K. V. (nim V.) avaldus juurdepääsu määramiseks Tuule kinnisasjale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: K. V., isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx. Puudutatud isik: Ü. V., isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx. K. V. ja Ü. V. nõustaja: M. Braun. Puudutatud isik: I. L., isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx I.L. esindaja: vandeadvokaat Ramon Rask, Advokaadibüroo RASK, e-post: xxx. Puudutatud isik: Eesti Vabariik, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, aadress: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, e-post: xxx. Eesti Vabariigi esindaja: Mare Hiiesalu, e-post: xxx. Puudutatud isik: Södra Metsad OÜ, registrikood xxx, aadress: Merivälja tee 1, 11911 Tallinn, e-post: xxx. Södra Metsad OÜ esindaja: Taavi Müllerson Puudutatud isik: M. T., isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx. Puudutatud isik: Lohusuu vald, vallavalitsuse aadress: Avinurme tee 49, Lohusuu alevik, Lohusuu vald, 42001 IdaVirumaa, e-post: xxx. Lohusuu valla esindaja: Annneli Kaasik
Viimase kohtuistungi aeg
20.11.2014. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Määrata Ida-Virumaal Lohusuu vallas xxx külas asuva Tuule kinnisasja (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) omanikele, nende pereliikmetele ja külalistele ning kinnisasja või selle omanikke teenindavatele isikutele tähtajatu ja ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja transpordivahendiga avalikult kasutatavale teele üle Ida-Virumaal Lohusuu vallas xxx külas asuva Ülejõe tänav L3 kinnisasja (registriosa number xxx, katastritunnus xxx).
3.Tuule kinnisasja (registriosa xxx) igakordne omanik tasub Ülejõe tänav L3 kinnisasja (registriosa number xxx) igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu järgmiselt:
3.1.50 (viiskümmend) eurot aastas, kui puudub kehtiv detailplaneering Tuule kinnisasjale ehitusõiguse määramise kohta;
3.2.150 (ükssada viiskümmend) eurot aastas, kui kehtiva detailplaneeringuga on määratud Tuule kinnisasjale ehitusõigus;
3.3.Tasu makstakse iga kalendriaasta eest hiljemalt vastava aasta 01. juulil.
4.Kanda registriosa nr xxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkus kinnistu nr xxx igakordsele omanikule määratud juurdepääsu kohta vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktile 2, samuti märkus, et juurdepääs on määratud seadusest tuleneva nõudeõiguse alusel.
5.Tuvastada I. L., isikukood xxx kohustus anda nõusolek kanda registriosa nr xxx III jakku märkus käesoleva kohtumäärusega määratud juurdepääsu kohta.
6.Jätta rahuldamata I. L. taotlus kaasata puudutatud isikutena P. P., K. P. ja kinnisasjade omanikud, kelle maal paiknevad I. L. poolt välja pakutud juurdepääsud.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Määrus toimetatakse kätte avaldajale ja puudutatud isik I. L.ile (esindaja kaudu). Määrus tehakse teatavaks teistele puudutatud isikutele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (avaldaja ja I. L.) või edastamisest (teised puudutatud isikud). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD
1.K. V. esitas 04.11.2013. a avalduse, milles palus määrata juurdepääsu talle kuuluvale IdaVirumaal Lohusuu vallas xxx külas asuvale Tuule kinnisasjale (registriosa number xxx, katastritunnus xxx, edaspidi Tuule kinnisasi) üle Lohusuu vallas xxx külas asuva Ülejõe tänav L3 kinnisasja (registriosa number xxx, katastritunnus xxx, edaspidi Ülejõe tänav L3 kinnisasi), teha kinnistusraamatusse kanne juurdepääsuõiguse kohta ja tuvastada Ülejõe tänav L3 kinnisasja omaniku I. L. kohustus anda nõusolek eeltoodud kinnistusraamatu kande tegemiseks.
2.Tuule kinnisasjal puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Väljakujunenud tava kohaselt on Tuule kinnisasjale pääsemiseks kasutatud juurdepääsuteed, mis kulgeb avalikult kasutatavalt Ülejõe tänavalt läbi Ülejõe tänav L3 kinnisasja, Avinurme metskond 31 kinnisasja (ei ole kinnistusraamatusse kantud, katastritunnus xxx, edaspidi Avinurme metskond 31 kinnisasi) ja Vesiveski kinnisasja (registriosa number xxx, katastritunnus xxx, edaspidi Vesiveski kinnisasi). Vesiveski kinnisasjale on seatud teeservituut Tuule kinnisasja igakordse omaniku kasuks (I kd tl 55-58). Avaldaja on juurdepääsu üle Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutanud alates Tuule kinnisasja omandamisest 2007. aastal. 2011. aasta novembris keelas Ülejõe tänav L3 omanik I. L. avaldajal Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutamise juurdepääsuna. Läbirääkimised teeservituudi seadmiseks ei ole tulemusi andnud. Avaldaja soovib kasutada Tuule kinnisasja elupaigana. Lohusuu vald on vastu võtnud Tuule kinnisasja detailplaneeringu, mis näeb ette kinnisasja jagamise viieks krundiks, neist neli on elamumaa krundid ja viies on avalikult kasutatav puhke- ja telkimisala (I kd tl 24, 45). Detailplaneering ei ole veel kehtestatud. Avaldaja kavatseb igal juhul ehitada Tuule kinnisasjale, nii palju kui see on võimalik (II kd tl 174). Avaldaja soovib, et juurdepääs Tuule kinnisasjale oleks kinnisasja omanikul, kasutajatel, külalistel, teenuste osutajatel nii jalgsi kui igat liiki transpordiga.
3.Asja arutamise käigus tõstatas kohus küsimuse, kas avaldaja soovib juurdepääsu määramist kohtu poolt alates avalikult kasutatavast teest kuni Vesiveski kinnisasjale seatud servituudi alani, s.t ka üle Avinurme metskond 31 kinnisasja. Avaldaja teatas kohtule (II kd tl 176-177 ja 189), et ta ei soovi juurdepääsu määramist üle Avinurme metskond 31 kinnisasja, vaid saab selle kinnisasja juurdepääsuna kasutamise küsimuse lahendada kinnisasja omaniku Eesti Vabariigiga ise.
4.Avaldaja seisukohad (I kd tl 2-6, II kd tl 27-32, 142-145)
4.1.Juurdepääsust Ülejõe tänav L3 kaudu
Ülejõe tänav L3 kinnisasja sihtotstarve on transpordimaa ning selle sihipärane kasutamine seisnebki juurdepääsu võimaldamises ümberkaudsetele kinnisasjadele. Tegemist on kruusakattega sõiduteega, mis on pikenduseks avalikult kasutatavale Ülejõe tänavale. Seda juurdepääsu on kasutatud ligikaudu 10 aastat, tegemist on väljakujunenud tavaga. Sama tee kaudu pääseb veel Toomametsa, Jaagu ja Vesiveski kinnisasjadele. Ülejõe tänav L3 kasutamine Tuule kinnisasja omanike poolt ei kahjusta olulisel määral I. L. huve, kuna tee kasutamise intensiivsus oleks väike. Lohusuu valla üldplaneering näeb ette Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutamise juurdepääsuna, samuti Tuule kinnisasja arendamise. Sõltumata maa sihtotstarbest on maa omanikul õigus ja vajadus pääseda igal ajal oma kinnisasjale.
4.2.Alternatiivsetest võimalustest Nii Avijõe ületamisel Tuule kinnisasjale lähimast kohast kui ka jõe ületamisel koolmekohast on vajalik silla ehitamine. Olukorras, kus juurdepääsutee on olemas, on silla ehitamine keskkonnale kõige koormav ja majanduslikult kõige kallim lahendus. Tuule kinnisasja juures on Avijõe laiuseks 20-30 m. Silla ehitus koos pinnaseuuringute ja keskkonnamõjude hindamise ja projekteerimistöödega võib maksta 72 000 - 122 000 eurot. Selliste kulutuste panemine Tuule kinnisasja omanikule on ebamõistlikult koormav. I. L. poolt esitatud andmed silla ehitamise maksumuse kohta ei ole usutavad. I. L. on esitanud andmed ka Ülejõe tänav L3 asuva truubi renoveerimise kohta ning nende põhjal maksab 25 m laiusele jõele silla ehitamine vähem kui 12 m pikkuse truubi vahetamine. Juurdepääs üle Ojasuu kinnisasja oleks majanduslikult ebamõistlik ja loodusele kordades koormavam kui olemasoleva Ülejõe tänav L3 kinnisasjal paikneva tee kasutamine. Juurdepääsutee läbiks õueala, mis riivaks oluliselt Ojasuu kinnisasja omaniku huve. Tee ristuks kraaviga.
4.4.Tasust Avaldaja leiab, et juurdepääs peaks Tuule kinnisasja omanikule olema tasuta. Juurdepääsu puudumine ei sõltu Tuule kinnisasja omanikust, vaid puudulikust maakorraldusest. Teed ei hakata kasutama sellise intensiivsusega, mis õigustaks tasu määramist. Tee korrashoiu kulud oli tee avaliku kasutamise lepinguga nõus enda kanda võtma Lohusuu vald, kuid Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik ütles ise üles sellekohase vallaga sõlmitud lepingu (I kd tl 14-19). Omanikul on võimalus see leping uuesti sõlmida. Ülejõe tänav L3 kinnisasjale tehtud investeeringute hüvitamist ei saa nõuda juurdepääsutee kasutajalt, kuna neid ei ole temaga kooskõlastatud ja investeeringute maksumus on turuhindadest olulisemalt kõrgem. Ülejõe tänav L3 kinnisasjal paiknev tee on kantud kohaliku teena teeregistrisse. Sellise tee hooldamist korraldab kohalik omavalitsus, seega ei saa tee hooldamise kulude tasumist nõuda Tuule kinnisasja omanikult. Tee on ligipääsuks vajalik kokku üheksale kinnisasjale: Radaoja, Raja, Rajaveere, Männikuraja, Jõeoru, Toomametsa, Jaagu, Vesiveski ja Tuule. Kulude kandmises peaksid osalema kõigi nende kinnisasjade omanikud.
5.Puudutatud isik Ü. V. jagas avaldaja seisukohti (I kd tl 77, II kd tl 27-32, 142-145).
6.Puudutatud isiku I. L. seisukohad (I kd tl 80-91, II kd tl 192-194, III kd tl 15-20) I. L. on Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik. I. L. palus alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata või rahuldada avaldus, määrates juurdepääsu muul viisil kui Ülejõe tänav L3 kinnisasja kaudu või juurdepääsu määramisel Ülejõe tänav L3 kinnisasja kaudu määrata juurdepääs vaid maatulundusmaa sihtotstarbeliseks teenindamiseks ning määrata juurdepääsu kasutamise eest tasu, arvestades kinnisasja väärtuse vähenemist, tee korrashoiuks juba tehtud ja tulevikus kantavaid kulutusi.
6.1.Juurdepääsust Ülejõe tänav L3 kaudu Juurdepääs Ülejõe tänav L3 kaudu rikub oluliselt I. L. omandiõigust, privaatsust ja turvalisust. Ülejõe tänav L3 kinnisasi paikneb Jõeoru kinnisasja (registriosa xxx, katastritunnus xxx, edaspidi Jõeoru kinnisasi) ja Raja kinnisasja (registriosa xxx, katastritunnus xxx, edaspidi Raja kinnisasi) vahel, neil kinnisasjadel asuvad vastavalt I. L. ning P. P. ja K. P. elukohtadeks olevad hooned. Tee on hoonetest paarikümne meetri kaugusel. Tegemist ei ole väljakujunenud (tavapärase) ligipääsuga, kuna Tuule kinnisasi on jõeäärne maatulundusmaa ja ajalooliselt puudus üldse vajadus eraldi ligipääsuks Tuule kinnisasjale. Ülejõe tänav L3 kinnisasja on ajalooliselt kasutatud ainult ligipääsuks Rada talukohale, mille arvel on moodustatud praegused Jõeoru, Raja, Radaoja, Rajaveere, Männikuraja ja Ülejõe tänav L3 kinnisasjad. Tuule kinnisasi ei ole hoonestatud ja selle sihtostarve on maatulundusmaa. Tuule kinnisasja omaniku huvid maatulundusmaa kasutamisel ei saa olla sedavõrd kaalukad, et õigustada Ülejõe tänav L3 kinnisasja omaniku õiguste piiramist. Kui juurdepääs määratakse üle Ülejõe tänav L3 kinnisasja, siis ei saa see ligipääsu aegade ja transpordi osas olla avaram kui on vaja maa harimiseks ning metsa hooldamiseks, raieks ja väljaveoks. Juurdepääs peaks olema vastavalt metsamajandamise kavale, sellest tulenevale vajadusele ja valgel ajal (II kd tl 174). Juurdepääsu määramisel ei saa arvestada Tuule kinnisasja omanike võimalike arendus- või ehitusplaanidega, kuna seda lubavat planeeringut ei ole kehtestatud.
6.2.Alternatiivsetest võimalustest Juurdepääsuks Tuule kinnisasjale on mitmeid teisi variante.
6.2.1.Silla ehitamine Avijõele. Tuule kinnisasja ja Lohusuu-Maetsma maantee vahel on Avijõgi. Silla ehitamisel Avijõele on Tuule kinnisasjal juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Jõeääre või Jõe kinnisasja.
6.2.2.Juurdepääs mööda riigile ja kolmandatele isikutele kuuluval maal paiknevaid metsateid: a) üle Vesiveski, Avinurme metskond 31, Avinurme metskond 80, Pardisoone, riigi reservmaa, Määrimetsa, Määri, Separa-Aleksandri, Kadakaoja, uuesti Avinurme metskond 31 kinnisasjade. Tee on olemas metsateedena. Seda kasutavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja maaomanikud, seega on tegemist väljakujunenud juurdepääsuga;
b) üle Vesiveski, Avinurme metskond 31, Avinurme metskond 30, Avinurme metskond 82 kinnisasjade. Tee on olemas metsateedena. Selle juurdepääsu läbimiseks on vajalik Avijõe ületamine koolmekohas.
6.2.3.Juurdepääs üle Ida-Virumaal Lohusuu vallas xxx külas asuva Ojasuu kinnisasja (registriosa xxx, katastritunnus xxx, edaspidi Ojasuu kinnisasi). Ajalooliselt moodustasid Ojasuu, Tuule ja Vesiveski kinnisasjad ühtse talukoha ning ligipääs praegusele Tuule kinnisasjale oli üle Ojasuu kinnisasja. Variandid 1 ja 2 ei riiva ühegi isiku privaatsust. Silla ehitamine Avijõele maksab 22 659,60 kuni 25 064,40 eurot (II kd tl 76-79, 83-84).
6.3.Tasust Kui juurdepääs määratakse üle Ülejõe tänav L3 kinnisasja, siis palub I. L. välja mõista: 1) ühekordse maksena 1/3 Ülejõe tänav L3 kinnisasjal paikneva tee rajamise ja remondiga seotud kuludest ehk 9 265 eurot. I. L. ja P. P. on teinud suuremahulise teeremondi aastatel 2010-2012, kulud ca 3 000 eurot, mis kanti kahasse. 2013. aastal teostati truubi remont maksumusega 24 795 eurot (hinnakalkulatsioon ja akt II kd lk 128-129 ja 139-140, kviitung II kd lk 195). Puudutatud isik selgitas, et ehitus jätkub 2014. aastal, selle prognoositavad kulud on 11 000 eurot ning tulevikus vajab remonti ka Ülejõe tänaval enne lõiku L3 paiknev truup, kuid ei muutnud sellest tulenevalt oma nõude suurust. Kohtuistungil (II kd tl 175) selgitas puudutatud isik, et põhjendab kantud kulude hüvitamise nõuet omandiõiguse riivega. Omanikul on õigus kasutada kinnisasja omal äranägemisel. Praegu kasutavad L3-e I. L. leibkond ja P. leibkond. Nemad on kandnud kulud. Kantud kulutused tuleks arvesse võtta omandiõiguse riive eest tasu määramisel. 2) 1/3 tulevikus tekkivatest Ülejõe tänav L3 kinnisasjal paikneva tee hooldamise kuludest ja maamaksust. Tee korrashoiuks tuleb igal aastal vedada killustikku ca 1 000 euro eest. Talvel kulub lumekoristuseks 500 eurot. Puudutatud isik ei tea täpselt, millest tuleneb nii suures ulatuses killustiku teele vedamise vajadus, kuid eeldab, et see on seotud tee kasutamisega metsatöödeks (II kd tl 175). Seda, et teele veeti 2014. aastal 4 koormat killustikku, saaks tõendada tunnistaja ütlustega. Võttes arvesse, et pärast 2014. aastal teostatud metsavedu on Ülejõe tänav L3 asuv tee taas vajunud, on tõenäoliselt ka 2015. aasta kevadel tarvis vedada teele kokku umbes 4 koormat killustikku (II kd tl 193). Puudutatud isik esitas kohtule OÜ Funtermax hinnapakkumise tee korrashoiu teenuse osutamiseks (II kd tl 130-133), mille kohaselt maksab kevadest sügiseni killustiku vedu teele 4 koormat ja tee tasandamine 1 x kvartalis 915 eurot, talvel lumetõrje 1 x nädalas 4 kuu jooksul kokku 1 890 eurot, lisandub käibemaks, aastas kokku 2 805 + km = 3 366 eurot. Puudutatud isik ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milliseid tee korrashoiuga seotud kulutusi, näiteks kruusa või killustiku vedu, tee tasandamine, lumetõrje jms on ta siiani reaalselt kandnud. Puudutatud isik leiab, et kulud tuleb jagada Jõeoru, Raja ja Tuule kinnisasjade vahel. Esiteks tuleb lähtuda tuleb sellest, kes kasutavad teed igapäevaselt. RMK ja teised metsakinnisasjade omanikud küll kasutavad L3-e, aga juhuslikult. Teiseks tuleb lähtuda leibkonna loogikast, sh mitte arvestada seda, et nii I. L.ile kui P.dele kuulub mitu kinnisasja, millele pääseb L3 kaudu.
Algselt leidis puudutatud isik, et avaldajalt tuleks välja mõista ka kompensatsiooni Ülejõe tänav L3 kinnisasja väärtuse vähenemise eest, kuid kohtuistungil (II kd tl 176) loobus sellest.
7.Puudutatud isiku Eesti Vabariigi seisukohad (I kd tl 169-171, II kd tl 22-24, 66-67, 197) Eesti Vabariik eelistab võimalust, et avaldaja saavutab kokkulepe Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanikuga. Ainsaks teiseks variandiks on juurdepääs üle Avijõe, milleks tuleb ehitada sild. Ülejõe tänav enne lõiku L3 paikneb Avinurme metskond 31 kinnisasjal ja on praegu riigile kuuluv metsatee. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kasutab ja hooldab seda ja tee on kõikidele liiklejatele avatud. Uue metsatee rajamise järgselt hiljemalt alates 2018. aastast selle tee kasutamine ja hooldamine RMK poolt lõpetatakse ning vajadusel tuleb Lohusuu vallal korraldada selle Ülejõe tänava osa vormistamine kohaliku teena. Muudel võimalike juurdepääsudena nimetatud riigile kuuluvatel kinnisasjadel (Avinurme metskond 30, 31, 80, 82) metsateid teeseaduse tähenduses ei paikne. Menetlusosaliste poolt nimetatud teed on ilmselt pinnasteed, metsasihid ja -rajad, mille kasutamist teena ei saa aktsepteerida. RMK ei ole huvitatud suurt kompaktset metsamassiivi läbiva uue tee ehitamisest ja seetõttu palub kohtul leida võimalus määrata juurdepääs Tuule kinnisasjale nii, et see ei läbiks RMK valduses olevaid riigimetsa maaüksuseid. Kui kohus määrab juurdepääsu Tuule kinnisasjale üle riigile kuuluva maa (v.a Ülejõe tänav), siis peab tee rajama ja selle korras hoidma juurdepääsuõiguse saaja. Tee kui ehitise rajamisel peab arvestama avalik-õiguslikke nõudeid. Kuna juurdepääsu saaja poolt rajatavat teed ei kasutata riigimetsa majandamiseks, siis ei tule tee ehitamisel ja hooldamisel lähtuda metsatee projekteerimise ja ehitamise nõuetest. Eesti Vabariigile tasumisele kuuluvaks tasuks tuleb määrata 0,02 eurot kasutatava ala ruutmeetri eest. Selle määramisel on lähtutud Maa-ameti poolt 2011-2013 sõlmitud reaalservituutide tasudest. Kasutusõiguse ala suuruseks on tee pikkus meetrites korrutatuna tee tavapärase laiusega 4 meetrit. Puudutatud isik oskab seoses Avijõele silla ehitamisega anda andmeid selle kohta, et RMK on korraldanud sarnase silla ehitamist Tudulinna vallas Kellassaare külas Tagajõe jõele. Umbes 20 m pikkuse silla ehitamise maksumus koos eelmise puitsilla lammutamise ning peale- ja mahasõitudega on 71 298 eurot (ilma lammutustöödeta 67 424 eurot, II kd tl 66-67, 70-72). Hinnale lisandub käibemaks. Arvestus on koostatud 2013. aastal. Silla rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ei olnud planeering vajalik. Projekt, mis sisaldab ka 3,25 km pikkuse tee rekonstrueerimist, maksis 5 760 eurot, millele lisandub käibemaks (II kd tl 197). RMK kasutab Ülejõe tänav L3 teelõiku metsamaterjali väljaveoks, ligikaudselt umbes 30 metsaveoauto koormat aastas. Kõik metsaveod kooskõlastatakse kinnisasja omanikuga. Teed kasutab ka metsnik RMK kinnistutele sõiduks vastavalt vajadusele (II kd tl 197). Eesti Vabariigi esindaja selgitas istungil, kus täpsemalt paikneb Avinurme metskond 31 katastriüksusel asuv I kaitsekategooria liigi - kalakotka - püsielupaik.
8.Puudutatud isiku Lohusuu valla seisukohad (I kd tl 44, 54, II kd tl 34, 185-186) Tuule kinnisasjale lähim avalik tee on Jõe tänav (tee number xxx) ja edasi Ülejõe tänav (tee number xxx). Avalikult kasutatav Ülejõe tänav ulatub valla andmetel kuni Ülejõe tänav L3 kinnisasjani. Vallale ei olnud teada, et Avinurme metskond 31 kinnisasjal paikneva Ülejõe tänava lõigu osas ei ole vallal riigiga mingeid kokkuleppeid sõlmitud, vallal on kavas see küsimus lahendada. Ülejõe tänav L3 kohta oli sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping, kuid kinnisaja omanik ütles selle üles ja leping lõpetati 2011. aastal. Ülejõe tänav L3 on küll endiselt kantud teeregistrisse avalikult kasutatava teena, kuid tegemist on veaga - vald on jätnud pärast tee avaliku kasutamise lepingu lõpetamist muutmata sellekohased valla õigusaktid ja registriandmed (II kd tl 185). Tuule kinnisasja detailplaneeringut ei ole kehtestatud, kuna juurdepääsu küsimus on lahendamata. Silla ehitamist Avijõele ei ole peetud mõistlikuks. Lohusuu vald andis kohtule andmed valla poolt kantavate tee korrashoiu kulude kohta (II kd tl 185-186). Lohusuu vallas on teeregistri andmetel teid kokku 32 565 m, pärast teeregistri korrastamist jääb kohalike teede kogupikkuseks ligikaudu 32 500 m. Lohusuu valla kogukulud teede hooldamisele 2013. a olid 69 527 eurot ning 2014. aastal 46 663 eurot. Nende summade sees on ka kulutused lumetõrjele. Eraldi lumetõrjele tehtud kulud viimase nelja aasta jooksul on järgmised: - 2010/2011 a talvel 9 235,40 eurot; - 2011/2012 a talvel 4 560 eurot; - 2012/2013 a talvel 13 358 eurot; - 2013/2014 a talvel 672 eurot. Lohusuu vald teostab lumetõrjet erateedel, mis on antud avalikuks kasutamiseks. Ülejõe tänaval teostab Lohusuu vald teehooldustöid, s.h lumetõrjet kuni Uuekesa kinnistuni Separa külas. Ülejõe tänav L3 on eraomandis, ilma avaliku kasutamise lepinguta, seetõttu puudub vallal kohustus selle teelõigu hooldamiseks.
9.Puudutatud isiku M. T. seisukohad (II kd tl 15, 49-50) M. T. on Ojasuu kinnisasja omanik. Väljakujunenud tava kohaselt on juurdepääs Tuule kinnisasjale olnud üle Ülejõe tänav L3, Avinurme metskond 31 ja Vesiveski kinnisasjade. Ajalooline ligipääs sõidukiga on olnud üle Rajaveere, Männikuraja ja Vesiveski kinnisasjade, kus on kaardil praeguseni nähtav metsasiht, mitte üle Ojasuu kinnisasja. Looduslikult on Tuule kinnisasjale Ojasuu kinnisasja kaudu sõidukiga võimatu ligi pääseda, sest kinnisasjade vahel on oja säng kohati kuni 5 m kõrguste kallastega. Tee rajamine Ojasuu kinnisasjale poolitaks kinnisasja ja läbiks otse hoonete siseõue. Juurdepääs tuleb määrata avaldaja soovitud viisil või silla ehitamisega üle Avijõe.
10.Puudutatud isik Södra Metsad OÜ on Vesiveski kinnisasja omanik. Puudutatud isik avaldas oma seisukoha kohtuistungil (II kd tl 173). Södra Metsad OÜ-l ei ole eelistust, kustkaudu peaks Tuule kinnistu omanik oma maale käima. Södra Metsad OÜ ei ole kunagi keelanud kellelgi oma maal liikuda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
12.Kohus tegi kindlaks, et Tuule kinnisasjal puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, kuna kinnisasi ei piirne ühegi teega. Tuule kinnisasi piirneb Ojasuu kinnisasja, Vesiveski kinnisasja ja Avijõega. Teeservituudi abil pääseb Tuule kinnisasjalt üle Vesiveski kinnisasja kuni Avinurme metskond 31 kinnisasja piirini.
13.Tuule kinnisasja kasutusviis
13.1.Kohus tegi kindlaks, et Tuule kinnisasi on praegu maatulundusmaa, mida aktiivselt ei kasutata. Maad ei harita. Osaliselt kasvab kinnisasjal mets, kuid tegemist on noorendikuga, mida aktiivselt ei majandata. Kinnisasja omanikul on kavas kinnisasjale ehitada, kuid ei ole teada, kas ja millises ulatuses saab kinnisasi ehitusõiguse. Lohusuu Vallavolikogu 07.03.2011. a otsusega kehtestatud Lohusuu valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu (http://lohusuuvv.kovtp.ee/uldplaneering ) kohaselt on Tuule kinnisasi kavandatav elamumaa, osaliselt ka kavandatav puhke- ja virgestusmaa. Lohusuu vallavolikogu võttis 25.03.2009. a vastu Tuule kinnisasja detailplaneeringu, mis näeb ette kinnisasja jagamise viieks krundiks, neist neli elamumaa sihtotstarbega ning üks sotsiaalmaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega (I kd tl 24, 45). Toimunud on detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu (I kd tl 44). Detailplaneeringut ei ole kehtestatud juurdepääsutee puudumise tõttu (I kd tl 44, II kd tl 40).
13.2.Kohus leiab, et juurdepääsu määramist ei takista asjaolu, et detailplaneeringu menetlus ei ole lõpule viidud. Omanikul on õigus pääseda oma maale olenemata sellest, kas tegemist on maatulundusmaaga või elamumaaga. Kinnisasja kasutusviis võib omada mõju juurdepääsuõiguse taotleja ja koormatava kinnisasja omaniku huvide kaalumisel, sh selle määramisel, kui suur on koormatava kinnisasja omaniku omandiõiguse ja privaatsuse riive, kuid nende küsimuste lahendamisel saab kohus Tuule kinnisasja erinevaid võimalikke kasutusviise arvestada. Kohus märgib, et lisaks ei lahenda detailplaneeringu kehtestamine juurdepääsu küsimust, kuna kohtupraktika kohaselt ei asenda detailplaneering asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus ja ei välista juurdepääsunõude rahuldamist detailplaneeringus ettenähtust erinevalt (Riigikohtu lahend 3-2-1-48-10 p 28).
13.3.Kohus saab käesoleva asja lahendamisel arvestada Tuule kinnisasja omaniku kavatsusega kinnisasjale ehitada. Omanik on kohtule selgitanud, et kavatseb asuda Tuule kinnisasjale elama ning ehitada sinna sellises ulatuses, nagu on seaduslikult võimalik. Omaniku soov kinnisasjale ehitada on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kehtestamist takistab Lohusuu valla teatel eelkõige juurdepääsu puudumine. Tavapäraselt saab maaomanik hajaasustuse piirkonnas ehitada oma maale vähemalt ühe elamu, kui ei esine erilisi ehitamist välistavaid asjaolusid. Käesoleva asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Eeltoodu põhjal on tõenäoline, et Tuule kinnisasi saab ehitusõiguse. Vajadus pöörduda juurdepääsu määramise nõudega kohtusse tekkis seoses detailplaneeringu menetlemisega 9
Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik ütles tee avaliku kasutamise lepingu üles põhjusel, et ta ei olnud teadlik detailplaneeringust ja kavandatavast kinnisvaraarendusest Tuule kinnisasjal (I kd tl 16-17). Küsimus sellest, kas ja millises ulatuses saab Tuule kinnisasjale ehitada, ei kuulu lahendamisele käesoleva kohtumenetluse, vaid planeerimismenetluse raames. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tuule kinnisasjale juurdepääsu küsimuse lahendamisel tuleb arvestada võimalusega, et kinnisasjale ehitatakse tulevikus elamu või elamud.
14.Juurdepääs Ülejõe tänav L3 kinnisasja kaudu
14.1.Kohus nõustub avaldajaga, et kõige otstarbekam juurdepääs Tuule kinnisasjale kulgeb avalikult kasutatavalt Ülejõe tänavalt (vahetult enne lõiku L3 on see praegu avalikult kasutatav metsatee, ülejäänud osas kohalik tee) läbi Ülejõe tänav L3, Avinurme metskond 31 ja Vesiveski kinnisasjade. Neist Eesti Vabariigile kuuluva Avinurme metskond 31 kinnisasja puhul ei taotle avaldaja juurdepääsu talumise kohustuse kehtestamist kohtulahendiga, kuna saab maaomanikuga ise kokkuleppele ning Vesiveski kinnisasjale on teeservituut juba seatud.
14.2.Ülejõe tänav L3 kinnisasi on sihtostarbelt transpordimaa. Vabariigi Valitsuse määruse „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 2 lg 2 kohaselt peab katastriüksusele määratud sihtotstarve vastama õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele ning § 6 p 5 kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Seega näitab Ülejõe tänav L3 kinnisasja sihtostarve, et kinnisasi on mõeldud kasutamiseks liiklemiseks ja transpordiks.
14.3.Kohtu hinnangul on tõendatud, et Ülejõe tänavat ja selle pikendusena jätkuvaid kruusaja metsateid, sh teelõiku L3, on tavapäraselt kasutatud juurdepääsuna eelnimetatud teede ääres paiknevatele kinnisasjadele. Tavapärase kasutamise all tuleb seejuures mõista pärast maareformi käivitumist ja praeguste kinnisasjade moodustamist välja kujunenud maakasutust. Lähtuda ei saa ajaloolisest olukorrast, kus vaadeldavad kinnisasjad kuulusid erinevate talude koosseisu, kuna see olukord ning tol ajal tegutsenud isikute vajadused ja huvid ei ole praegusega võrreldavad.
14.4.Kohtu hinnangul ei saa väita, et juurdepääsu määramisel Tuule kinnisasjale Ülejõe tänav L3 kinnisasja kaudu muutub oluliselt Ülejõe tänav L3 kinnisasja praegune tegelik staatus või kasutusviis. Vaidlust ei ole selles, et on olemas kasutuskorras kruusatee, mis sisaldab Ülejõe tänav L3 kinnisasjal paiknevat teelõiku ja jätkub pärast seda (II kd tl 173). Ülejõe tänava lõiku L3 on kasutanud ümberkaudsete metsamaade omanikud, kohtule on tee kasutamist kinnitanud nii Eesti Vabariik (RMK) kui Södra Metsad OÜ. Kinnisasja kasutamist juurdepääsuna ümberkaudsetele metsakinnisasjadele kinnitab ka kinnisasja omanik ise (II kd tl 193, p 5). Lisaks on L3 juurdepääsuks Raja, Radaoja, Rajaveere, Männikuraja ja Jõeoru kinnisasjadele. Ka see, et teelõigust on moodustatud iseseisev katastriüksus, mille sihtostarve on transpordimaa, teelõik määrati (praeguseks lõpetatud) lepinguga avalikult kasutatavaks teeks ning on kantud avaliku teena teeregistrisse, näitab seda, et kinnisasi on juba pikemat aega olnud mõeldud kasutamiseks teena ning seda ka kolmandate isikute poolt. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutamine juurdepääsuna Tuule kinnisasjale ei ole Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanikule ülemäära koormav, seda nii olukorras, kus Tuule kinnisasja kasutatakse maatulundusmaana kui ka olukorras, kus Tuule kinnisasi saab ehitusõiguse. Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutamisega juurdepääsuna kaasneb küll omandiõiguse riive, kuid selle kompenseerib omanikule makstav tasu.
14.5.Sellest, et tegemist on transpordimaaga, mida lisaks kinnisasja omanikule kasutavad ka kolmandad isikud, tuleneb ühtlasi, et Ülejõe tänav L3 kinnisasja juurdepääsuks määramisega ei kaasne ja ei saa kaasneda privaatsuse riivet. Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei ole puudutatud isikuteks Ülejõe tänav L3 kinnisasjaga piirnevate Raja, Radaoja, Rajaveere, Männikuraja ja Jõeoru kinnisasjade omanikud, kuna juurdepääsu määramine Ülejõe tänav L3 kinnisasja kaudu ei piira nende õigusi ega ei pane neile kohustusi. Sh on I. L. puudutatud isikuks Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanikuna, aga mitte Jõeoru kinnisasja omanikuna ning puudutatud isikuteks ei ole Raja kinnisasja omanikud P. P. ja K. P.. Jõeoru ja Raja kinnisasjade ning samuti Ülejõe tänav L3 kinnisasjaga piirnevate Radaoja, Rajaveere ja Männikuraja kinnisasjade omanike huvid seoses Tuule kinnisasjale ehitamisega, sh nende elukeskkonna võimalik halvenemine, kuuluvad kaalumisele ja vajadusel arvestamisele detailplaneeringu menetlemise käigus. Kohus märgib lisaks, et Jõeoru ja Raja kinnisasjadel asuvad hooned paiknevad teest ca 30 m kaugusel (III kd tl 14).
14.6.Kohus ei rahulda I. L. taotlust kaasata puudutatud isikutena P. P. ja K. P.
14.7.Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutamine Tuule kinnisasja omaniku poolt ei takista ja ei piira kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist kinnisasja omaniku enda poolt.
14.8.Eeltoodud põhjusel ja mõistlike alternatiivsete võimaluste puudumise tõttu (vt otsuse p 15) tuleb Tuule kinnisasjale määrata juurdepääs üle Ülejõe tänav L3 kinnisasja.
15.Alternatiivsed võimalused
15.1.Alternatiivse võimalusena Tuule kinnisasjale pääsemiseks on välja pakutud juurdepääs üle Ojasuu kinnisasja (I. L. avalduse variant E, I kd tl 86 ja 112). Kohus leiab, et võrreldes juurdepääsuga üle Ülejõe tänav L3 kinnisasja tuleb see võimalus kõrvale jätta, kuna erinevalt juurdepääsust Ülejõe tänav L3 kinnisasja kaudu kaasneks sellega oluline privaatsuse riive. Tee rajamine Ojasuu kinnisasjale poolitaks kinnisasja ning tee läbiks õueala, Ülejõe tänav L3 kinnisasi on aga eraldiseisev transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi.
15.2.Alternatiivse võimalusena Tuule kinnisasjale pääsemiseks on välja pakutud Ülejõe tänav L3 läbimise asemel ümbersõit üle Vesiveski, Avinurme metskond 31, Avinurme metskond 80, Pardisoone, riigi reservmaa, Määrimetsa, Määri, Separa-Aleksandri, Kadakaoja, uuesti Avinurme metskond 31 kinnisasjade (I. L. avalduse variant D, I kd tl 85 ja 112). Kohus tegi maakatastri andmete põhjal (III kd tl 13) kindlaks, et ümbersõidu pikkus on ligikaudu 4 km. Kohus leiab, et eeltoodud ümbersõidu kasutamine juurdepääsuna Tuule kinnisasjale on Tuule kinnisasja omanikule ebamõistlikult koormav tee pikkuse ning sellest tingitud suurte kulude tõttu. Tee paikneks olulises osas Eesti Vabariigile kuuluval maal. Eesti Vabariik on esitanud seisukoha, et metsateed ja -rajad, niivõrd kui neid on, ei ole ette nähtud liiklemiseks ning Tuule kinnisasja omanikul tuleb rajada tee (II kd tl 23-24, 66-67). Ülejõe tänav L3 kinnisasjal on tee olemas. Isegi kui oletada, et tee rajamiseks või korrastamiseks ei tule olulisi kulutusi teha, tuleb teed tulevikus korras hoida, sh talvel lumest puhastada. Kohtu hinnangul ei vaja tõendamist, et 4 km pikkuse tee korrashoiu kulud on ebamõistlikult koormavad võrreldes 190 m pikkuse Ülejõe tänav L3 korrashoiu kuludega, kusjuures Ülejõe tänav L3 korrashoiu kulusid ei pea Tuule kinnisasja omanik kandma üksi. Lõpuks suurendab vaieldamatult Tuule kinnisasja omaniku kulusid transpordile see, kui igal korral pikeneb kinnisasjale jõudmiseks vajalik teekond 4 km võrra.
15.3.Alternatiivse võimalusena Tuule kinnisasjale pääsemiseks on välja pakutud kaks teed, mille puhul on vajalik Avijõe ületamine (I. L. avalduse variandid B ja C, I kd tl 85 ja 112). Kohus leiab, et need variandid on Tuule kinnisasja omanikule ebamõistlikult koormavad silla ehitamise suurte kulude tõttu. Silla ehitamine on vajalik nii jõe ületamisel Tuule kinnisasjale lähimast kohast kui ka jõe ületamisel koolmekohast ning silla ehitamiseks on vajalik planeeringu koostamine (II kd tl 37). I. L. on esitanud Läti äriühingu SIA NWO ja Balticon Group OÜ hinnapakkumised, mille kohaselt silla ehitamine Avijõele maksab 22 659,60 kuni 25 064,40 eurot, hind sisaldab käibemaksu (II kd tl 76-79, 83-84). Eesti Vabariik on esitanud kohtule andmed, mille kohaselt Avijõele ehitatava sillaga sarnase silla ehitamise kulud on 67 424 + käibemaks = 80 908,80 eurot, millele lisandub projekti ja vajadusel planeeringu koostamise maksumus. Kohtu hinnangul on usaldusväärsemad Eesti Vabariigi poolt antud andmed, kuna need andmed esitanud Riigimetsa Majandamise Keskus tegeleb üldiselt teadaolevalt riigile kuuluva metsa majandamisega üle kogu Eesti ning omab seetõttu kogemust vooluveekogude ületamise ja sildade rajamise teemal. SIA NWO ja Balticon Group OÜ hinnapakkumiste kohta märgib kohus, et need muudab ebausaldusväärseks eelkõige asjaolu, et pakkumised on koostatud ilma ehitusprojektita. Lisaks nõustub kohus sellega, et ei ole usutav, et Avijõele silla ehitamine maksab vähem kui 12 m pikkuse truubi vahetamine (viimase kohta vt II kd tl 128 ja 140). Isegi kui silla ehitamise maksumus oleks 25 000 eurot, millele lisanduvad silla ehitamist lubava planeeringu ja projekti koostamise kulud, oleks tegemist Tuule kinnisasja omanikku ebamõistlikult koormava kulutusega.
15.4.Kohus märgib, et kuna kõigi väljapakutud variantide puhul, välja arvatud juurdepääs üle Ojasuu kinnisasja, tuleb Tuule kinnisasja omanikul rajada või korrastada tee Vesiveski kinnisasjal (servituudialal) ning Ojasuu kinnisasjale tuleks samuti rajada tee, mille pikkus on samas suurusjärgus servituudialal paiknema hakkava teega, siis ei ole erinevate variantide võrdlemisel arvestatud vajadust ehitada või korrastada servituudialal paiknev tee.
15.5.Kuna I. L. poolt välja pakutud alternatiivsed juurdepääsud jäävad eeltoodud põhjustel kõrvale, siis ei kaasa kohus puudutatud isikutena kinnisasjade omanikke, kelle maal need juurdepääsud paiknevad.
15.6.Muid alternatiivseid võimalusi Tuule kinnisasjale pääsemiseks kohtule ei esitatud ning ka kohus ei näe selliseid võimalusi, arvestades et lühikese ümbersõidutee ehitamist (Radaoja ja Raja kinnisasjade tagant) takistab I kaitsekategooria liigi - kalakotka - püsielupaik.
16.Juurdepääsuõiguse piirangud
16.1.Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik leidis, et kui juurdepääs Tuule kinnisasjale määratakse üle Ülejõe tänav L3 kinnisasja, siis peaks juurdepääs olema lubatud ainult vastavalt metsamajandamise kavale, sellest tulenevale vajadusele ja valgel ajal. Kohus sellega ei nõustu. Kohus põhjendas eespool, et arvestab juurdepääsu määramisel olukorraga, kus võimalik on Tuule kinnisasjale ehitamine ning puuduvad põhjendused, miks tuleks sel juhul piirata juurdepääsu kinnisasjale ajaliselt või lähtuvalt sellest, miks soovib omanik oma kinnisasjale minna. Põhjendatud ei ole selliste piirangute seadmine ka olukorras, kus Tuule kinnisasja kasutatakse maatulundusmaana. Tuule kinnisasjal käimine omaniku
poolt on sel juhul niivõrd vähene ja juhuslik, et puudub vajadus seda täiendavalt piirata. Kohus märgib veelkord, et käesolevas asjas on läbivalt tähtis asjaolu, et Ülejõe tänav L3 kinnisasi on sihtotstarbelt transpordimaa ning kinnisasja kasutamine Tuule kinnisasja omaniku poolt ei mõjuta kinnisasja kasutamist omaniku enda poolt.
17.Tasu
17.1.Viimaks lahendab kohus Ülejõe tänav L3 kinnisasja kasutamise eest omanikule makstava tasu küsimuse.
17.2.Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 näeb ette, et juurdepääsu määramisel kohtu poolt määrab kohus ka juurdepääsu kasutamise tasu. Teeseaduse § 37 lg 3 kohaselt on tee omanikul õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasu suurus tulenema ainult tee korrashoiu kulude suurusest, vaid kohtul on õigus määrata õiglane ja mõistlik tasu lähtuvalt asjaoludest.
17.3.Kohus ei nõustu avaldajaga, et juurdepääs tuleks määrata tasuta. On küll õige, et juurdepääsu olemasolu või puudumist ei saanud kuidagi mõjutada Tuule kinnisasja omanik, kuid juurdepääsu puudumist ei ole põhjustanud ka Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik ning puudub põhjus, miks ei peaks Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik saama tasu tema omandi kasutamise eest ja kulude katmiseks.
17.4.Tähtsust ei oma ka see, et Ülejõe tänav L3 kinnisasi oli ja omaniku soovil võib tulevikus taas saada avalikult kasutatavaks teeks. Praegusel ajal kuulub Ülejõe tänava lõik L3 teeregistri andmetel küll avalikult kasutava Ülejõe tänava koosseisu, kuid teeseaduse § 4 lg 3 kohaselt ei saa erateed määrata avalikuks kasutamiseks omaniku nõusolekuta ning seetõttu ei ole tegemist avalikult kasutatava teega olenemata sellest, et Lohusuu vallavolikogu poolt kinnitatud kohalike teede nimekiri ja sellest tulenevalt ka registriandmed on pärast tee omanikuga sõlmitud lepingu lõpetamist jäänud muutmata.
17.5.Käesolevas asjas saab kohtu hinnangul tasu määramisel arvesse võtta esiteks omandiõiguse riivet ja teiseks tee korrashoiu kulusid (avaldaja ja puudutatud isikud on rääkinud nii tee hooldamisest kui korrashoiust, kohus kasutab edaspidi terminit korrashoid).
17.6.Omandiõiguse riive ulatus ei sõltu sellest, kas Tuule kinnisasja kasutatakse maatulundusmaa või elamumaana. Igal juhul on Ülejõe tänav L3 kinnisasi kohtu poolt määratud kolmandate isikute kasutusse ning omanikul on õigus saada selle eest tasu. Arvestades kohtupraktikat (kohtuasjad 2-12-9177, 2-09-11183, 2-12-22740), Eesti Vabariigi esindaja poolt antud andmeid reaalservituudi tasu suuruse kohta Ida-Viru maakonnas, Ülejõe tänav L3 kinnisasja sihtotstarvet ning seda, et kinnisasja kasutamisega Tuule kinnisasja omaniku poolt ei kaasne privaatsuse riivet ja see ei takista kinnisasja kasutamist omaniku enda poolt, määrab kohus omandiõiguse riive eest Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanikule makstava tasu suuruseks 30 eurot aastas.
17.7.Tee korrashoiu kulude hüvitisena Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanikule makstava summa kindlaksmääramisel tuleb kohtu hinnangul arvestada järgmisi asjaolusid.
17.7.1.Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik on kohtule esitanud hinnapakkumise tee korrashoiu kulude kohta tulevikus, kuid ei ole esitanud mingeid dokumente, mis tõendaksid Ülejõe tänav L3 korrapäraseks korrashoiuks seni tegelikult tehtud kulutuste suurust.
17.7.2.I. L. selgituste kohaselt seisneb tee korrashoidmine kevadest sügiseni killustiku vedamises teele ja tee tasandamises ning talvel lumetõrjes. Suures mahus killustiku vedamine teele igal kevadel (4 autokoormat 190 meetri pikkusele teele) on vajalik seetõttu, et teed kasutatakse raskete metsaveomasinatega (II kd tl 175, 193). OÜ Funtermax hinnapakkumise kohaselt on killustiku veo ja tee tasandamise kulud 915 + käibemaks = 1 098 eurot aastas ning lumetõrje kulud 1 890 + käibemaks = 2 268 eurot aastas. Tee lumest puhastamise kulud on arvestatud sagedusega 1 x nädalas, kusjuures iga kord on ajakulu 3 tundi (II kd tl 130-133).
17.7.3.Lohusuu vald on kohtule andnud andmed tema poolt kantavate teehoolduse kulude kohta. Kulud 1 km tee hooldamiseks olid 2013. aastal 2 135,02 eurot ja 2014. aastal 1 432,92 eurot, need summad sisaldavad talviseid lumetõrje kulusid. Ümberarvestatuna 190 m kohta oleksid need summad vastavalt 405,65 eurot ja 272,25 eurot. Eraldi lumetõrjele kulutatud summad on viimasel neljal talvel (2010/2011 kuni 2013/2014) 1 km kohta jäänud vahemikku 20,64 eurot kuni 410,19 eurot, mis teeb ümberarvestatuna 190 m kohta 3,92 eurot kuni 77,94 eurot.
17.7.4.Kohus leiab, et tee korrashoiu kuludena omanikule makstava summa kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta Lohusuu valla poolt antud andmed. I. L. poolt antud andmed teele killustiku vedamise ning tee tasandamise kohta ei kajasta tegelikult kantud kulusid. Kui teele killustiku vedamise vajaduse põhjustavad teel tehtavad metsaveod, siis ei saa neid kulusid panna kinnistuomanike kanda, kes teed selliste masinatega ei kasuta. Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanikul on võimalik nõuda tee korrashoiu kulude hüvitamist kõigilt tee kasutajatelt ning asjaolu, et omanik seda teinud ei ole, ei saa suurendada Tuule kinnisasja omaniku kohustusi. Lumetõrje kulude puhul ei ole usutav, et 190 m pikkuse tee lumest puhastamiseks kulub 3 tundi.
17.7.5.Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik on kohtule esitanud andmed korrapärast korrashoidu ületava ja juba teostatud töö, truubi renoveerimise kohta, mille maksumus oli 24 795 eurot. Truubi renoveerimine osutus vajalikuks seetõttu, et tee olid lõhkunud rasked masinad (I kd tl 35). Algselt soovis I. L. truubi renoveerimise kulude väljamõistmist avaldajalt ühekordse maksena. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kohtupraktikas ei ole juurdepääsu asjades tasu määramisele omane juba kantud kulutuste väljamõistmine ühekordse maksena ning I. L. esindaja selgitas, et truubi renoveerimise kulusid tuleks pigem arvesse võtta omandiõiguse riive eest tasu määramisel. Kohus leiab, et tasu määramisel on põhimõtteliselt võimalik arvestada sellega, et pikemate ajavahemike tagant on vajalikud ulatuslikumad remondi- või renoveerimistööd, kuid kohus ei näe käesoleva kohtuasja raames võimalust mõista tee kasutajalt välja enne tee kasutamise õiguse tekkimist tehtud tööde maksumust. Kui I. L. leiab, et tal on tehtud kulutustest tulenevalt nõue avaldaja vastu, siis tuleb see lahendada hagimenetluses.
17.7.6.Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik leidis, et tee korrashoiu kulud peaksid kandma Jõeoru, Raja ja Tuule kinnisasjade omanikud. Kohus nõustub sellega olukorras, kus metsa majandamisel kasutatavate raskete masinate poolt põhjustatud kulud on arvestusest välja jäetud. Kohus juhib aga Ülejõe tänav L3 kinnisasja omaniku tähelepanu asjaolule, et kuivõrd praegu jäävad kulude jagamisel arvestamata I. L.ile kuuluvad Rajaveere ja Männikuraja kinnisasjad ning P. P.le kuuluv Radaoja kinnisasi, siis ei saa Ülejõe tänav L3 kinnisasja omanik tulevikus nõuda tasu muutmist muutunud asjaolude tõttu põhjusel, et Tuule kinnisasi on jagatud mitmeks kinnisasjaks.
17.7.7.Kokkuvõttes lähtub kohus sellest, et Lohusuu valla andmete põhjal on kahe aasta keskmine kulu tee korrashoiule (sh lumekoristus) 190 m pikkusele lõigule arvestatuna (405,65 + 272,25) / 2 = 338,95 eurot aastas, sellest 1/3 on 112,98 eurot aastas. Kohus leiab, et Tuule kinnisasja omaniku osa tee korrashoiu kulude kandmisel olukorras, kus Tuule kinnisasja omanik kasutab teed pidevalt ja korrapäraselt, peaks olema 120 eurot aastas.
17.7.8.Kohtu hinnangul omab tee korrashoiu kuludest tuleneva tasu määramisel olulist tähtsust see, millises ulatuses juurdepääsu taotleja teed kasutab. Kuni Tuule kinnisasjal puudub ehitusõigus, on tee kasutamine Tuule kinnisasja omaniku poolt ilmselgelt juhuslik ja vähene. Pärast ehitusõiguse saamist muutub tee kasutamine korrapäraseks ning suureneb sellest tingitud koormus teele. Kohus saab määrata tasu suuruse sõltuvana sellest, kuidas Tuule kinnisasja kasutatakse. Seetõttu määrab kohus, et kuni puudub Tuule kinnisasjale ehitusõigust andev planeering, tuleb Tuule kinnisasja omanikul maksta tee korrashoiu kulude katteks 20 eurot aastas ning ehitusõiguse saamise korral täies ulatuses ehk 120 eurot aastas.
17.8.Kokku on tasu seega kuni ehitusõiguse kehtestamiseni 50 eurot aastas ja alates ehitusõiguse kehtestamisest 150 eurot aastas.
MENETLUSKULUD
18.Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda.
19.Kohtuvälistest kuludest on puudutatud isik I. L. taotlenud enda õigusabikulude väljamõistmist avaldajalt. Kohus märgib, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu lahend 3-2-1-18-11, p 19). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.