Danske Bank AS Danske Bank AS Eesti filiaali kaudu hagi XXXvastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: XXX(ik: XXX, XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Danske Bank A/S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja Danske Bank A/S kasuks menetluskulud summas 13 362,62 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda Danske Bank A/S-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (13 362,62 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata Danske Bank A/S avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 127,82 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 22.06.2012.a otsusega Danske Bank AS-i hagi XXXvastu võla väljamõistmiseks rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.01.2013.a otsusega Harju Maakohtu 22.06.2012.a otsuse,
rahuldas Danske Bank AS-i hagi ning jättis menetluskulud XXXkanda. Riigikohus jättis 17.04.2013.a kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud XXXkanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud 17.04.2013.a. Danske Bank AS-i esindaja esitas 18.04.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) 66h 10min ulatuses, kokku 8 457,42 euro eest. Lisaks on hageja menetluskuludeks riigilõivud kogusummas 5 033,02 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 13 490,44 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ning vajalikud. Kostja märgib, et maksimaalne menetluskulude nõude suurus võiks olla 3 400 eurot. Selline summa oleks vastavuses kostja poolt kantud menetluskuludega ning ka käesoleva tsiviilasja hinnaga. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud 17.04.2013.a. Danske Bank AS esindaja esitas 18.04.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks
riigilõiv hagi tagamise avalduselt 28,76 eurot, hagiavalduselt 4 154,26 eurot (I kd, tlk 44-45, maksekorraldused) ning apellatsioonkaebuselt 850 eurot (II kd, tlk 18, maksekorraldus), kokku 5 033,02 eurot. Vastavate summade tasumine on hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
8.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) 66h 10min ulatuses, kokku 8 457,42 euro eest. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 25.01.2012.a kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 1h 15min. Kohtuistung kestis protokolli andmetel vaid 15min. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning lähtudes mõistlikust istungiks valmistumise ajast hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 45min, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 30min võrra.
9.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 13.12.2012.a Tallinna Ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 2h 30min. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 52min. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning lähtudes mõistlikust istungiks valmistumise ajast hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 2h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 30min võrra.
10.Kohus, hinnanud kõigi hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ning vajalikkust, leiab, et ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud vajalikud ning nende ajakulu põhjendatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
11.Kostja on seisukohal, et maksimaalne menetluskulude nõude suurus võiks olla 3 400 eurot, kuna selline summa oleks vastavuses kostja poolt kantud menetluskuludega ning ka käesoleva tsiviilasja hinnaga. Kohus märgib, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-43-10 p 17 kohaselt ei pea poolte menetluskulud olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Kohus selgitab ka, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai osapool ette näha. Kostja pidi arvestama, et juhul, kui ta vaidluse kaotab, võib tal käesoleva tsiviilasja hinnast (46 709,70 eurot) lähtuva piirmäära (kuni 51 100-eurose tsiviilasja hinna puhul 14 000 eurot) ulatuses tekkida vastaspoole menetluskulude hüvitamise kohustus. Seega ei ole kostja seisukoht asjakohane.
12.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 65h 10min (66h 10min – 1h), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (127,82 eurot käibemaksuta) arvestades 8 329,60 eurole. Hageja menetluskulud kokku on 13 362,62 eurot (riigilõivud 5 033,02 eurot + lepingulise esindaja kulu 8 329,60 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 127,82 eurot (taotletud summa 13 490,44 eurot – taotluse rahuldatud osa 13 362,62 eurot).
13.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 46 709,70 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 51 100 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 14 000 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud (8 329,60 eurot) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
14.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (13 362,62 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.