Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendi nõuet. Seega tuleb silmas pidada, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kõnealust hagi võib sama paragrahvi lg 3 kohaselt esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Seega TMS § 221 alusel saab hagi esitada sellisel juhul, kui täitemenetlus ei ole lõppenud või lõpetatud, nõue on esitatud sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjustel, et hageja on sissenõudja nõude rahuldanud, see on tasaarvestatud või ajatatud ja vastuväited põhinevad alustel, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 2.2 Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 205 lg 2 kohaselt on hageja isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p-st 1 märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed ning lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Avalduses ei ole märgitud andmeid kostja kohta (nimi, isiku/registrikood, aadress, sidevahendite andmed). Kohus juhib J. M. tähelepanu asjaolule, et kui täitedokumendiks on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta, on selles osas sissenõudjaks kohtutäitur. 2.3 TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Vastavalt TsMS § 339 lg-le 2 lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad. Hagi ese on kohtu arvates hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Seega tuleb hagiavalduse kirjeldavas osas märkida hagi alus ja seda kinnitavad tõendid. Avalduses ei ole märgitud hagi aluseks olevaid asjaolusid, samuti ei ole märgitud ega esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. J. M. tuleb hagiavalduses esitada ka TMS-s sätestatud võimalusi arvestades kohane nõue. 2.4 Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt TsMS § 339 lg-le 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Avaldaja ei ole kohtule esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis

2 (3)

võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist elektroonilisel teel. Seega puuduvad kohtul andmed avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohta. TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele ning tulenevalt TsMS § 135 nimetab hagihinna hageja. TsMS § 132 lg 1, 5 kohaselt loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 2 võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sisetulekut. Seega tuleb avaldajal hagis nimetada hagihind ja tasuda riigilõiv vastavalt hagihinnale RLS lisa 1 järgi. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 139 lg 21 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemi sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär ning menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaldust või kaebust elektrooniliselt nimetatud veebilehe kaudu esitada, võimaldab kohus põhistatud taotluse alusel menetlustoimingu tegemist madalama riigilõivumääraga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.