Kalle Mihklepa hagi Lääne Kadakas OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 855,63 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalle Mihklepa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kalle Mihklepp (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo Vastustaja (hageja): Lääne Kadakas OÜ (registrikood 10865497), lepinguline esindaja Mari Rask
RESOLUTSIOON
Jätta Kalle Mihklepa apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013. a otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Kalle Mihklepa kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
Edasikaebamise kord
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kalle Mihklepp (töötaja) esitas 4. aprillil 2013 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Lääne Kadakas OÜ (tööandja) vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. Poolte vahel 18. juunil 2010 sõlmitud töölepingu nr R33 alusel asus hageja 21. juunil 2010 tööle abitöölisena. Pooled leppisid kokku, et töötaja asub tööle Kylmänen Food OY-s, asukohaga Rantsila Soome Vabariik (töövaidluskomisjoni, edaspidi TVK, tl 5-6) ja lepingu kestuseks on 21. juuni 2010 kuni 31. detsember 2010. Tegelikult jätkus pooltevaheline töösuhe ka pärast töölepingus märgitud töölepingu lõppemise tähtaega.
11.märtsil 2013 sai töötaja kätte 8. märtsi 2013 töölepingu lõpetamise teatise, mille kohaselt lõpetatakse TLS § 97 lg 2 p 2 alusel ja tööülesannetega mittetoimetulemise tõttu töötajaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel 8. aprillil 2013. Teatise kohaselt ei olnud tööandjal pakkuda töötajale teist tööd, kuid töötaja kvalifikatsioonile vastava töökoha vabanemisel oli tööandja valmis tegema tööpakkumise vastavalt TLS § 89 lg-le 3 (TVK tl 7). Töötaja leidis, et teda ei ole nõuetekohaselt hoiatatud (TLS § 88 lg 3) ja põhjus, et töötaja ei saa tööülesannetega hakkama, on meelevaldne ja otsitud. Vastuseks avaldusele tööandja teatas, et K. Mihklepal oli probleeme töö- ja isikliku hügieeniga. Talle tehti korduvalt suulisi märkusi tööhügieenist kinnipidamise kohta (nt tootmisruumides põrandale rögastamine), kuid tema käitumine ei muutunud vastavaks käitlejapoolsetele nõuetele. Samuti ei ole töötaja läbinud nõutavat hügieenieksamit. Töösuhte lõpetamise põhjuste kohta esitas Kylmanen Foods OY selgituse (TVK tl 39, tõlge tl 38). Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 22. mai 2013 otsusega jäeti K. Mihklepa avaldus rahuldamata.
2.K. Mihklepp esitas Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Avalduse kohaselt oli hagejal kehtiv toiduainete hügieenitesti läbimist tõendav HACCP tunnistus (tl 9), mis kehtis 4. oktoobrist 2010 kuni oktoobrini 2013. Hageja ei läbinud 1. märtsi 2013 hügieenitesti, kuid samas ettevõttes töötavad teisedki töötajad, kes testi ei läbinud, kuid kellel võimaldati teha ka järeleksam.
3.Kostja vaidles hagile vastu. TLS § 88 lg 3 ei sätesta hoiatuse vormi, seega saab tööandja hoiatus olla nii kirjalik kui ka suuline. Hagejale tehti korduvalt suulisi hoiatusi ja märkusi, kuid oma kombeid ta ei parandanud. Hügieenitesti mitteläbimise tõttu ei saanud kostja jätkata töösuhet hagejaga. Hügieenialast koolitust läbiviivate koolitusasutuste väljastatud tunnistusel koolituse läbimise kohta ei ole kehtivusaega, sest koolituse korduvuse määrab käitleja oma koolituskavaga. Ka hagejale väljastatud tunnistus näitab üksnes koolituse läbimise aega, mitte tunnistuse kehtivust. Asjaolu, et vastavalt Soome toiduseaduse §-dele 27 ja 28 ei saa
oskustunnistus kehtida üle 3 aasta, ei tähenda, et käitleja ei või saata oma töötajaid uuesti testi tegema enne 3 aasta möödumist, kui ta peab seda vajalikuks. Toiduhügieeni järgimist igapäevatöös ei taga tunnistus, vaid töötaja sellealased teadmised ja oskused, mis aga hagejal puudusid, sest ta ei suutnud testi läbida.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud vastuväiteid sellele, et hagejale on tehtud korduvalt suulisi märkusi tööhügieeni kohta, nt tootmisruumides rögastamine, mille tagajärjel töösuhte jätkamine temaga polnud võimalik ja otsustati töösuhe hagejaga lõpetada, nagu nähtub Kylmänen Food OY 17. aprilli 2013 tõendist. Järelikult on tõendis toodud väited hageja poolt tööhügieeni rikkumise ja tootmisruumides rögastamise kohta õiged. Lisaks sellele on hageja kinnitanud tema poolt töökohustuste rikkumist, kuigi on väitnud, et need rikkumised ei häirinud tööandja tegevust oluliselt (tl 56, 68). Pooled ei vaidle ka hagejale hoiatuse tegemise üle. Kuna kostja on 08. märtsil 2013 esitanud kirjaliku avalduse töölepingu ülesütlemiseks, siis ei ole rikutud ülesütlemisavalduse vorminõuet (TLS § 88 lg 1, § 95 lg 1). Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et temapoolsed rikkumised ei andnud alust töölepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja töötas toiduainete tootmises, siis tema kohustuste rikkumised (nt tootmisruumide põrandale rögastamised) on käsitletavad tootmishügieeni rikkumisena. Ka hageja poolt 04. oktoobril 2010 testi „Toiduhügieen ja HACCP“ läbimine ei vabastanud hagejat tööülesannete vastavalt töölepingule täitmise kohustusest ega andnud hagejale tööülesannete täitmisel tootmishügieeni rikkumise õigust ega välistanud tema saatmist uue hügieenitesti sooritamisele. Kuna hageja täitis tööülesandeid Soome Vabariigis, tuli tootmishügieeni nõudmiste osas lähtuda Soome toiduseadusest. Hageja poolt esitatud Soome toiduseaduse § 27 järgi on toiduainetetööstuses toimiv ettevõtte kohustatud omal kulul hoolitsema selle eest, et toiduainetetööstuse ruumides töötaval pakkimata ja kiiresti riknevat toitu käitleval töötajal on toiduhügieeniturvalisuse kontrolli asutuse poolt heaks kiidetud oskustunnistus. Sama seaduse § 28 a sätestab oskustesti sooritamise kohustuse (TVK tl 48, 49). Kuna hageja ei läbinud
01.märtsi 2013 hügieenitesti, siis ei olnud tal enam kehtivat oskustesti ja sellest ajast alates hageja oskused ei võimaldanud tal toiduainete tööstuses edasi töötada. Oskuste vähenemise tõttu esines TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud alus tööandja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Kuna käesoleval juhul esines alus töölepingu ülesütlemiseks, siis ülesütlemine ei ole TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega temale kordustesti tegemise võimaluse mitteandmise kohta, põhjusel, et kuna hageja 2,5 aastat töötas toiduainetetööstuses ja kostja vastuse järgi oli hagejale antud piisavalt aega (2 kuud) ning kõik materjalid testi ettevalmistamiseks, oli tööandjal õigus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja väited teiste isikute testi sooritamata kostja juures edasi töötamise kohta ei anna alust hagi rahuldamiseks, sest antud asjaolu ei ole tõendatud ning ei ole tõendatud nende töötajate poolt toiduhügieeni normide rikkumine. Kuna hageja tööoskused vähenesid, esines TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduse on tööandja teinud 08. märtsil 2013, s.o mõistliku aja jooksul TLS § 88 lg 4 mõistes. Ülesütlemisavalduses ei ole kostja välistanud hagejale teise töökoha pakkumist, kuid tegelikult ei ole kostja hagejale teist töökohta pakkunud, mis ei tee ülesütlemist tühiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.K. Mihklepp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohtuotsus on motiveerimata ja koosneb põhiliselt kostja esitatud väidetest. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja teinud vale otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole apellandile tehtud korduvaid hoiatusi selle kohta, et tal on puudused töö- ja isiklikus hügieenis. Talle ei antud mingeid selgitusi ning hoiatused on tõendamata. Kehtivas praktikas tuleks ka hoiatused teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokument väidetava hoiatamise kohta on väljastatud pärast töövaidluskomisjonile avalduse tegemist hageja poolt. Töölepingu ülesütlemiseks ei saanud olla ainult asjaolu, et ta ei läbinud Soomes nõutud hügieenitesti. Apellant oli 04. oktoobril 2010 läbinud testi „Toiduhügieen ja HACCP“. Oktoobris otsustas vastustaja saata apellandi sooritama uut hügieenitesti, kuid apellant ei sooritanud seda testi. Samas keeldus tööandja andmast apellandile uut võimalust, et sooritada hügieenitesti järeleksam; 2) töötas apellant ettevõttes 2,5 aastat ja selle aja jooksul ei tuvastatud tal ebapiisavat tööoskust, töökohale sobimatust ega kohanematust. Samuti ei ole tõendatud, et töötaja ei tulnud pikka aega toime oma tööülesannetega; 3) ei ole ülesütlemisavaldus põhjendatud, sest avaldusest ei nähtu ülesütlemise seost hügieenitestiga. Kostja eesmärk hageja töölt vabastamisel oli temast lihtsamalt lahti saada ja selleks toodigi tagantjärgi põhjuseks hügieentesti mitteläbimine. Samas on arusaamatu, miks lasti hagejal pärast ülesütlemisavalduse tegemist 08. märtsil 2013 veel kuu aega töötada, kui ta ei sobinud enam ettevõttes töötama. Ekslik on kohtuotsuses esitatud väide, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid Kylmanen Food OY 17. aprilli 2013 tõendi sisu osas. Hageja vaidles vastu nii selle sisule kui ka esitamise ajale; 4) on vale kohtu seisukoht, et hageja on kinnitanud tema poolt töökohustuste rikkumist. Hügieenitesti tulemustest sõltuvast töölt vabastamisest kuulis hageja alles töövaidluskomisjoni istungil.
6.Lääne Kadakas OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant märkinud, millist materiaalõiguse normi on kohus valesti kohaldanud, mistõttu apellandi väide on konkretiseerimata ja tõendamata. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata apellandi väide, et kohtuotsus on motiveerimata ja koosneb põhiliselt kostja poolt esitatud väidetest ning et kohus pole arvestanud objektiivsete tõenditega; 2) ei ole hageja kordagi hagiavalduses kinnitanud, et talle ei ole kasutajaettevõtja poolt hoiatusi tehtud. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta ei ole tööhügieeni rikkumisi toime pannud. Hageja on töökohustuste rikkumist tunnistanud nii 28. augusti 2013 kui ka 18. septembri 2013 kohtule esitatud seisukohtades. Hageja on 28. augusti 2013 seisukohas väitnud, et „...Antud juhul oleks tööandja võimaluse korral töötajale teist tööd pakkunud. Seega ei häirinud töötaja töökohustuste rikkumine tööandja tegevust oluliselt...“. 18. septembri 2013 seisukohas on hageja väitnud, et „...Kostja tahtis pakkuda talle teist sobivat töökohta, mis näitab, et rikkumine polnud selline, et tööleping üles öelda.“; 3) on hageja vaidlustanud hagiavalduses üksnes hoiatuse tegemise vormi, mitte aga hoiatuse tegemise üldse, mida ka kohus on õigesti märkinud. Hageja ei ole vaidlustanud Kylmanen Food
OY tõendit sisuliselt, vaid ainult seetõttu, et see on antud peale ülesütlemist. Kohus on õigesti toetudes TsMS §-le 229 lg-le 1 märkinud, et tsiviilasjas on tõendiks igasugune teave ja TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohus lugeda tõendiks ka muu tõendusmaterjali, kaasa arvatud seletuse, mis pole antud vande all. Tõendi koostamise aeg ei määra tõendi kehtivust. Apellandi suulist hoiatamist tööhügieeni rikkumise eest saab tõendada vaid kasutajaettevõtja, mille kohta on kasutajaettevõtja ka esitanud kirjaliku selgituse, kui apellant ülesütlemise vaidlustas. Antud kirjaliku seletuse varasem andmine ei olnud vajalik; 4) ei olnud vastustaja ja kasutajaettevõtja eesmärgiks iga hinna eest apellandiga töösuhte lõpetamine, nagu väidab apellant. Seda tõendab ka Kylmanen Food OY poolt antud selgituses väide, et apellant oli sõbralik ja abivalmis inimene, kuid kuna ta vaatamata suulistele hoiatustele ei parandanud oma tööhügieenialaseid kombeid ega läbinud ka hügieenitesti, siis ei saanud temaga töösuhet jätkata; 5) on ekslik apellandi väide, et töölepingu ülesütlemise aluseks ei saanud olla asjaolu, et ta ei läbinud Soomes nõutud hügieenitesti. Apellant saadeti tegema uuesti hügieenitesti seetõttu, et kasutajaettevõtja avastas korduvalt tema poolt hügieeninõuete rikkumisi ja talle tehtud hoiatused ei parandanud apellandi käitumist ja kombeid. Kohus on õigesti leidnud, et kuna hageja ei ole vastu vaielnud kostaja väitele hageja poolt töö- ja isikliku hügieeni nõuete korduva rikkumise kohta, siis on ta möönnud, et rikkumised toimusid. Seega oli apellandi saatmine tegema Soomes kehtivat hügieenitesti tingitud asjaolust, et apellant ei olnud juba pikka aega tööülesannete täitmisel kinni pidanud tööhügieeni nõuetest. Apellant on tunnistanud, et ta ei läbinud hügieenitesti 01. märtsil 2013, kuigi talle anti eestikeelsed materjalid juba kaks kuud enne testi tegemist õppimiseks. Testi mitteläbimine kinnitas, et apellandil puuduvad nõutavad töö- ja isikliku hügieenialased teadmised, mistõttu tema töötamine toiduainete tööstuses oli välistatud vastavalt Soome toiduseadusele. Kohus on õigesti leidnud, et apellandi töölepingule kohaldus Soome toiduseadus, kuna apellandi töö tegemise kohaks oli Soome. Kohus on ka õigesti märkinud, et hügieenitesti mitteläbimisega ei olnud apellandil enam kehtivat hügieenitesti; 6) on paljasõnaline ja tõendamata apellandi väide, et talle ei antud võimalust sooritada testi uuesti, kuigi firmas töötas inimesi, kellele see võimalus anti või kes ei olnud ka testi sooritanud. Kohus on õigesti märkinud, et hageja selline väide ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuna väide on tõendamata.
7.Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2014 määrusega anti pooltele tähtaeg seisukohtade esitamiseks kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus palus pooltel muuhulgas esitada oma seisukohad kohaldamisele kuuluva õiguse osas, mida ei ole senises menetluses arutatud.
8.K. Mihklepp nõustub, et töötajal peaks olema ka tööst ilma jäämisel kaitse, milline oleks talle ettenähtud Soome Vabariigi kui töö tegemise koha õiguse järgi. Apellandile tundus, et Soomes kasutati renditööjõudu just eesmärgiga vähendada sotsiaalseid tagatisi. Kuna Soome on igati arenenum sotsiaalsete tagatiste osas, oleks K. Mihkleppa olukord Soome seaduste järgi tunduvalt parem.
9.Lääne Kadakas OÜ leidis, et vaidlust ei tohiks olla selles, et töölepingu pooled olid valinud töölepingule kohaldatavaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse. Apellant täitis oma tööülesandeid renditöötajana Soome Vabariigis, mistõttu talle laienes Soomes töötamise ajal Soome Vabariigis lähetatud töötajate töötamist reguleeriv õigus (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008.a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) artikkel 8). Soome Vabariiki lähetatud töötajate töötingimusi reguleerib Soome Vabariigi õiguses lähetatud töötajate seadus (Laki lähetetyistä työntekijöistä), mis on kehtestatud direktiivi nr 96/71/EÜ alusel. Lähetatud töötajate suhtes laieneb Soome Vabariigi töölepingu seadus (Työsopimuslaki) ainult selles ulatuses, millele on viidatud lähetatud töötajate seaduses (Laki lähetetyistä työntekijöistä). Nii
direktiiv nr 96/71/EÜ kui Laki lähetetyistä työntekijöistä sätestavad liikmesriigi territooriumile, antud juhul Soome Vabariiki lähetatud töötajate töötingimused. Direktiiv nr 96/71/EÜ ja samuti Laki lähetetyistä työntekijöistä ei näe ette, et lähetatud töötajate töölepingu sõlmimisele, muutmisele ja lõpetamisele laieneb liikmesriigi, antud juhul Soome Vabariigi seadus. Renditöötajaga töölepingu lõpetamise otsustab renditöötaja tööle võtnud tööandja. Apellant maksis oma töötasult tulumaksu Soomes, kuid tema töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaks maksti vastavalt Eesti Vabariigi seadustele Eesti riigile. Seega olid talle tagatud töölepingu ülesütlemise korral Eestis kehtivad sotsiaalsed tagatised. Vastutaja ja apellandi vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemisele tuleb kohaldada Eesti Vabariigis kehtivat töölepingu seadust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et K. Mihklepa apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi (vt käesoleva otsuse p 11), kuna maakohus on jätnud analüüsimata Soome Vabariigi õiguse kohaldamise võimaluse. Samas ei ole selline puudus viinud ebaõigete lõppjäreldusteni. Ringkonnakohtul on käesoleva otsusega võimalik maakohtu otsuse puudus kõrvaldada. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
11.Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas käesolevas vaidluses on kohaldatavaks õiguseks Eesti õigus. Maakohus on üksnes viidanud Soome toiduseadusest tulenevale toiduhügieeniturvalisuse kontrollile, kuid senises menetluses ei ole arutatud seda, kas töölepingu ülesütlemisele võiks kohalduda Soome Vabariigi õigus. Kuna vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, peab kohus kohaldama õigust omal algatusel. Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatu ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 8). Ringkonnakohus on kirjalikus menetluses andnud pooltele võimaluse avaldada nimetatud küsimuse osas oma seisukohad.
11.1.Töölepingu ülesütlemisest etteteatamise osas on poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 8.2 viidatud Eesti Vabariigi töölepingu sätetele. Eesti Vabariigi õigusele on viidatud ka lepingu ps 8.3 (s.o töötaja peab tööandjale hüvitama oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses). Eeltoodust saab järeldada, et kohaldatavaks õiguseks valisid lepingupooled Eesti Vabariigi õiguse. Samas puudub pooltel vaidlus selle üle, et K. Mihklepa töö tegemise kohaks oli Soome Vabariik (ka lepingu p 4.1 alusel). Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud töölepingule kohalduva õiguse määramist (nt RKTKo nr 3-2-1-187-13 p 13, nr 3-2-1-179-12 p 13) ja leidnud, et poolte kokkulepe Eesti Vabariigi õiguse kohaldamise kohta ei saa põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis oli talle ette nähtud Soome Vabariigi kui töö tegemise koha õiguse imperatiivsete sätetega. Nimetatud seisukoht tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I” määrus) artikkel 8 lg-st 1. Järelikult tuleb võtta seisukoht, kas Soome Vabariigi õigusega on töötajale võrreldes Eestis kehtiva töölepinguseadusega tagatud parem kaitse töölepingu ülesütlemise puhuks töötajast tulenevatel põhjustel.
11.2.K. Mihklepp leidis, et töötajal peaks olema ka tööst ilma jäämisel kaitse, milline oleks talle ettenähtud Soome Vabariigi kui töö tegemise koha õiguse järgi. Apellandile tundus, et Soomes Vabariigis kasutati renditööjõudu just eesmärgiga vähendada sotsiaalseid tagatisi. Kuna Soome on igati arenenum sotsiaalsete tagatiste osas, oleks K. Mihkleppa arvates tema olukord Soome seaduste järgi tunduvalt parem.
Apellant ei ole aga põhjendanud, millise Soome seaduse sätte alusel oleks K. Mihklepa olukord käesoleval juhul parem, kui Eesti töölepinguseaduse alusel. Ainuüksi viitamine üleüldiselt Soome Vabariigis paremate sotsiaalsete tagatiste olemasolule ei põhjenda käesolevas asjas Soome õiguse valimist kohaldatavaks õiguseks. Kohaldatava õiguse valikul ei võrrelda mitte kummagi riigi pakutavaid sotsiaalseid tagatisi, vaid võrdluses on konkreetsele õiguslikule olukorrale ettenähtud regulatsiooni kaitse tugevus.
11.3.Nii Eesti kui ka Soome töölepinguseadus (Työsopimuslaki) näevad ette töölepingu ülesütlemise puhuks töötajast tulenevatel põhjustel kohustuse töötajat eelnevalt hoiatada (TLS § 88 lg 3 ja Työsopimuslaki 7. peatükk § 2 lg 3) ja kohustuse pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 88 lg 2 ja Työsopimuslaki 7. peatükk § 2 lg 4). Kuna kummagi riigi regulatsioonid töölepingu ülesütlemise puhuks töötajast tulenevatel põhjustel on oma sisult lähedased, saab asuda seisukohale, et Soome Vabariigi õigus ei taga töölepingu ülesütlemise puhuks töötajast tulenevatel põhjustel K. Mihklepale tugevamat kaitset kui Eesti Vabariigi õigus. Järelikult kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus.
12.8. märtsi 2013 töölepingu ülesütlemisavalduses on tööandja põhjendanud töösuhte lõpetamist TLS § 88 lg 1 p-ga 2. TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Kuna vastavalt TLS § 97 lg 2 p-le 2 on erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg 30 päeva, kui töösuhe on kestnud üks kuni viis aastat, siis võis töösuhte lugeda lõppenuks alles alates 8. aprillist 2013, s.o 30 päeva möödudes alates töölepingu ülesütlemist 8. märtsi 2013 avaldusega. Seetõttu on asjakohatu apellandi väide, et olenemata tema väidetavast sobimatusest lubati tal veel kuu aja jooksul kostja juures töötada.
13.Käesolevas menetluses vaidlevad pooled ülesütlemise põhjendatuse üle ja selle üle, kas tööandja on teinud töötajale TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse.
13.1.Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et ülesütlemisavalduses puudus viide hügieenitesti mittesooritamisele ja töötaja poolt hügieeninõuete rikkumisele, ei muuda ülesütlemisavaldust tühiseks. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Kuigi TLS § 95 lg 2 paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige öelda töölepingu üles ilma põhjendusi esitamata (RKTKo 3-2-1-21-14 p 12). Seega ülesütlemisavalduses põhjenduste puudumine ei muuda ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lg 3). Samuti ei muuda ülesütlemist tühiseks ülesütlemisavalduse aluseks olevate asjaolude hilisem täpsustamine töövaidluse menetlemise käigus (sh töövaidluskomisjonis ja kohtus), nagu käesoleval juhul on tehtud Kylmänen Food OY poolse seletusega (TVK tl 39, tõlge tl 38). Ringkonnakohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ei saanud tulla töötajale üllatusena, arvestades töötaja suunamist korduva hügieenitesti tegemisele ja selle testi mitteläbimist. K. Mihklepp ei ole ka esitanud sisulisi vastuväiteid Kylmänen Food OY poolsele seletusele.
13.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid tööandja väidetele, mille kohaselt töötaja rikkus töö- ja isikliku hügieeni nõudeid. Apellatsioonkaebuses on apellant küll väitnud, et maakohtu eelnimetatud seisukoht on vale, kuid ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, et ta tegelikult järgis kõigiti töö- ja isikliku hügieeni nõudeid ega rikkunud neid. Ehkki apellant ei ole sõnaselgelt kinnitanud kohustuste rikkumist, ei ole ta ka kordagi väitnud, et ta järgis töö- ja isikliku hügieeni nõudeid. Apellandi vastuväited on olnud sisutühjad.
13.3.Sisutühi on ka apellandi vastuväide, et temale ei ole hoiatusi tehtud. Õige on maakohtu seisukoht, et kuna TLS § 88 lg 3 ei näe ette hoiatamisele vorminõuet, oli piisav ka suuline hoiatamine. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse mõtteks on töötaja teavitamine sellest, et tööandja arvates on olemas alus töösuhte lõpetamiseks, kuid töötajal on seda tagajärge siiski võimalik ära hoida. Apellant ei ole millegagi ümber lükanud Kylmänen Food OY poolses seletuses sisalduvaid väiteid apellandi sobimatu käitumise (tootmisruumides põrandale sülitamise ja/või rögastamise) kohta. Samuti viitab apellandi tööandja poolsele hoiatamisele tema saatmine korduvale hügieenitestile. Apellant pidi olema teadlik temale etteheidetavast käitumisest. Kordustestile saatmisega anti K. Mihklepale võimalus oma tööstiili muuta ja kohandada oma käitumine töökohale vastavaks, kuid ta ei teinud seda. Apellandi teadlikkust temale etteheidetavast käitumisest näitavad mh apellandi esitatud väited menetluse kestel. Sisuliselt on apellant möönnud omapoolsete rikkumiste olemasolu, ehkki ei ole rikkumiste olemasolu sõnaselgelt kinnitanud, vaid on esitanud vastuväiteid tööandjapoolsetele formaalsete nõuete täitmisele (nt töölepingu ülesütlemise põhjenduse märkimine, hoiatuse vorm). Samas ei oleks töösuhte lõpetamine olnud ringkonnakohtu hinnangul välistatud ka juhul, kui hageja oleks hügieenitesti läbinud, kuid oleks igapäevases töös jätkanud käitumist, mis rikkus hügieeninõudeid. Nagu nähtub Kylmänen Food OY poolsest seletusest, muutus veterinaarjärelevalve ametniku vahetusega hügieeni- ja toiduohutusnõuete kontroll senisest järjepidevamaks. Isegi kui senine hügieeni- ja toiduohutusnõuete kontroll varem aktsepteeris K. Mihklepa käitumist, ei välistanud see tema korralekutsumist tulevikus. Asjaolust, et senise, 2,5 aastat kestnud töötamise kestel ei teinud tööandja K. Mihklepa käitumisele etteheiteid hügieeninõuete järgimise kohta, ei tulene, et tööandja ei võinud vastavate asjaolude ilmnemise korral niisuguseid etteheiteid teha. Ringkonnakohtu hinnangul on tööandja piisavalt tõendanud töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu. Olukorras, kus apellandi vastuväited on olnud sisutühjad ja põhjendamata, ei ole apellant lükanud ümber tööandja väiteid töö- ja isikliku hügieeninõuete rikkumise kohta.
13.4.Põhjendatuks ei saa pidada apellandi väidet, nagu oleks tööandja eesmärgiks olnud K. Mihklepast lahti saada. Lepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et kostja oli valmis pakkuma hagejale teist tööd (st ilmselt tööd, mis ei oleks olnud seotud hügieeninõuete järgimisega), samuti on Kylmänen Food OY seletuses viidatud K. Mihklepa positiivsetele isikuomadustele (sõbralikkus ja abivalmidus). K. Mihklepp ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust arvata, et töösuhe lõpetati temaga otsitud põhjustel. K. Mihklepa väide, et teda koheldi teistest töötajatest erinevalt (sh väidetavalt ei lastud teha hügieenitesti järeleksamit), on paljasõnaline ja tõendamata.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus K. Mihklepa apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013 otsuse muutmata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud K. Mihklepa kanda.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.