K M hagi Lääne Kadakas OÜ vastu töövaidlusasjas. Hagihind 3 855.63 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: K M (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja: Monica Meristo (e-post: [email protected]); Kostja: Lääne Kadakas OÜ (registrikood 10865497, asukoht Linnamäe, 91001 Oru vald, Läänemaa), lepinguline esindaja: Mari Rask (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
16. oktoober 2013 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta K M hagi Lääne Kadakas OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise ja kolme kuu keskmise töötasu 3 855.63 eurot ulatuses hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.18. juunil 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 18.06.2010 töölepingu tähtajaga 21.06.2010-31.12.2010. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle täiskohaga abitöölisena. Kuigi tööleping sõlmiti tähtajalisena, kestis töösuhe edasi, seda tõendavad palgalehed ja konto väljavõte.
2.11.03.2013. sai hageja töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja teatas töölepingu lõpetamisest alates 08.04.2013 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Ülesütlemisavaldus ei sisaldanud täpsemaid põhjendusi lepingu ülesütlemise kohta.
3.04.04.2013 esitas hageja Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise tühistuse ja hüvitise nõudes. 22.05.2013 jättis töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldamata, leides, et hagejal puudusid toiduainetetööstuses töötamiseks nõutud teadmised ja oskused, mistõttu hageja osutuski TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes sobimatuks oma töökohale ebapiisava tööoskuse tõttu.
4.Hageja arvates töölepingu lõpetamine on TLS § 88 lg 1 p 2, lg 3 alusel tühine. Tööandja ei ole hagejale hoiatust teinud. Samuti puuduvad seaduses ettenähtud lahtikirjutatud ja tõenditega kinnitust leidnud põhjendused töölepingu lõpetamiseks. Ülesütlemise põhjused ei ole õiged, sest hagejale ei ole öeldud, et ta ei ole toime tulnud tööülesannetega eelkõige ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Hageja on töötanud peaaegu 3 aastat kostja juures ning äkitselt toodud põhjus, et hageja ei saa tööülesannetega hakkama, on meelevaldne ja otsitud. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on tühine ja sellest tulenevalt kuulub ka väljamõistmisele hüvitis tulenevalt TLS § 109 lg 1.
5.Hagejal on kehtiv toiduainete hügieeni testi läbimist tõendav HACCP tunnistus (SRTFK 0051166), mis on välja antud 04.10.2010 ja mille kolmeaastane tähtaeg saab täis oktoobris 2013. Seega tuleks hagejal alles oktoobris koolitust korrata ja kontrollida oma teadmisi. Hageja ei läbinud 01.03.2013 hügieenitesti, kuid samas ettevõttes töötavad teisedki töötajad, kes antud testi ei läbinud. kuid töötavad edasi ja neil võimaldati teha ka järeleksam.
6.Hageja on välja arvestanud keskmise kuu töötasu, milleks on 1285.21 eurot. Kolme kuu keskmiseks töötasuks kokku on 3 855.63 eurot. Hageja palus vastavalt TLS § 88 lg 1 p 2, lg 3, § 107 lg 1, lg 2, § 109 lg 1: 1) vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldust läbi hagimenetluse korras; 2) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 3) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 855.63 eurot; 5) jätta menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSE KÄIK
7.Kuna rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi kostja registreeritud elukoha aadressiks oli xxxx ja töölepingust tulenevalt täitis hageja tööülesandeid xxxx, siis Viru Maakohtu 21.06.2013 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale määrati tähtaeg kohtualluvuse tõendamiseks.
8.25.06.2013 esitas hageja Kadrina vallavalitsuse tõendi, mille kohaselt alates 25.06.2013 on hageja elukohaks xxxx.
2 (10)
2-13-30411
9.25.06.2013 vastavalt ITVS § 24 lg 6 nõudis kohus Lääne Inspektsioonilt töövaidlusasja toimiku nr 4.3-1/825 esitamist. 27.06.2013 saabus kohtusse töövaidlusasja toimik. 28.06.2013 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.19. juulil 2013 esitatud vastuse kohaselt hageja asus tööle 21.06.2010 töölepingu nr R33 alusel renditöötajana, töö tegemise kohaks oli kostja koostööpartneri, lihatööstuse xxxx tegevuskoht xxxx.
11.Hageja asus tööle abitöölisena ja tema tööülesanneteks oli lihatööstuses toodangu käitlemine ja pakendamine. Hageja puutus töö tegemisel vahetult kokku käideldava toiduga. Kuna toidu käitlemisega tegelevatele ettevõtetele on esitatud kõrgendatud hügieeninõuded, siis kõik selles valdkonnas töötavad töötajad peavad tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse ja olema teadlikud isikliku- ja toiduhügieeni nõuetest. Hageja läbis 04.10.2010 Eestis koolitusfirmas Greenclean OÜ 5-tunnise koolituse „Toiduhügieen ja HACCP“ ja talle väljastati koolituse läbimise kohta tunnistus.
12.Koolitusel omandatud teadmisi tuleb toiduainetetööstuses töötades rakenda igapäevaselt ja täpselt, et mitte seada ohtu tarbijate tervist. xxxx tööde juhataja ja juhataja märkasid korduvalt, et hageja ei pea kinni tööhügieeni ja isikliku hügieeni nõuetest, mille kohta tehti hagejale ka suulisi märkusi ja hoiatusi. Kuna hageja ei parandanud oma kombeid, siis otsustas xxxx saata hageja vastavalt xxxx toiduseadusele tegema xxxx kehtivat hügieeni testi. Selleks anti hagejale paar kuud enne testi sooritamist vajalikud eesti-keelsed õppematerjalid. Hageja ei läbinud xxxx 01.03.2013 toimunud kirjalikku eestikeelset hügieenitesti, mis tõendas, et hagejal puuduvad toidu- ja isikliku hügieeni alased teadmised ja oskused, mis on nõutavad toiduainetetööstuses töötamiseks.
13.Arvestades hageja suuri puudusi töö- ja isiklikus hügieenis, hagejale tehtud korduvaid hoiatusi ja hügieenitesti mittesooritamist otsustas kostja 08.03.2013 xxxx ettekande põhjal öelda üles hageja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel seoses asjaoluga, et hageja ei tule toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse ja kohanematuse tõttu. Töösuhe lõppes 08.04.2013.
14.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on õigustühine põhjusel, et hagejale ei ole tehtud eelnevat hoiatust vastavalt TLS § 88 lg 3. Hageja väide ei vasta tegelikkusele. TLS § 88 lg 3 ei sätesta, mis vormis peab olema hoiatus tehtud. Seega tööandja tehtud hoiatus võib olla nii kirjalik kui ka suuline.
15.Hagejale tehti korduvalt suulisi hoiatusi ja märkusi ning juhiti tema tähelepanu asjaolule, et hageja peab järgima tööd tehes töö- ja isikliku hügieeni nõudeid. Vastavalt TLS § 17 lg 5, kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Hagejale hoiatuste tegemine on leidnud tõendamist xxxx tööde juhataja K R ja juhataja A K poolt esitatud töösuhte lõpetamise põhjendusega. K R ja juhataja A K poolt esitatud töösuhte lõpetamise põhjenduses on eraldi välja toodud, et üheks tööhügieeni rikkumise näiteks on hageja poolt pidevalt sülitamine tootmisruumides põrandale. Kuna tegemist on toiduainete käitlemise hügieeninõuete jämeda rikkumisega, siis ei saa mõistlikult eeldada, et xxxx juhtkond on välja mõelnud sellise hagejapoolse rikkumise. Sellise käitumise märkamisele on ka kindlasti järgnenud hageja korralekutsumine ja hoiatamine. 3 (10)
2-13-30411
16.Hagejale oli teada, et põrandale sülitamine ja teiste hügieeninõuete rikkumine toiduainete käitlemisel on lubamatu, kuid tulenevalt tema harjumustest ja isikuomadustest ei parandanud ta vaatamata hoiatustele oma kombeid. Kuna hagejat eelnevalt korduvalt hoiatati, siis ei saa olla töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise aluseks hoiatuse puudumine.
17.Töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et hageja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega. Enne ülesütlemisavalduse üleandmist helistas kostja hagejale ja selgitas ülesütlemise põhjuseid. Ülesütlemisavalduse üleandmise hetkeks oli hagejale teada, et ta ei läbinud xxxx nõutud hügieenitesti. Seega oli hageja ülesütlemise põhjustest teadlik. Hageja on ülesütlemisavaldusele omakäeliselt kirjutanud: „Kätte saanud ja tutvunud 11.03.2013, kuid ei ole nõus nende punktidega“. See näitab üheselt, et hageja pidi olema ülesütlemise asjaoludest teadlik, kui ta nendega ei nõustunud.
18.Kuna hageja töösuhe kostjaga kestis veel ligi kuu aega peale ülesütlemisavalduse saamist, siis oli hagejal võimalik selle aja jooksul nõuda täpsemaid ja kirjalikke selgitusi ülesütlemise põhjuste kohta. Hageja ei esitanud sellekohast nõuet kostjale. Isegi juhul, kui hageja ei pidanud talle ülesütlemisavalduses esitatud põhjendust piisavaks, siis ei saa ta tugineda ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes asjaolule, et tööandja ei olnud piisavalt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendanud ülesütlemist.
19.TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Tööülesannete nõuetekohane täitmine ei eelda ainult tööoperatsioonide nõuetekohast sooritamist, vaid on seotud ka kõigi tööga seotud muude nõuete täpse täitmisega. Antud juhul oli tööülesannete mittenõuetekohane täitmine hageja poolt seotud just toiduainete tööstuses kehtivate hügieeninõuete täitmata jätmisega, mis tulenes asjaolust, et hagejal puudusid nõutavad hügieenialased teadmised ja oskused.
20.Töölepingu ülesütlemise põhjus ei olnud meelevaldne ja otsitud, sest kostja ei lõpetanud töölepingut hagejaga esimese rikkumise eest. Hagejat oli korduvalt korrale kutsutud ja hoiatatud hügieeninõuete rikkumise eest. Tööle asumisel oli hageja läbinud toiduhügieenialase koolituse, kuid töötamise käigus hageja kas unustas õpitud nõuded või ei olnud ta omandanud piisavaid teadmisi ja oskusi toidu – ja isikliku hügieeni alal.
21.xxxx ja kostja talunud pikemat aega hageja poolt töökohustuste mittenõuetekohast täitmist, mis seadis ohtu toidu hügieeninõuetele vastava käitlemise ja seeläbi tarbijate tervise. Hageja ei näidanud üles soovi oma tööhügieenialaste teadmiste täiendamiseks ega oma kommete parandamiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 852/2004 (mille alusel on vastu võetud ka xxxx vastavad toiduseadused) art 3 kohaselt toidukäitlejad tagavad, et nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele käesolevas määruses sätestatud hügieeninõuetele. xxxx, kui käitleja kandis vastutust hügieeninõuetest kinnipidamise eest, mistõttu ta ei saanud kasutada töötajat, kes ei läbinud nõutavat hügieenitesti ja kelle kombed ei vastanud toidu – ja isikliku hügieeni nõuetele. Seetõttu ei saanud kostja jätkata töösuhet hagejaga.
22.Hageja väide, et tal oli kehtiv toiduainete hügieeni testi läbimist tõendav tunnistus, mille kolmeaastane tähtaeg saab täis oktoobris 2013, ei vasta tegelikkusele, on ekslik ja ebamõistlik. 4 (10)
2-13-30411 Toiduainete käitlemist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused, sealhulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. Vastavalt nendele määrustele on liikmesriigid võtnud vastu oma toiduseadused, mille regulatsioon siiski teatud määral erineb.
23.Eesti toiduseaduse § 28 kohaselt on toitu käitleva töötaja töölelubamise esmaseks tingimuseks kehtiva tervisetõendi olemasolu, kuid seadus ei nõua mingit tunnistust toiduhügieeni koolituse läbimise kohta. Hagejale väljastatud tunnistus näitab ainult koolituse läbimist teatud ajal, tunnistusel ei ole kehtivusaega. xxxx toiduseaduse § 27 näeb ette, et toiduainetetööstuses toimiv ettevõte on kohustatud hoolitsema selle eest, et töötajal on toiduhügieeniturvalisuse kontrolli asutuse (xxxx) poolt heaks kiidetud oskustunnistus, vastavalt §-le 27a väljastab sellise oskustunnistuse toiduhügieeniturvalisuse kontrolli asutuse poolt kinnitatud oskuste testija töötaja poolt oskustesti läbimisel ja § 28 kohaselt peab oskustestija hoidma testi dokumentatsiooni vähemalt 3 aastat. Sellest tulenevalt ei saa ka oskustunnistus kehtida üle 3 aasta. See ei tähenda, et käitleja ei või oma töötajaid saata uuesti testi tegema enne 3 aasta möödumist, kui ta peab seda vajalikuks
24.xxxx aktsepteeris hageja poolt Eestis läbitud toiduhügieeni koolitust hageja tööleasumisel. Kui ilmnesid puudused hageja poolt toiduhügieeninõuete täitmisel igapäevatöös, siis otsustati saata hageja xxxx hügieenitesti tegema. Hageja ei läbinud 01.03.2013 xxxx hügieenitesti. Hügieenitesti mitteläbimine tõendab, et hagejal puudusid vajalikud töö- ja isikliku hügieenialased teadmised ja oskus, mis on nõutavad toiduainetetööstuses töötamiseks. Sellest oli tingitud ka hageja poolt hügieeninõuete korduv rikkumine.
25.Hageja väide kehtiva tunnistuse omamise kohta on väär ja sisuliselt ebamõistlik. Hagejale väljastatud tunnistusel koolituse läbimise kohta ei olnud kehtivusaega. Toiduhügieeni nõuete järgimist igapäevatöös ei taga tunnistus, vaid töötaja sellealased teadmised ja oskused, mis aga hagejal puudusid, kuna ta ei suutnud testi läbida.
26.Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel oli olemas seadusest tulenev alus ja üleütlemine vastas seaduse nõuetele. Kuna töölepingu ülesütlemine on seaduslik, siis puudub alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Tööleping lõppes ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval 08.04.2013 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Töölepingu tühisuse tuvastamiseks puudub alus, mistõttu on hüvitise nõue alusetu. Kostja palus jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
27.Kostja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEISUKOHAD
28.28. augustil 2013 esitatud seisukohas teatas hageja, et kostja ei andnud hagejale uut võimalust testi sooritamiseks. Kaks töötajat töötavad siiani xxxx lihatööstuses, kes ei ole üldse testi sooritanud.
29.Töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisel ei saa eeldada, et tööandja pakuks töötajale teist tööd või korraldaks oma kulul talle täiendusõpet. Antud juhul tulenevalt TLS § 88 lg 2 ei olnud võimalik pakkuda teist tööd, kuid kui ettevõttel vabaneb hageja kvalifikatsiooniga vastav töökoht, teevad nad hagejale koheselt tööpakkumise vastavalt TLS § 89 lg-le 3. Antud juhul oleks tööandja võimaluse korral töötajale teist tööd pakkunud. Seega ei 5 (10)
2-13-30411 häirinud töötaja töökohustuste rikkumine tööandja tegevust oluliselt ning sisuliselt puuduks ka alus töölepingu ülesütlemiseks.
30.Mis puutub väidetavatesse suulistesse hoiatustesse, siis esitatud dokument, kus väidetakse et seda on tehtud, ei saa olla hoiatuse tegemise tõenduseks. On ju soovituslik tööandjale teha hoiatus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saada töötajalt kinnitus selle kätte saamise kohta. Tööandja küll otsustab, kas ta teeb hoiatuse kirjalikult või suuliselt, kuid töösuhte lõpetamise vaidluse korral peab tööandja olema võimeline tõendama, et töötajat oli enne hoiatatud ja et töötaja on hoiatuse tegemisest teadlik. Antud asjas on aga esitatud töödejuhataja selgitus alles pärast seda, kui juba oli avaldus esitatud töövaidluskomisjonile.
MENETLUSE KÄIK
31.03. septembril 2013 teatas hageja, et ta on nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
32.05. septembril 2013 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 tähtaja asjas lõpliku seisukoha esitamiseks kuni 16.10.2013.
TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
33.18. septembril 2013 esitatud seisukohas teatas hageja, et kostja on viidanud valele sättele, mis ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. 2,5 aasta jooksul ei tuvastatud hagejal ei ebapiisavat tööoskust, ei töökohale sobimatust ega kohanematust. Seega tööandja poolt toodud alus töölepingu lõpetamiseks ei lähe kokku väidetega, mida tööandja on toonud töölepingu lõpetamiseks, seost hügieenitesti ja eksamiga. Kui tööandja luges sobimatuseks seda, et hageja ei sooritanud testi, siis tööandja ei ole sellist asjaolu hagejale väljendanud ei suuliselt ega kirjalikult töölepingu ülesütlemisel.
34.Antud juhul tulenevalt TLS § 88 lg 2 ei olnud võimalik pakkuda teist tööd, kuid kui ettevõttel vabaneb hageja kvalifikatsiooniga vastav töökoht, teevad nad hagejale koheselt tööpakkumise vastavalt TLS § 89 lg-le 3. Küsimus on, millist tööd oleks hagejale pakutud. Missugust kvalifikatsioon omab töötaja? Kostja tahtis pakkuda talle teist sobivat töökohta, mis näitab, et rikkumine polnud selline, et tööleping üles öelda.
35.01. oktoobril 2013 esitatud seisukohas teatas kostja esindaja, et kostja kostja otsustas saata hageja sooritama hügieenitesti, siis ei tulnud see hagejale ootamatult. Hagejale anti kätte mitu kuud enne testi tegemist eestikeelsed õppematerjalid. Hageja ei ole sellekohaseid kostja väiteid vaidlustanud. Seega oli antud hagejale juba enne testi tegemist piisavalt aega oma teadmiste täiendamiseks. Kui hageja ei suutnud omandada hügieenialaseid teadmisi mitme kuu jooksul enne testi tegemist, siis kordustest ei oleks parandanud tema teadmisi.
36.Töötaja oli läbinud tööleasumisel hügieenitesti, mis tõendas tema sobivust antud ametikohale. See ei tähenda, et töötaja oskused ja teadmised on püsivad. Kui tööandjal tekib kahtlusi töötaja sobivuses antud ametikohale töötamise käigus, siis just vastavad eksamid ja testid on võimaluseks selgitada välja töötaja sobivus. Kostjal olid tekkinud kahtlused hageja sobivuse kohta antud ametikohale just töötamise käigus. Välja selgitamaks hageja sobivust ametikohale saadetigi hageja tegema hügieenitesti. Kuna hageja hügieenitesti ei läbinud, siis kinnitas see kostja kahtlusi, et hageja ei ole enam sobiv täitma ametikohta, mis nõuab olulisel
6 (10)
2-13-30411 määral teadmisi töö- ja isiklikust hügieenist ning nendest kinnipidamist, hageja ei olnud enam sobiv töötama antud ametikohal.
37.Hageja on asunud seisukohale, et töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisel ei saa eeldada, et tööandja pakuks töötajale teist töökohta. Antud hageja seisukoht on absoluutselt vale ja vastuolus töölepingu seadusega. Esiteks asjaolu, et töötaja ei ole enam sobiv täitma oma töökohustusi mittesobivuse tõttu, ei ole töökohustuste rikkumine vaid mittevastavus tehtavale tööle. Teiseks seadus näeb ette, et tööandja on kohustatud igal juhul pakkuma töötajale teist sobilikku töökohta, kui selline on tal olemas. Antud juhul oleks olnud võimalik pakkuda hagejale tööd, mis ei oleks olnud seotud toiduainete töötlemise ja toiduainete tootmisega seotud tootmisruumide kokkupuutumisega. Sellist tööd tööandjal pakkuda ei olnud ja seda ka tööandja väljendas ülesütlemisavalduses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38.Kohus tutvunud hagiavalduse, kosta vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled on nõustunud asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Pooltel ei selliseid taotlusi, mida tuleks lahendada kohtuistungil. Sellepärast kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
40.Poolte vahel 18.06.2010 sõlmitud töölepingu nr R33 alusel asus hageja 21.06.2010 tööle abitöölisena. Pooled leppisid kokku, et töötaja asub tööle xxxx, asukohaga xxxx (TVK t. lk. 5,6). 08.03.2013 TLS § 97 lg 2 p 2 alusel teatas kostja hagejale kirjalikult, et seoses tööülesannetega mittetoimetulemise tõttu lõpetatakse tööleping hagejaga TLS § 88 lg 1 p 2 alusel alates 08.04.2013. Kostja teatas, et tal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist tööd, kuid juhul, kui tal vabaneb hageja kvalifikatsioonile vastav töökoht, teeb kostja koheselt hagejale tööpakkumise vastavalt TLS § 89 lg 3 (t. lk 8).
41.Kuigi tööleping poolte vahel sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2010, ei ole pooltel vaidlust selle üle, et tegelikult hageja töötas kuni 08.04.2013. Pooltel on tekkinud vaidlus töölepingu ülesütlemise õigusliku aluse ja ülesütlemise õigustatuse üle. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on töötaja kohtuväliselt esitanud avalduse töövaidluskomisjonile 04.04.2013, s.o enne töösuhete lõppemist. Töövaidluskomisjon tegi asjas otsuse 22.05.2013, millega jättis töötaja avalduse rahuldamata. Avalduse töövaidluse kohtus lahendamiseks esitas hageja kohtule 18.06.2013, s.o individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestatud tähtaega järgides.
42.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguslik alus on sätestatud töölepingu seaduse (TLS) § 87, mille kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses 7 (10)
2-13-30411 ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides samas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas hageja töötamine toomisettevõttes 2.5 aasta jooksul välistas töölepingu ülesütlemist ja kas esines TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud õiguslik alus ja mõjuv põhjus tööandja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks; 2) kas esinevad alused töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ning kas hagi kuulub rahuldamisele?
43.TLS § 88 lg 1 p 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Ülesütlemisavalduse on kostja põhistanud töötaja tööülesannetega mittetoimetulemisega. Kohtumenetluses aga on kostja lisaks tuginenud ka sellele, et hageja poolt hügieenitesti mitteläbimise tõttu hageja ei ole enam sobiv töötama abitöölise ametikohal.
44.Tõendi mõiste tsiviilkohtumenetluses on toodud TsMS § 229, mille 1. lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tõendiks võib olla muu hulgas dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Kohus on vastavalt ITVS § 24 lg 6 teisele lausele nõudnud töövaidlusasja toimiku ja sama paragrahvi kolmanda lause alusel esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
45.Töövaidlusasja raames esitatud xxxx 17.04.2013 tõendi kohaselt hagejale on tehtud korduvalt suulisi märkusi tööhügieeni kohta, näiteks tootmisruumides rögastamine, mille tagajärjel töösuhte jätkamine temaga polnud võimalik ja otsustati töösuhe hagejaga lõpetada (TVK t. lk. 46, 47). Hagejal ei ole vaidlust tööülesannete xxxx täitmise ning xxxx toiduainete tootmises töötamise üle. Hageja on esitanud küll vastuväite xxxx tõendi alles töövaidluse lahendamise käigus esitamisele. Samas vastuväiteid tõendis toodud väidetele hagejal ei ole. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et tõendis toodud väited hageja poolt tööhügieeni rikkumise ja tootmisruumides rögastamise kohta on õiged. Lisaks sellele oma 28.08.2013 ja 18.09.2013 seisukohtades kinnitab hageja tema poolt töökohustuste rikkumist, kuigi väidab, et need rikkumised ei häirinud tööandja tegevust oluliselt (t. lk. 56, 68).
46.TLS § 88 lg 3 järgi tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Käesolevas vaidluses ei ole kostja TLS § 88 lg 3 teisele lausele tuginenud. Kostja väidab, et tegi hagejale suulisi hoiatusi. Hageja ei ole hoiatuste tegemisele vastu vaielnud. Hageja väited, et tööandja oleks pidanud töötajat kirjalikult hoiatama, et ei ole kooskõlas TLS § 88 lg 3 esimese lausega, mis ei sätesta kirjalikult hoiatamise kohustust. Kohus nõustub hagejaga küll, et hoiatuse tegemise tõendamiseks on mõistlik küll teha hoiatus kirjalikus vormis, kuid 8 (10)
2-13-30411 hoiatuse tegemise üle vaidluse puudumise tõttu ei ole antud asjaolul käesoleva vaidluse lahendamisel mingit tähtsust.
47.TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu erakorraliselt ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS § 95 lg 1, mille järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kuna kostja on 08.03.2013 esitanud kirjaliku avalduse töölepingu ülesütlemiseks, siis ei ole rikutud ülesütlemisavalduse vorminõuet.
48.Töölepingu punkti 2.5 alusel kohustus töötaja hoidma kõrgel tasemel tööandja mainet klientide, äripartnerite ning avalikkuse silmis ja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide rahulolematust, kaebusi või kriitikat. Hageja möönab tema poolt töökohustuste rikkumist, kuid leiab, et rikkumine ei ole töölepingu ülesütlemise aluseks. Kohus ei nõustu hagejaga, sest kuna hageja töötas toiduainete tootmises, siis tema kohustuste rikkumised (nt tootmisruumide põrandale rögastamised) on käsitletavad tootmishügieeni rikkumisena. Tähtsust ei ole asjaolul, et hagejal oli 04.10.2010 läbinud testi „Toiduhügieen ja HACCP“. Nimetatud testi läbimine ei vabastanud hagejat tööülesannete vastavalt töölepingule täitmise kohustusest ega andnud hagejale tööülesannete täitmisel tootmishügieeni rikkumise õigust. Ei välistanud nimetatud testi läbimine ka töötaja uue hügieenitesti sooritamisele saatmist.
49.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2004 määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta art 3 alusel toidukäitlejad tagavad, et kõik nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele käesolevas määruses sätestatud hügieeninõuetele. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 järgi, kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 35 lg 3 alusel sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust. Kuna hageja täitis tööülesandeid xxxx, siis tootmishügieeni nõudmiste osas tuleb lähtuda mitte Eesti toiduseseadusest vaid xxxx toiduseadusest. Hageja poolt esitatud xxxx toiduseaduse § 27 järgi toiduainetetööstuses toimiv ettevõtte on kohustatud omal kulul hoolitsema selle eest, et toiduainetetööstuse ruumides töötaval pakkimata ja kiiresti riknevat toitu käitleval töötajal on toiduhügieeniturvalisuse kontrolli asutuse poolt heaks kiidetud oskustunnistus. Sama seaduse § 28 a sätestab oskustesti sooritamise kohustust (TVK t. lk. 48, 49).
50.Hageja ei läbinud 01.03.2013 hügieenitesti. Seega ei olnud hagejal enam kehtivat oskustesti ja sellest ajast alates hageja oskused ei võimaldanud tal toiduainete tööstuses edasi töötada. Oskuste vähenemise tõttu esines ka TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud alus tööandja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. TLS § 104 lg 1 alusel seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna käesoleval juhul esines alus töölepingu ülesütlemiseks, siis ülesütlemine ei ole tühine. Kohus ei nõustu hageja väidetega temale kordustesti tegemise võimaluse mitteandmise kohta, põhjusel, et kuna hageja 2,5 aastat töötas toiduainetetööstuses ja kostja vastuse järgi oli hagejale antud piisavalt aega (2 kuud) ning kõik materjalid testi ettevalmistamiseks, siis kogu toimunu arvestades, oli tööandjal õigus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja väited teiste testi sooritamata isikute kostja juures edasi töötamise kohta ei anna alust hagi rahuldamiseks, sest antud asjaolu ei ole tõendatud ning ei ole tõendatud ka nende töötajate poolt toiduhügieeni normide rikkumine. 9 (10)
2-13-30411
51.TLS § 107 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisel ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõudmise aluseks on töötaja poolt töökohustuste mitterikkumine ja töölepingu ülesütlemise tühisuse esinemine. Käesoleva otsuse eelmises punktis on tuvastatud, et hageja tööoskused töötamise käigus vähenesid, mistõttu esines ka TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduse on tööandja teinud 08.03.2013, s.o mõistliku aja jooksul TLS § 88 lg 4 mõistes. Ülesütlemisavalduses kostja ei ole välistanud hagejale teise töökoha pakkumist, kuid tegelikult ei ole kostja hagejale teist töökohta pakkunud, mis ei tee ülesütlemist tühiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
52.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
53.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2014 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
Jätta K M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013. a otsus muutmata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud K M kanda. Kohtuotsus jõustus 22. novembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.