Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
19.10.2012 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-27058
Hagi ese
Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisest tulenev hüvitise nõue 3333.34 eurot Hageja: Kalev Metsa xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx Kostja: Marel Grupp OÜ 11723181 asukoht: Vändra, Vana 7-5 Esindaja: Ott Lammertson Lexline Õigusabi OÜ 11021459 e-post: [email protected]
Hagi hind Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte vahel 5.12.2011 sõlmitud töölepingu nr.xx alusel asus hageja kostja juures tööle 7.12.2011 üldehitaja ametikoha. Tööleping oli sõlmitud määramata tähtajaga. Tööülesandeid täitis hageja välislähetuse korras xxxxx Vabariigis. Tööleping oli sõlmitud täieliku tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, tegelik tööaja reguleerimine toimus aga vastavalt tööandja nõudmisele. Hageja töötas ilma puhkepäevadeta ja tegi ettenähtust pikemaid tööpäevi. 31.03.2012 lubas kostja hagejale puhkepäevi kuni 10.04.2012, kuid nõudis hiljem siiski pühade ajal töötamist. Kuna hageja sellega ei nõustunud, saatis tööandja hagejale 5.04.2012 töölepingu lõpetamise teate, milles soovis töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel TLS § 79 lg.1 alusel alates 31.03.2012. Kuna hageja sellega ei nõustunud, ütles kostja 10.04.2012 töölepingu üles TLS § 88 lg.1 p.3 ja 4 ettenähtud alustel. Ülesütlemist põhjendas kostja järgmiste rikkumistega: 10.02.2012 tööle hilinemine seoses alkoholi tarvitamisega, 6.02.-7.02.2012, 2.04.-5.04.2012 ja 9.04.2012 tööle mitteilmumine. Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr.4.3-2/1002 11.06.2012 tuvastati hageja ja kostja vahel 5.12.2011 sõlmitud töölepingu kostja poolt 9.04.2012 TLS § 88 lg.1 p.3 ja 4 alusel ülesütlemise tühisus, lõpetati tööleping TLS § 107 lg.2 alusel ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1666.67 eurot. Hageja ei nõutu hüvitise suurusega ühe kuu keskmise töötasu ualtuses. Töövaidluskomisjon on põhjendanud hüvitise suurust hagejapoolse töökohustuste rikkumisega ning lühiajalise töötamisega tööandja juures. Järeldus töökohustuste rikkumise osas ei vasta hageja hinnangul komisjoni poolt tuvastatule, kes leidis, et tööle hilinemine ei ole erakorraline asjaolu lepingu lõpetamiseks. Töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud hagejapoolne rikkumine, so kahetunnine tööle hilinemine ei anna alust TLS § 109 lg.1 ettenähtud hüvitist vähendada 2/3 ulatuses. Arvestada tuleks ka asjaolu, et töötamise ajal tuli hageja tööandjale vastu ning nõustus pidevalt tegema ületunde ja töötama üle kuu töönormi järjest ilma puhkepäevadete. Töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega on tööandja põhjustanud hagejale olulist kahju, jättes ta ilma igasugusest rahalisest sissetulekust. Tänast majandusolukorda arvestades kujunevad uue töökoha otsingud küllaltki pikaajaliseks. Kostja pahatahtlust näitab ka see, et viimane on teinud omavoliliselt kinnipidamise hageja kasuks väljamõistetud summa ulatuses, tasudes sellega Soome Maksuametile hageja eest isiku tulumaksu. Hageja taotleb kostjalt TLS § 109 lg.1 ettenähtud hüvitise väljamõistmist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3333.34 eurot.
Kostja seisukoht Kostja leiab, et töövaidluskomisjoni otsusega väljendatud hinnang hageja hüvitise suurusele on igati põhjendatud ja asjaolusid arvestades piisav. Hageja ilmumine 10.02.2012 tööle joobeseisundis on tõendatud tema enda poolt kirjutatud seletuskirjaga. Äärmist täpsust ja ohutut sooritust nõudva iseloomuga ehitusobjektile joobes või jääknähtudega ilmumine võib viia traagilise tööõnnetuseni, mistõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Hageja väide, et ta puudus töölt 6.02.-7.02.2012 ja 2.04.5.04.2012 ja 9.04.2012, kuna olid kokkulepitud puhkepäevad, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Hageja nõustus nimetatud päevadel tööle tulema, kuid ei tulnud. Kohtu seisukoht TLS 109 lg.1 sätestab, et juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg.2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kõnesoleval juhul on töövaidluskomisjon, tuvastades töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse, vähendanud seaduses ettenähtud hüvitist ühele kuule. Hageja leiab, et õiglane hüvitis oleks kahe kuu keskmine töötasu, mööndes seega ka ise asjaolude olemasolu, millised võivad olla aluseks hüvitise vähendamisel. Millised need asjaolud on, seda seadus ei sätesta. Seega on kohtul ja töövaidluskomisjonil õigus hüvitise vähendamise alus ise sisustada. Kohus nõutub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et hüvitise vähendamise aluseks võib olla töötajapoolne käitumine töösuhtes. Kuigi kahetunnine tööle hilinemine eelmisel õhtul alkoholi liigtarvitamise tõttu ei ole küllaldane alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, on tegemist siiski töökohustuste süülise rikkumisega töötaja poolt. Õige on hageja väide, et tema alkoholijoobes tööl viibimine ei ole tõendatud, kuna keegi tema joovet 10.02.2012 ei mõõtnud, kuid põhjendatud on ka kostja seisukoht, et sellises seisundis (so alkoholi jääknähtudega) töötaja on ehitusel ohtlik. Kohus nõustub töövaidluskomisjoniga ka selles osas, et hüvitise määramisel võib ja tuleb arvestada ebaseaduslikult vallandatud töötaja töötamise aega selle tööandja juures. On ilme, et vallandamise korral on enam kahjustatud selle töötaja huvid, kes on ühe tööandja juures töötanud pikaajaliselt ning kellel puudub seega soov ja kogemus tööotsinguiks. Kõnesoleval juhul kestis hageja töösuhe veidi alla nelja kuu, seega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist saades maksaks tööandja seda talle praktiliselt kogu töötatud aja ulatuses, mis oleks nii staažikate töötajate kui ka tööandja huve ebaproportsionaalselt kahjustav. Kohus ei näe kõnesoleva töösuhte lõpetamisel asjaolusid, milliseid tuleks lisaks töövaidluskomisjoni poolt märgituile hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta. Kahtlemata on tööturu olukord Eesti Vabariigis pingeline, kuid hageja ei ole kitsa eriala spetsialist, milline asjaolu võiks takistada tal samaväärset tööd leida. Samuti ei ole tema töötamise võimalused ilmselt piiratud teatud paikkonna või perekondliku olukorraga.
Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg.4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kõnesoleval juhul on tegemist tööandja ja töötaja vahelise vaidlusega, kus töötaja nõudeõigus tuleneb tööandja poolsest seaduserikkumisest, oleks kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud tervikuna töötaja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.