik käendas juhatuse liikmena äriühingu rahalist kohustust liisinguandja ees, mis ei suutnud oma kohustusi täita ning võlgnik võttis laenu 300 000 krooni nende kustutamiseks. Siiski ei jätkunud nimetatud summast intresside ja viiviste tasumiseks. Esialgsetel andmetel ei ole alust arvata, et maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur leiab, et tagasivõitmise võimalused vajavad täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et EV pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna EV vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus EV pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. PankrS § 91 lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,
tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 840 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277,20 eurot, kokku 1 117,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 114,29 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 117,20 eurot ja kulutuste hüvitis 114,29 eurot välja mõista võlgnikult, EV.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.