Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Malle Seppik ja Mare Merimaa 17.10.2013 Tallinnas 2-12-27058 K M hagi Marel Grupp OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisest tuleneva täiendava hüvitise väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 19.10.2012 otsus K Ma apellatsioonkaebus 1666,67 eurot Hageja K M (isikukood xxxxxxxxxxxxxxx) vandeadvokaat Natalia Suvorova Kostja Marel Grupp OÜ (registrikood 11723181), lepinguline esindaja Ott Lammertson Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 19.10.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-27058 muutmata, K M apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud K M kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud Hageja töötas kostja juures 05.12.2011 sõlmitud töölepingu alusel ehitajana. Kostja ütles töölepingu 31.03.2012 üles TLS § 79 lg. 1 alusel. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tuvastada ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kolmekuise keskmise palga suurune hüvitus 5138,34 eurot.

Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon tuvastas 11.06.2012 otsusega hageja ja kostja vahel sõlmitud ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu (1666,67 eurot) ulatuses. K M esitas 11.07.2012 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Marel Grupp OÜlt välja hüvitise hageja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 3333,34 eurot. Hagi põhjenduste kohaselt ei saa hageja nõustuda sellega, et talle mõisteti välja hüvitis vaid ühe kuupalga ulatuses, sest kogu töötamise aja tuli hageja tööandjale vastu, nõustudes tegema ületunde ja töötama ilma puhkepäevadeta ning tööajanormi ületades. Kostja on pahatahtlikult pidanud kinni töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud 1 666,67 eurot viitega vajadusele tasuda Soome maksuametile tulumaksu. Kostja vastuväited Töövaidluskomisjoni otsusega väljendatud hinnang hageja hüvitise suurusele on põhjendatud ja asjaolusid arvestades piisav. Hageja ilmumine 10.02.2012 tööle joobeseisundis on tõendatud tema enda poolt kirjutatud seletuskirjaga. Äärmist täpsust ja ohutut sooritust nõudva iseloomuga ehitusobjektile joobes või jääknähtudega ilmumine võib viia traagilise tööõnnetuseni, mistõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Hageja väide, et ta puudus töölt 06.02.-07.02.2012 ja 02.04.-05.04.2012 ja 09.04.2012, kuna need olid kokkulepitud puhkepäevad, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Hageja nõustus nimetatud päevadel tööle tulema, kuid ei tulnud. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Töövaidluskomisjon, tuvastades töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse, vähendas TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitist ühele kuule. Hageja leidis, et õiglane hüvitis oleks kahe kuu keskmine töötasu, mööndes seega ka ise asjaolude olemasolu, millised võivad olla aluseks hüvitise vähendamisel. Kuigi kahetunnine tööle hilinemine eelmisel õhtul alkoholi liigtarvitamise tõttu ei ole küllaldane alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, on tegemist siiski töökohustuste süülise rikkumisega töötaja poolt. Õige on hageja väide, et tema alkoholijoobes tööl viibimine ei ole tõendatud, kuna tema joovet ei mõõdetud. Põhjendatud on ka kostja seisukoht, et sellises seisundis töötaja on ehitusel ohtlik. Hüvitise määramisel tuleb arvestada ebaseaduslikult vallandatud töötaja töötamise aega selle tööandja juures. Kõnesoleval juhul kestis hageja töösuhe veidi alla nelja kuu. Seega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist saades maksaks tööandja seda talle praktiliselt kogu töötatud aja ulatuses, mis oleks nii staažikate töötajate kui ka tööandja huve ebaproportsionaalselt kahjustav. Kohus ei näinud kõnesoleva töösuhte lõpetamisel asjaolusid, milliseid tuleks lisaks töövaidluskomisjoni poolt märgituile hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja täpsustada otsuse resolutsiooni järgnevalt: 1. Rahuldada K M hagi OÜ Marel Grupp vastu osaliselt; 1.1. Tuvastada K M ja OÜ Marel Grupp vahel 05.12.2011 sõlmitud töölepingu OÜ Marel Grupp poolt 09.04.2012 TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 4 alusel ülesütlemise tühisus; 1.2. Lõpetada K M ja OÜ Marel Grupp vahel 05.12.2011 sõlmitud tööleping 09.04.2012 TLS § 107 lg 2 alusel; 1.3. Mõista OÜ-lt Marel