Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-2569
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi OÜ Haltransa (endine AS Haltransa) ja OÜ Boat Residence vastu nõude tunnustamiseks OÜ Fransertal (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 789 526.20 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.05.2011 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2012
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Haltransa ja OÜ Boat Residence apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11 Tallinnas), lepinguline esindaja advokaat Paul Keres Kostja OÜ Haltransa (registrikood 10041974, asukoht Nõlva t 9 Tallinnas) Kostja OÜ Boat Residence (registrikood 11608408, asukoht Nõlva t 9 Tallinnas) Kostjate esindajad: juhatuse liige Sergei Hadži, lepingulised esindajad Kalle Oja ja Helen Reinvart
6.Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata alates 01.01.2011 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni § 57 lg-d 1 ja 20 ning lisa 1 nende koostoimes osas, milles need näevad ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 639 116.48 euro apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867.47 eurot.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-10-2569 apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu suuruseks 19 173.49 eurot.
8.Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (maksekorraldus 15.03.2012; maksja Sergei Hadži, isikukood 36509150268; maksja konto 17000438461; makse selgitus „apellatsioonkaebuselt riigilõiv tsiviilasi 2-10-2569 OÜ Haltransa ja OÜ Boat Residence eest“; saaja Rahandusministeerium; saaja konto 221023778606; viitenumber 2900072686) 16 617.03 (kuusteist tuhat kuussada seitseteist eurot kolm senti) eurot maksja arveldusarvele.
9.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
10.Otsuse resolutsiooni p 5 edastada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.18.01.2010 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal hagi Harju Maakohtusse OÜ Boat Residence ja AS (nüüd OÜ) Haltransa vastu 260 155 087.93 krooni suuruse nõude tunnustamiseks OÜ Fransertal (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.OÜ Fransertal (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu AS Haltransa ja OÜ Boat Residence. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ei nähtu, et kostjad oleksid vastu vaielnud hageja nõuet tagavale pandiõigusele või nõude rahuldamisjärgule. Kostjad vaidlesid vastu üksnes nõudele täies ulatuses, mistõttu loetakse
rahuldamisjärk kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg-ga 2 kaitstuks. Nõude tõendatuse korral ei saa olla vaidlust nõude rahuldamisjärgus. Kooskõlas PankrS § 153 lg 1 p-ga 1 on pandiga tagatud nõue esimese rahuldamisjärgu nõue. Pandiga tagamata osas on tegemist teise rahuldamisjärgu nõudega. Hageja palus tunnustada 250 000 000 krooni esimese rahuldamisjärgu nõudena ja 10 155 087.93 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. Harju Maakohtu 17.09.2009 määrusega kuulutati välja OÜ Fransertal pankrot. Hageja nõue tuleneb 13.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr KL-130306FR, mille alusel andis hageja võlgnikule 40 000 000 krooni laenu. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid hageja ja võlgnik 14.03.2006 ühishüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p-s 6.1 lepiti kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded omaniku (võlgniku) vastu, mis tulenevad võlgniku ja hüpoteegipidaja vahel 13.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr KL-130306FR ja selle lisadest ja/või muudatustest, samuti omaniku ning hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest tulenevad nõuded. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p 6.2 alusel kohustus ühishüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel lepingu esemete igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Hageja ja võlgnik suurendasid 06.11.2006 lepingu muudatuses nr 1 laenu summat 55 000 000 krooni võrra. 20.02.2008 muudatuse nr 2 alusel suurendati laenusummat 14 000 000 krooni võrra. 25.07.2008 muudatuse nr 3 alusel muudeti lepingu tingimusi. 29.08.2008 muudatuses nr 4 tunnistas võlgnik, et tema kasutuses ja käsutuses olevaks laenusummaks on 6 966 369.69 eurot. Poolte kokkuleppel kehtestati laenu tagastamise lõpptähtajaks 01.12.2008. Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 29.08.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille p 2.1 kohaselt on võlgniku kinnistutel lasuva ühishüpoteegiga summas 250 000 000 krooni tagatud lisaks hagejaga sõlmitud laenulepingust nr KL-130306FR, selle lisadest/muudatustest ning tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevatele võlausaldaja rahalistele nõuetele ka kõik võlausaldaja nõuded, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded, kuni 40 000 000 krooni OÜ HK Sage Invest, OÜ Mündiveski ja OÜ Estredost vastu. Võlgniku konto väljavõtted tõendavad, et laenulepingu ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale tagastamata laenu 109 000 000 krooni. Võlgnik ei ole ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõudeid tasunud. Hageja edastas 02.,18. ja 23.12.2008 nõudekirjad, milles palus võlgnevused tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja laenulepingu üldtingimuste p 5.1 ning põhitingimuste kohaselt on viivitusintressi määraks 0,3% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Seega muutus ajavahemikul 01.12.2008-17.09.2009 laenulepingu alusel sissenõutavaks viivis kokku 6 060 741.90 eurot (6 966 369.69 eurot * 0,3% päevas * 290 päeva). Kuna võlgnik tasus 04.12.2008 hagejale viivisena 1 592.44 eurot, on hageja põhjendatud viivisenõue 17.09.2009 seisuga 6 059 149.46 eurot ehk 94 805 088.94 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 11.2 sätestab, et laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt trahvi kuni 15% laenusummast. Leppetrahv laenusummalt on 1 044 955.45 eurot (6 966 369.69 eurot * 15%) ehk 16 350 000 krooni. Seega on hageja nõuded 13.05.2009 seisuga võlgniku vastu kokku 11 416 287.63 eurot (6 966 369.69 + 6 059 149.46 + 1 044 955,45), millele lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks 40 000 000 krooni. OÜ-l Fransertal (pankrotis) on hageja ees 17.09.2009 seisuga täitmata kohustusi 260 155 087.93 krooni. Laenulepingu nr KL-130306FR põhiosa 6 966 369.69 eurot, viivis 6 059 149.46 eurot ja leppetrahv 15% 1 044 955.45 eurot, kokku 14 070 474.60 eurot (220 155 087.93 krooni). Arvestades, et laenu lõpptähtaeg oli 01.12.2008, võla arvestuse päev 17.09.2009, viivitatud päevi 290 ja viivise määr päevas 0,30%, on viivise summa päevas 20 899.11 krooni. Viivis 290 päeva eest kokku 6 060 741.90 eurot, millest tuleb maha
arvestada tasumine 04.12.08 1 592.44 eurot. Kokku on tasumata viivist 6 059 149.46 eurot. Lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks 40 000 000 krooni. Kõik kokku 260 155 087.93 krooni. Lisaks on hüpoteegiga tagatud ka pankrotimenetluse kulud, mis langevad pandipidajale, kuni hüpoteegi maksimumsummani 250 miljonit krooni. Kostjate vastuväited
9.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub rahaline nõue võlgniku vastu, sest OÜ Fransertal (pankrotis) on vastastikused rahalised nõuded hagejaga tasaarvestanud.
10.Käesoleval hetkel on maakohtu menetluses OÜ Fransertal (pankrotis) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali ja OÜ Herkimer vastu tekitatud kahju 66 931 651.62 krooni hagejalt ning OÜ-lt Herkimer solidaarselt väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-09-25487). OÜ Fransertal (pankrotis) poolt kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on muuhulgas asjaolu, et OÜ Fransertal (pankrotis) hagejaga sõlmitud laenulepingud on tühised ning hageja on grupis koos teiste isikutega tekitanud OÜ-le Fransertal (pankrotis) varalist kahju.
11.Võlgnik soovis aastatel 2005-2006 võõrandada Tallinnas Nõlva t 9 asuvad kinnistud (kinnisasja ning hoonestusõiguse, kusjuures hoonestusõigus kuulus nimetatud ajal AS-le Haltransa). 2006. aasta algul tegid Indrek Raudsepp, Vahur Volt (AS Sampo Pank esindaja laenulepingute sõlmimisel) ja Andrei Tšernõšev ettepaneku OÜ Fransertal (pankrotis) juhatuse liikmele Sergei Hadžile, et nemad abistavad võlgnikku nimetatud kinnisasjade võõrandamisel. Kuivõrd OÜ-le Fransertal (pankrotis) kuuluval Nõlva kinnistul ei lasunud ühtegi hüpoteeki, siis pakkusid Indrek Raudsepp, Vahur Volt ja Andrei Tšernõšev välja ettepaneku teostada koostööd nii Pelgulinnas kortermajade rekonstrueerimisel kui ka Nõlva kinnistute võõrandamisel. Ettepanekute kohaselt vormistati OÜ Fransertal (pankrotis) nimele pangalaen Pelgulinna kinnistutel asuvate korruselamute renoveerimistööde lõpetamiseks.
12.Laenuleping nr KL-130306FR sõlmiti 13.03.2006 laenu 40 000 000 krooni saamiseks. Laenu kasutamise eesmärgina oli sätestatud muuhulgas Nõlva t 9 hoonestusõiguse ostuhinna tasumine, kolmandatelt isikutelt võetud laenude refinantseerimine, laenulepinguga finantseeritava objekti detailplaneeringu ja projektide algatamisega seotud kulude tasumine. Laenu tagamiseks seadsid pooled OÜ-le Fransertal (pankrotis) kuuluvale kinnistule ja tema poolt ostetud kinnistut koormavale hoonestusõigusele 14.03.2006 hüpoteegi 250 000 000 krooni. Tegelik hüpoteegisumma ületas laenulepingus ettenähtud hüpoteegisummat mitmekordselt. Kokku on AS Sampo Pank laenanud OÜ-le Fransertal (pankrotis) 123 000 000 krooni, millest tänaseks on tagastamata 109 000 000 krooni.
13.Vastavalt tehinguga seotud isikute juhistele kandis OÜ Fransertal (pankrotis) saadud summad koheselt üle Estredos OÜ-le (11 555 000 krooni), Dexter Capital OÜ-le (15 010 000 krooni), PromoProjekt OÜ-le (6 350 000 krooni) ja Best Holder OÜ-le (14 550 000 krooni). Kuivõrd OÜ Fransertal (pankrotis) juhatuse liikmele antud kinnituste kohaselt olid kõik nimetatud isikud seotud AS-ga Sampo Pank, siis ei näinud OÜ Fransertal (pankrotis) mingisugust riski tehingute tegemises. Osaühingu juhatuse liikme usaldust suurendas asjaolu, et vahepealse perioodi jooksul oli osaühingu algne AS Sampo Pank suhtehaldur Vahur Volt pangast lahkunud ning tegeles Estredos OÜ, Dexter Capital OÜ, PromoProjekt OÜ ja Best Holder OÜ esindajana ning asjaajajana.
14.Tehinguga seotud isikud taotlesid laenulepingu sõlmimist OÜ-ga Herkimer, laenu 13 000 000 krooni võtmiseks sõlmiti leping 20.12.2007. OÜ-ga Herkimer sõlmiti hüpoteegi seadmiseks samuti notariaalselt tõestatud lepingud. Vastavalt OÜ Fransertal (pankrotis) juhatuse liikmele Sergei Hadžile antud juhistele laenati osaühingu poolt OÜ-lt Herkimer saadud rahalised vahendid koheselt välja kolmandatele isikutele Dexter Capital OÜ-le (4 600 000 krooni), Manticore Invest OÜ-le (3 700 000 krooni) ja PromoProjekt OÜ-le (2 000 000 krooni). Samas oli OÜ Fransertal (pankrotis) tahe pidevalt suunatud asjaolule, et Nõlva t 9 kinnisasjad võõrandada.
15.OÜ-l Fransertal (pankrotis) tekkisid 2008. aastal probleemid intresside tasumisega ning lisaks tekkis vajadus laenulepingute pikendamiseks. 29.08.2008 seadis pank lepingu tähtaja pikendamise eelduseks ootamatud lisatingimused: OÜ Fransertal (pankrotis) pidi 29.08.2008 sõlmima Nõlva t 9 kinnistule seatud hüpoteegi seadmise lepingu muutmise kokkuleppe. Lepingu p 2.1.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et nimetatud hüpoteegiga on nüüd tagatud ka kõik hageja nõuded summas kuni 40 000 000 krooni OÜ HK Sage Invest, Mündiveski OÜ ja OÜ Estredos vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ HK Sage Invest ja/või Mündiveski OÜ ja/või OÜ Estredos vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja /või muudatustest. Kuivõrd Indrek Raudsepaga, Margo Mürkiga ja Martti Laursoniga seotud äriühingud ei tagastanud OÜ-le Fransertal (pankrotis) antud laenusid ja 01.12.2008 lõppes hagejaga sõlmitud laenulepingu tähtaeg ning OÜ-l Fransertal (pankrotis) tulnuks päevapealt tagastada 109 000 000 krooni, mis ei olnud kooskõlas laenu tegelike kasutajatega varasemalt kokkulepitule, siis oli OÜ Fransertal (pankrotis) sunnitud nõustuma hageja lisatingimustega.
16.Hilisemalt selle tehingu asjaolude analüüsimisel selgus OÜ-le Fransertal (pankrotis), et talle jäeti teadlikult selle lepingu sõlmimiseks olulised asjaolud avaldamata ning pettusega kallutati tehingut tegema, millega OÜ Fransertal (pankrotis) võttis endale täiendavaid kohustusi 40 000 000 krooni suuruses summas. Sellega on oluliselt kahjustatud teiste OÜ Fransertal (pankrotis) võlausaldajate õigusi ja huve. Danske Bank A/S ei teavitanud OÜ Fransertali (pankrotis) sellest, et Danske Bank A/S ja OÜ Mündiveski, HK Sage Invest OÜ ning OÜ Estredos vahel sõlmitud lepingud olid 29.08.2008 lõppenud ja tähtaeg lepinguliste kohustuste täitmiseks ning laenusummade tagastamiseks oli selleks ajaks juba möödunud; Mündiveski OÜ, HK Sage Invest OÜ ja OÜ Estredos ei olnud nõuetekohaselt lepingulisi kohustusi täitnud alates jaanuarist 2008; pank ei olnud realiseerinud oma õigusi võlgnevuste sissenõudmiseks. Hea usu põhimõttest tulenevalt, samuti võttes arvesse häid kombeid ning krediidiasutuse kõrgendatud hoolsuskohustust, oleks hageja pidanud kõikidest eelnimetatud asjaoludest OÜ Fransertal (pankrotis) vähemalt teavitama.
17.Hageja on tühiste tehingutega OÜ-lt Fransertal (pankrotis) nõudnud alusetult intresside tasumist 18 008 651.71 krooni, samuti on OÜ Fransertal (pankrotis) seoses eelkirjeldatud lepingute sõlmimisega kandnud kulutusi seonduvalt lepingutasudega, kokku 922 999.91 krooni. OÜ Fransertal (pankrotis) on seisukohal, et Danske Bank A/S ja OÜ Herkimer tegevuse tulemusel on OÜ-le Fransertal (pankrotis) tekitatud olulist kahju, mida on Danske Bank A/S ja OÜ Herkimer kohustatud hüvitama.
18.OÜ Fransertal (pankrotis) esitas 13.03.2009 hagejale avalduse, millega tühistas 13.03.2006 laenulepingu nr KL-130306FR ning selle muudatused nr 1, 2 ja 4. Tehingute tühistamise põhjuseks on asjaolu, et hageja on teadlikult pettuse teel kallutanud OÜ Fransertali (pankrotis) sõlmima endaga laenulepingu eesmärgiga oluline osa sellest laenust edasi laenata endaga seotud isikutele, ette kavatsedes jätta laen tagastamata, lootes sellisel viisil OÜ Fransertal (pankrotis) majanduslikku olukorda ära kasutades omandada ebaõiglase hinnaga OÜ Fransertal (pankrotis) omandis oleva väärtusliku kinnisasja Tallinnas Nõlva t 9. Nimetatud avalduses oli märgitud, et hageja võlgneb OÜ-le Fransertal (pankrotis) 83 534 178 krooni. Avalduses teostati muuhulgas tasaarvestus, mille tulemusena jäi hageja võlgnevuse suuruseks OÜ Fransertal (pankrotis) ees 38 022 649 krooni. Samuti esitas OÜ Fransertal (pankrotis) uurimisasutustele kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks.
19.OÜ Fransertal (pankrotis) poolt hageja ning OÜ-ga Herkimer sõlmitud laenulepingud on heade kommete vastasuse tõttu tühised. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. OÜ Fransertal (pankrotis) on seisukohal, et heade kommete järgse käitumise standardi tuvastamine on objektiivne, see tähendab isikuid, kes on end sidunud kõrgemate hoolsuskohustustega, tuleb hinnata ka vastavaid
kõrgemaid standardeid järgides. Moraalse standardi seadmisel tuleb arvestada ka hageja erilist rolli krediidiasutusena. Heade kommete vastasusega seonduvat on selgitatud Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-76-01 ja nr 3-2-1-158-05. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (lahendid nr 3-2-1-80-02 ja nr 3-2-1-29-04).
20.Käesoleval juhul oli OÜ Fransertali (pankrotis) ja tema juhatuse liikme S.Hadži tahe juba alates 2006. aasta algusest suunatud üksnes Nõlva t 9 kinnisasjade võõrandamisele. Osaühing sõlmis vaidlusalused lepingud ainuüksi põhjusel, et juhatuse liikme tegeliku arusaamise kohaselt oli tegemist koostöölepingutega, mille eesmärgiks oli hageja tippjuhtkonda kuuluvate isikutega seotud Pelgulinna 22 korterelamu rekonstrueerimise projekti lõpetamine ning muuhulgas koostöö teostamine hageja tippjuhtkonda kuuluvate isikutega Nõlva t 9 kinnisasja väärtustamise ning müümise osas. OÜ Herkimer pidi samuti koos hageja tippjuhtkonda kuuluvate isikutega osalema Pelgulinna 22 korterelamu ja Nõlva t 9 projekti arendamises. OÜ Herkimer poolt tasutud 13 000 000 krooni pidi olema OÜ Herkimer poolne panus ühises koostööprojektis. Samas võib praegu asuda seisukohale, et OÜ Fransertal (pankrotis) viidi lepingute sõlmimisel teadlikult eksimusse tehinguga seotud oluliste asjaolude suhtes ning tehingud olid juba algselt sõlmitud kuritahtlikel eesmärkidal.
21.Hagejaga sõlmitud laenulepingud on tühised samuti põhjendusel, et hageja poolt laenu andmisel on eiratud krediidiasutuste seadusest (KAS) tulenevaid nõudeid laenude andmisel.
22.Laenulepingud ja hüpoteegi seadmise lepingud ning selle muutmise leping on omavahel tihedalt seotud ja olenemata sellest, et ühe tehingu tühisus ei pruugi automaatselt kaasa tuua teise tehingu tühisust, siis on vajalik nimetatud tehinguid analüüsida kompleksselt. Hüpoteegi seadmise lepingute aluseks olevad asjaolud ning samuti ka selle muutmise aluseks olevad asjaolud on samad, mis laenulepingute puhul ning Danske Bank A/S-l ja OÜ-l Herkimer on seoses laenulepingute tagatistega samuti kõrgendatud nõuded ja kõrgendatud hoolsuskohustus.
23.Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ 25.04.2008 ekspertarvamuse kohaselt oli Tallinnas Nõlva t 9 asuvate kinnisasjade turuväärtuseks seisuga 21.04.2008 kokku 350 000 000 krooni. Käesoleval hetkel on nimetatud kinnisasja vääruseks 180 miljonit krooni. 1Partner Kinnisvara OÜ 13.05.2009 ekspertarvamuse kohaselt oli nimetatud vara väärtuseks üksnes 40-50 miljonit krooni. OÜ Fransertal (pankrotis) arvates ei ole 1Partner Kinnisvara OÜ 13.05.2009 ekspertarvamus õige. OÜ Fransertal (pankrotis) kahjuks on muuhulgas hagejale tühiste tehingutega seoses tasutud intressid summas 18 008 651.71 krooni, samuti muud kulutused, mis seonduvad lepingutasudega, 922 999.91 krooni, kokku 18 931 651.62 krooni. Kahjude kogusuuruseks on 170 000 000 + 18 931 651.62 = 188 931 651.62 krooni.
24.VÕS § 137 lg-st 1 ja § 138 lg-st 1 tulenevalt võib OÜ Fransertal (pankrotis) nõuda kahju kogusummas 188 931 651.62 krooni hüvitamist nii hagejalt kui ka OÜ-lt Herkimer solidaarselt. OÜ Fransertal (pankrotis) ise on kohustatud tasuma hagejale tühiste tehingute alusel saadud 109 000 000 krooni ning OÜ-le Herkimer 13 000 000 krooni, kokku 122 000 000 krooni. Pärast vastastikuste tasaarvestuste tegemist on OÜ-le Fransertal (pankrotis) hüvitamata kahju summaks 188 931 651.62 - 122 000 000 = 66 931 651.62 krooni. Hageja on solidaarselt OÜ-ga Herkimer kohustatud tasuma OÜ-le Fransertal (pankrotis) 66 931 651.62 krooni. Hageja ja OÜ Fransertal (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingud on tühised ning poolte vastastikused rahalised vastunõuded on tasaarvestatud.
25.Hageja 16.06.2010 menetlusdokumendi osas on tegemist hagi muutmisega, kuivõrd esialgses hagiavalduses ei palunud Danske Bank A/S Eesti filiaal oma nõude osalist tunnustamist esimese rahuldamisjärgu nõudena, vaid oma nõude tunnustamist tavanõudena, see on pandiga tagamata nõudena. Kuivõrd alles 16.06.2010 palus hageja
esmakordselt oma nõude tunnustamist 250 000 000 krooni osas pandiga tagatud nõudena, siis on ilmne, et hagi ese on oluliselt muutunud. Hagi eseme niivõrd olulist muutmist tuleb lugeda TsMS § 376 lg 1 tähenduses hagi muutmiseks, mida saab teostada üksnes kostja nõusolekul. Kostjad on hagiavalduse muutmisele vastu. Esimese astme kohtu otsus
26.11.05.2011 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus tunnustas Danske Bank A/S Eesti filiaali 15 977 912.13 suurust nõuet pandiga tagatud nõudena ja 649 028.41 euro suurust nõuet muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena OÜ Fransertal (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda.
27.Harju Maakohus kuulutas 17.09.2009 määrusega välja OÜ Fransertal pankroti. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku 18.12.2009 protokollist nähtub, et hageja esitas nõudeid kokku 260 155 087.93 krooni, millest 250 000 000 krooni on tagatud pandiga (I rahuldamisjärgus) ja ülejäänud II rahuldamisjärgus. Kostjad vaidlustasid 18.12.2009 hageja nõude kogu ulatuses. Võlgnik ei kasutanud nõude vaidlustamiseks pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud võimalust ega esitanud vastuväiteid.
28.Hageja esitas kohtule nõude 260 155 087.93 krooni tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Eelmenetluses palus hageja tunnustada nõuet 250 000 000 krooni I rahuldamisjärgus ja 10 155 087.93 krooni II rahuldamisjärgus. Kohus asus seisukohale, et tegemist on hagi täpsustamisega, kuna ei ole muudetud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
29.Võlgniku konto väljavõtetega on tõendatud, et laenulepingu nr KL-130306FR ja selle lisade alusel võlgneb võlgnik hagejale laenusummana 109 000 000 krooni. Hageja edastas nii 02.12.2008 kui 18.12.2008 ja 23.12.2008 võlgnikule nõudekirjad, milles palus tekkinud võlgnevuse tasumist. Võlgnik ei ole käesoleva ajani laenu tagastanud ega ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõudeid tasunud. Hageja esitas 02.10.2009 võlgniku pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse summas 260 155 087.93 krooni.
30.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping ja selle muudatused on tühised ning vastuolus heade kommetega ning kas hageja on tekitanud võlgnikule kahju.
31.Kohus leidis, et ei ole põhjust kahelda nimetatud laenusuhte õiguspärasuses. Hageja ja võlgniku vaheline suhe on käsitatav laenusuhtena VÕS § 401 mõttes. Vaidlusalune laenuleping on kehtiv. Panga ja võlgniku suhtes ei ole ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust väita, et tehing on TsÜS § 86 järgi vastuolus heade kommetega. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldamiseks olema ebamõistlikult tasakaalust väljas ja laenusuhte puhul ei ole vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust väita, et nõutav intressimäär EURIBOR 2,835% aastas on ebamõistlikult kõrge. Paljasõnaline on kostjate viide võimalikule hagejapoolsele hea pangandustava rikkumisele. Kostjad ei ole püüdnudki seda asjaolu sisustada muul viisil, kui lootes saada infot hagejalt kolmandate isikute arvelduskontode väljavõtetest ja laenutoimikutest. Kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse hagejalt kolmandate isikute arvelduskontode väljavõtete ja laenutoimikute väljanõudmiseks. Isegi kui kohus tuvastaks mingi hageja rikkumise, ei mõjutaks see hageja kui võlausaldaja nõude esitamise õigust võlgniku pankrotimenetluses.
32.Asjaolu, et võlgnik esitas laenulepingu tühistamisavalduse, ei tähenda, et laenuleping ja selle muudatused ei kehtiks. Tühistamisavaldus toob tühisuse kaasa üksnes juhul, kui esinevad tühistamise materiaalõiguslikud alused. Kostjate väited, mille kohaselt kallutas hageja võlgnikku pettuse teel laenulepingut sõlmima, pahatahtliku eesmärgiga laen edasi laenata, ei ole sellised asjaolud, mis muudaksid vastuväite usutavaks. See, et hageja andis laenu võib-olla sooviga laenulepingust tulenev nõue edasi loovutada ja võlgnikku majanduslikus mõttes survestada, ei muuda tasaarvestuse eelduste olemasolu usutavaks.
See, et tühistamisavaldused esitati vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, ei muuda tühistamisavaldusi ja nende aluseks olevaid asjaolusid samuti usutavaks. Kostjate väited, et hageja ja temaga seotud isikud moodustavad kuritegeliku grupi ning et laenu andmine on vastuolus heade kommetega, ei ole tõsiselt võetavad. Võlgnikule kahju tekkimise asjaolusid ei ole põhistatud. Asjaolu, et võlgnik laenas hagejalt saadud laenu kolmandatele isikutele, ei tee olematuks hageja ja võlgniku vahelist laenusuhet. Kostjad, kes on võlgniku lähikondsed, kinnitasid, et võlgnik on hagejalt laenu saanud.
33.Laenulepingu üldtingimuste p 5.1 ja põhitingimuste kohaselt on viivitusintressi määraks 0,3% päevas iga maksmisega viivitamise päeva eest. Seega on ajavahemikul 01.12.200817.09.2009 muutunud laenulepingu alusel sissenõutavaks viivis summas 6 060 741.90 eurot (6 966 369.69 eurot * 0,3% päevas * 290 päeva). Kuna võlgnik on 04.12.2008 tasunud hagejale viivisena 1 592.44 eurot, on hageja täies ulatuses seaduslik ja põhjendatud viivisenõue 17.09.2009 seisuga võlgniku vastu 6 059 149.46 eurot ehk 94 805 088.94 krooni.
34.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu üldtingimuste p 11.2 sätestab, et laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt trahvi kuni 15% laenusummast. Leppetrahv laenusummalt on 1 044 955.45 eurot (6 966 369.69 eurot * 15%) ehk 16 350 000 krooni. Seega on hageja nõuded 13.05.2009 seisuga võlgniku vastu kokku 11 416 287.63 eurot (6 966 369.69 + 6 059 149.46 + 1 044 955.45) ehk 220 155 087.93 krooni, millele lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks summas 40 000 000 krooni.
35.OÜ-l Fransertal (pankrotis) on hageja ees 17.09.2009 seisuga täitmata kohustusi 260 155 087.93 krooni. Laenulepingust nr KL-130306FR tuleb laenu põhiosa 6 966 369.69 eurot, viivis 6 059 149.46 eurot ja leppetrahv 1 044 955.45 eurot, kokku 14 070 474.60 eurot. Tasumata viivist on kokku 6 059 149.46 eurot. Lisandub hüpoteegilepingust tulenev pandieseme realiseerimise nõue kolmandate isikute võlgade katteks 40 000 000 krooni. Kõik kokku 260 155 087.93 krooni. Kostjad ei vaidlustanud võlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestust.
36.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja OÜ Fransertal vahel sõlmitud laenuleping ja selle muutmise lepingutest tulenevad nõuded on tasaarvestatud. Võlgnik ise ei vaidle sellele vastu, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatel olid avalduse esitamise aluseks olevad nõuded mahus ja ulatuses, millele võlausaldajad tuginesid. Nõuete olemasolu tunnistas võlgnik ka ise, kui väitis, et nõuded on tasaarvestatud võlgniku nõudega. Ainetu on kostjate vastuväide, et vastavad nõuded on tasaarvestuste tagajärjel lõppenud. Tasaarvestusega ei ole hageja nõustunud. Kostjad on tasaarvestuse aluseks olevate nõuete põhistamiseks esitanud asjaolud, mille tõendamine on kaheldav. Kostjad ei ole nõuete põhistamiseks esitanud asjaolusid, mille õigsuse eeldamise korral võiks hageja ja võlgniku tasaarvestuse aluseks olevate nõuete olemasolu tõepäraseks lugeda. Kostjad ei ole tõsikindlalt viidanud asjaoludele, mille alusel saaks järeldada, et võlgnikul võiks hageja vastu nõudeid olla. Hageja ja võlgniku suhtes ei ole kohaldatav VÕS § 197 lg 1, kuna hageja annab laenu ja laenusaajal on kohustus see pangale tagastada koos intressidega. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja esitas tasaarvestuse vastuväite, siis ei tõusetu hageja ja võlgniku vahel tasaarvestuse küsimust.
37.Kostjate väited Nõlva t 9 asuva kinnisasja hinna osas on vastuolulised. Kostjad ei ole põhistanud, et hageja tegevus põhjustas kahju tekkimise seeläbi, et tegevuse tagajärjel ei saanud võlgnik talle kuuluvat kinnisasja müüa ning et võlgnik oleks kinnisasja muul juhul müünud ja et kinnisasja müümisel oleks saadud tulu, mis oleks praeguse kinnisasja müügihinnaga võrreldes suurem ning et hageja tegevuses oleks esinenud õigusvastasus.
Vaidlusalune kinnistu on koormatud hüpoteekidega 250 000 000 krooni ja 30 000 000 krooni. Hüpoteegisummade väärtust ei saa arvestada kinnisasja väärtuse määramisel.
38.Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ poolt koostatud hindamisaktis on märgitud, et tellija palvel ei ole kinnisasja väärtuse määramisel kinnisasja koormavate piiratud asjaõigustega, sealhulgas ka hoonestusõigusega, arvestatud. Samas ei saa neid arvestamata jätta, sest kinnistut koormab hoonestusõigus ja mitu hüpoteeki. Kuigi hoonestusõiguse ja kinnisasja omanik on üks ja sama isik, ei tähenda see, et hoonestusõiguse olemasolu kinnisasja väärtust ei mõjutaks. Ka hoonestusõigus on koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteegid ja kohtulikud käsutuskeelud, mistõttu ei ole hoonestusõiguse kustutamine kolmandate isikute õigusteta võimalik. Hindamisakti koostamisel on lähtutud ka sellest, et detailplaneeringu kehtestamine on väga tõenäoline. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt koostatud hindamisaktis on arvestatud kinnisasja koormavate piiratud asjaõigustega ja detailplaneeringu puudumisega. Colliers International poolt koostatud hindamisaktis ei ole samuti arvestatud sellega, et kinnisasi on koormatud piiratud asjaõigustega. Eksperdi arvamuse kohaselt on vaidlusaluse kinnistu hinnaks 13 000 000 eurot (203 000 000 krooni), kuid ka sellisel juhul ei oleks see piisav, et saaks asuda seisukohale, et võlgniku vastu esitatud nõuded on pandiga tagatud.
39.Hageja väitel on tema nõue esitatud tunnustamiseks I rahuldamisjärgus. Pandiõigus ise tuleneb võlgniku ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks 14.03.2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingutest. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p 5 alusel seati võlgnikule kuuluvale hoonestusõigusele Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 3922701 ja nr 3665701 ühishüpoteek hageja kasuks summas 250 000 000 krooni. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p-s 6.1 lepiti kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded omaniku (võlgniku) vastu, mis tulenevad võlgniku ja hüpoteegipidaja vahel 13.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr KL-130306FR ja selle lisadest ja/või muudatustest, samuti omaniku ning hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest tulenevad nõuded. Ühishüpoteegi seadmise lepingu p 6.2 alusel kohustus ühishüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel lepingu esemete igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
40.Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 29.08.2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille p 2.1 kohaselt on võlgniku kinnistutel lasuva ühishüpoteegiga 250 000 000 krooni tagatud lisaks hagejaga sõlmitud laenulepingust, selle lisadest/muudatustest ning tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevatele võlausaldaja rahalistele nõuetele ka kõik võlausaldaja nõuded kuni suuruses 40 000 000 krooni OÜ HK Sage Invest, OÜ Mündiveski ja OÜ Estredost vastu, sealhulgas tulevikus tekkivad nõuded.
41.Pankrotimenetluses loetakse kehtivaks ja kaitsmiseta tunnustatuks igasugune kinnistusraamatusse kantud pandiõigus. Võlgnik ega pankrotihaldurid ei ole hageja nõuet tagavale pandiõigusele vastu vaielnud. Olukorras, kus võlgnik ega pankrotihaldur ei ole pandi olemasolu ja kehtivust kahtluse alla seadnud, tuleb jätta tähelepanuta ka kostjate sellekohased põhjendamatud väited. Hageja on pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja ja tal on õigus esitada nõude tunnustamise hagi. Pandi teke ja püsimine eeldab, et nõue on kehtiv. Tuvastatud on, et hagejal on kehtiv nõue ja oli seda ka ühishüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise ajal. Hageja hüpoteeknõuet tuleb tunnustada võlgniku pankrotimenetluses, kuna on täidetud asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 325-327 sätestatud eeldused.
42.Kostjad ei vaidlustanud, et pandiõigus on kantud kinnistusraamatusse, seega on hageja pandiõigus PankrS § 103 lg 4 alusel tunnustatud. Kohus tuvastas, et hageja nõue on rahaliselt määratav ja pandiga tagatud.
Apellatsioonkaebus
43.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus rikkus jämedalt menetlusõiguse norme, kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning hindas vääralt tõendeid, mis viis asja ebaõige lahendini.
44.Maakohus määras hagi hinnaks 28 000 000 krooni, mis tulenes eeldusest, et Nõlva t 9 asuvate kinnistute väärtuseks ehk OÜ Fransertal pankrotivara väärtuseks on 40 000 000 krooni. Tulenevalt maakohtu määratud ekspertiisist on Nõlva t 9 kinnistute väärtuseks määratud vähemalt 203 000 000 krooni ehk 13 000 000 eurot. Seega jääb arusaamatuks, miks menetles kohus tsiviilasja hagejalt täiendavat riigilõivu küsimata.
45.Maakohus rikkus TsMS § 376 lg 1, menetledes hagi muudatust. Hageja esitas hagi 260 155 087.93 krooni suuruse nõude tunnustamiseks, märkimata nõuete rahuldamisjärku. 16.06.2010 täiendas hageja nõuet ja palus tunnistada tema nõuet 250 miljoni krooni ulatuses 1. rahuldamisjärgu nõudena ning 10 155 087.93 krooni suuruses summas 2. rahuldamisjärgu nõudena. Nõude tunnustamise asjas nõude rahuldamisjärgu lisamine on uue nõude lisamine ehk hagi eseme muutmine. Hagimenetluses uue nõude esitamiseks on hagejal küll võimalus, kuid seda üldises korras uue hagiavalduse esitamisega. Juhul, kui kohus peab vastustaja 16.06.2010 esitatud nõuet uueks hagiavalduseks, siis esitavad apellandid sellele aegumise vastuväite, kuivõrd nõude tunnustamise nõude aegumistähtaeg on PankrS § 106 lg 1 kohaselt 1 kuu nõuete kaitsmise koosoleku toimumise päevast. Seega oli vastustaja õigustatud nõude esitamiseks kohtule kuni 18.01.2010, nõue esitati aga 16.06.2010.
46.Maakohus lahendas asja ühekülgselt ja mittetäielikult, kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt ega võimaldanud apellantidel tõendada oma väiteid. Apellandid soovisid tõendada tunnistajate ütlustega ning poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustega seda, et laenuleping vastustaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud osana suulisest koostöölepingust ning sellisena oli põhistatud ka 19.04.2010 kohtule esitatud taotlust. Ainuüksi asjaolu, et kohtule see põhjendus või apellantide vastuväide ei meeldinud, ei ole alus tõendite kogumisest keeldumiseks ning nende hindamata jätmiseks.
47.Apellant soovis tõendada, et vastustaja suurendas teadlikult ja tahtlikult võlgniku kohustusi, andes ilmselgelt üle jõu käivaid laene, kirjutades võlgniku nimele laenud eelviidatud isikutele, kuigi võlgnik tegutses sisuliselt vahendajana ning 2008. aasta augustis sundis ilma võlgniku jaoks majandusliku eesmärgita garanteerima kolmandate isikute laene 40 000 000 krooni suuruses summas, seejuures teades, et laenude tagasi saamine on lootusetu. Vastustaja eesmärgiks oli võlgniku kohustuste kunstlikul suurendamisel tekitada võlgniku maksejõuetus, mis võimaldaks läbi pankrotimenetluse vältida võlgniku poolt eelnimetatud raha tegelikelt saajatelt võlgade tagasinõudmist ja ühtlasi võõrandada oma kontrolli all võlgnikule kuulunud Nõlva t 9 kinnistud enda soovitud isikutele. Laenude mittetagastamise kava kinnitab asjaolu, et äriühingute OÜ HK Sage Invest, OÜ Mündiveski, OÜ Estredos, OÜ Best Holder ja OÜ Dexter Capital osad on müüdud ning kõigi nende äriühingute juhatuse liikmeks ehk seaduslikuks esindajaks on saanud üks ja sama isik - Ruslans Sakandeli, kelle puhul on tegemist nn tankistiga.
48.Tsiviilasjas tuleb üle kuulata tunnistajana Indrek Raudsepp, kes soovitas OÜ-l Fransertal eelpool nimetatud tehinguid teha, korraldas laenude võtmist ning kes korduvalt kinnitas, et projektiga on seotud Danske Bank A/S Eesti filiaali tippjuhtkonda kuuluvad isikud. Ütlusi laenude võtmise asjaolude, osapoolte vaheliste suuliste kokkulepete ning laenu kasutamiseks planeeritud otstarbe ning tegeliku sihtotstarbe kohta saavad anda Vahur Volt, kes oli algselt Danske Bank A/S Eesti filiaali suhtehaldur ning hiljem hakkas tegutsema Estredos OÜ, Dexter Capital OÜ, PromoProjekt OÜ ja Best Holder OÜ esindajana ning asjaajajana; Rainar Paavo, kes oli hilisem Danske Bank A/S Eesti filiaali suhtehaldur; Ainar Juht, kes on Danske Bank A/S Eesti filiaali jurist; Andrei Tšernõšev,
kes osales algselt tehingu planeerimises ning ettevalmistamises ja Argo Ladva, kes on OÜ Herkimer esindaja.
49.Apellandid paluvad vande all üle kuulata menetlusosaliste esindajatena S.Hadži, kes osales kõikidel läbirääkimistel ning allkirjastas kõik lepingud, mistõttu saab ta anda kõige põhjalikumaid ütlusi laenude võtmise asjaolude, osapoolte vaheliste suuliste kokkulepete ning laenu kasutamise planeeritud otstarbe ning tegeliku sihtotstarbe kohta ja Aivar Rehe, kes osales mitmetel läbirääkimistel ning kes seetõttu teab samuti anda ütlusi laenude võtmise asjaolude, osapoolte vaheliste suuliste kokkulepete ning laenu kasutamise planeeritud otstarbe ning tegeliku sihtotstarbe kohta.
50.Eraldi kokkulepete olemasolu lisaks väidetavale laenusuhtele tõendavad kaudselt ka apellantide poolt 12.04.2011 esitatud ning toimikusse võetud dokumentaalsed tõendid, nimetatud tõenditele kohus aga sisulist hinnangut ei andnud.
51.Samuti jäävad apellandid oma taotluse juurde nõuda välja raha tegelike saajate pangakontod – ka seda taotlust on apellandid oma 19.04.2010 menetlusdokumendis piisavalt põhistanud. Apellandid jäävad ka taotluse juurde nõuda välja vastustajalt OÜ Fransertal (pankrotis), OÜ Mündiveski, OÜ HK Sage Invest, OÜ Estredos, PromoProject OÜ, Dexter Capital OÜ, Manticore Invest OÜ (pankrotis), Best Holder OÜ ja Indrek Raudsepa laenutoimikud. Kostjad soovivad laenutoimikutega tõendada hageja poolt võlgniku olulistes asjaoludes eksimuses hoidmise fakti ning teadlikult kohustuste suurendamist.
52.Vastavalt KAS § 83 lg-le 3 peab pank koguma ja talletama informatsiooni laenusaajate maksekäitumise ja laenukohustuste suuruse kohta ning kasutama informatsiooni kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Nimetatud andmed ja arvutuskäigud koondatakse laenutoimikusse. Kostjad leiavad, et hageja jättis avaldamata võlgnikule tema laenuvõime tegeliku suuruse (mõistliku laenukoormuse) ning võimaldas, võib öelda, et isegi kohustas, võlgnikku võtma kohustusi üle mõistliku laenukoormuse. Hageja tegevus on käsitletav TsÜS §-s 95 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisena, mis omakorda toob kaasa asjakohaste laenukohustuste tühisuse TsÜS § 92 kohaselt. Võlgnik on laenulepingute ülesütlemisavaldused teinud.
53.Lisaks kõigele nähtub eelviidatud laenutoimikutest ka võlgniku poolt tagatud OÜ Mündiveski, OÜ HK Sage Invest, ja OÜ Estredos võlgade tegelik suurus – vastustaja võlgniku poolt tagatud nõuete suurust avaldanud ega tõendanud ei ole. Asjakohatu on seejuures laenutoimikute väljanõudmisel maakohtu poolt tuginemine taotluse hilinenud esitamisele – taotlus esitati 12.04.2011 ehk eelmenetluse kestel ja 7 päeva enne 20.04.2011 toimunud eelistungit.
54.Maakohus jättis sisuliselt käsitlemata ja hindamata apellantide poolt esitatud 06.01.2009 ja 13.03.2009 Danske Bank A/S Eesti filiaalile esitatud tehingute tühistamise avaldused. Nimetatud tõendid näitavad, et võlgnik on erinevalt kohtu järeldustest vaidlustanud vastustaja nõude veel enne pankrotimenetluse algust, põhistades muuhulgas ka seda, miks ta leiab, et vastustaja nõude aluseks olevad tehingud on tühised. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud sõnagagi 06.01.2009 avaldust. Tõendi analüüsimiseks või hindamiseks ei saa pidada kohtu ühelauselist kokkuvõtet 13.03.2009 avalduse kohta, et selles toodu ei ole usutav.
55.Sisuliselt ei ole kohus hinnanud ühtegi apellantide dokumentaalset tõendit. Hageja (tollal veel Sampo Panga) riskiaktiva osakonna juhataja Ainar Juhti 13.08.2008 elektronkirjast nähtub, et OÜ Fransertal antud laenu pikendamine seati sõltuvusse muuhulgas sellest, et kinnistu võõrandatakse Soravia SPV-le ning hüpoteekidega tagatakse täiendavalt hageja juhtivtöötajatega seotud äriühingute laene. Soravia SPV esindaja Martin Napa 03.11.2008 ja 06.11.2008 elektronkirjad S.Hadžile tõendavad, et Soravia SPV ning Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank) valmistasid koostöös ette skeeme Nõlva t 9 kinnistute võõrandamiseks Soravia SPV tütarettevõttele. OÜ Herkimer juhatuse liikme Argo Ladva 01.12.2008 elektronkirjast nähtub, et hageja tegutses koostöös OÜ-ga Herkimer ning
eelnimetatud tegelike laenusaajatega ning sooviga võõrandada Nõlva t 9 kinnitud enda soovitud ostjale, samas jättes tagastamata OÜ Fransertal kaudu Danske Bank A/S Eesti filiaalilt erinevatele äriühingutele laenatud ca 50 miljonit krooni (tegemist on laenudega OÜ-le Estredos, PromoProject OÜ-le, Dexter Capital OÜ-le, Manticore Invest OÜ-le (pankrotis), Best Holder OÜ-le ja Indrek Raudseppale). Nimetatut tähendab pakkumise p
9.OÜ Fransertal (pankrotis) toimkonna 15.10.2009 koosoleku protokoll koos sellel läbi vaadatud S.Hadži taotlusega tõendab, et hageja ning OÜ Herkimer on sisuliselt pankrotimenetluse algatamisega oma eesmärgi saavutanud ning saanud hetkel kontrolli Nõlva t 9 kinnistute võõrandamise protsessi üle. Samuti tõendab see, et hageja eesmärk on vältida OÜ-le Estredos, PromoProject OÜ-le, Dexter Capital OÜ-le, Manticore Invest OÜle (pankrotis), Best Holder OÜ-le ja Indrek Raudseppale vahendatud laenude sissenõudmist, mida tagati võlgnikule kuulunud kinnistutega. OÜ Fransertal laenutoimik konfidentsiaalsete materjalidega sattus ühe nn kahtlase laenu saanud Best Holder OÜ juhatuse liikme Margo Mürk kätte, mis tõendab hageja seoseid OÜ-ga Herkimer ning OÜga Best Holder ühist tegutsemist.
56.Eeltoodud tõenditest nähtub apellantide poolt esiletoodud grupi koos tegutsemine ning suulise koostöölepingu olemasolu, samuti vastustaja poolt nn laenude väljastamise tegelik eesmärk, mis ei olnud mitte krediidi andmine VÕS § 401 mõttes, vaid võlgniku ärakasutamine endaga seotud isikute tegevuse finantseerimiseks ning maksejõuetuse tekitamine ja kontrolli saavutamine tema äritegevuse üle, et varjata oma ebaseaduslikku tegevust. Seadus ei kaitse sellist õigushüve, mistõttu on sellisel juhul hagi rahuldamine välistatud. Eeltoodud tõendite sisulise käsitlemiseta ning hindamata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 243 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
57.Pandiõigus on vastavalt AÕS § 325 lg-le 4 abstraktne õigus ega eelda nõuete olemasolu. Nõude rahuldamisjärk aga määrab nõude ja pandiõiguse seotuse ehk selle, kas asjakohane nõue on tagatud ning millises mahus asjakohase pandiga või mitte. Sellest tingitult ei saa kohus tugineda sellele, et vastustaja nõude rahuldamisjärk ei vaja eraldi tunnustamist.
58.Maakohus kohaldas vääralt KAS § 58 ning TsÜS § 92 ja § 95, pidades pangandustava ja krediidiasutuse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist tehingu kehtivust mittemõjutavaks. Arusaamatu ning nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei mõjutaks vastustaja poolt KAS-i või hea pangandustava rikkumine, samuti tehingute vastuolu hea usus põhimõttega vastustaja õigust esitada nõue OÜ Fransertal pankrotimenetluses.
59.Hea pangandustava ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine krediidiasutuse poolt on TsÜS §-s 95 sätestatud informeerimiskohustuse rikkumine, mis omakorda toob TsÜS § 92 alusel kaasa tehingu tühisuse. KAS sätestab nõuded laenu andavale krediidiasutusele, muuhulgas kohustuse hinnata laenusaaja võimet laenu tagasi maksmiseks. Antud juhul ei ole vastustaja keeldunud võlgnikule üle võimete käiva laenu väljastamisest, veelgi enam, vastustaja ei ole sellise olukorra tekkimisest isegi hoiatanud. Seega on antud juhul laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel vastustaja hoidnud võlgniku eksimuses. Arvestades eksimuse mahtu lisaks võlgniku laenuvõime puudumisele, jättis vastustaja võlgniku informeerimata ka nende isikute laenuvõimest, kellele võlgnik vastavalt suulisele koostöölepingule pidi laenu vahendama või kelle laenukohustusi võlgnik oma varaga tagas, oli tegemist pettusega TsÜS § 94 mõttes. Seega esinesid materiaalsed eeldused võlgniku poolt tehingute tühistamiseks ning tehingute tühistamise avaldustega lõppesid võlgniku kohustused vastustaja ees.
60.Nii faktiliselt kui õiguslikult on põhistamata maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa võlausaldaja vaidlustada nõuet, viidates tehingu tühisusele, kui võlgnik ise ei ole asjakohaseid nõudeid vaidlustanud. Vastupidiselt kohtu järeldusele ei oma võlgniku vastuväide nõuete kaitsmise seisukohalt PankrS § 104 kohaselt tähendust. Igal võlausaldajal on õigus vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid, kusjuures piiratud ei ole nõuete vaidlustamise alused või põhjendused. Sarnaselt on maakohtu poolt faktiliselt ja
õiguslikult põhistamata järeldus, nagu ei saaks pandiõigust vaidlustada võlausaldaja, kui seda ei ole teinud võlgnik või pankrotihaldurid. Võlgnik on vastustaja nõuded vaidlustanud juba enne pankrotimenetluse algust, esitades tehingute tühistamise avaldused, kahjunõude ja tasaarvestusavalduse. Võlgnik esitas 01.06.2009 hagi ka vastustaja vastu kahjunõudes, kuid pankrotihaldurid blokeerisid selle asja menetluse, taotledes pankrotivarasse selleks otstarbeks makstud riigilõivu.
61.Maakohus kohaldas vääralt PankrS § 103, leides, et võlausaldaja oleks pidanud nõude täies ulatuses vaidlustama veel eraldi ka rahuldamisjärgu ja seda tagava pandiõiguse. Nõuete kaitsmisel esitatud vastuväide sisaldab endas vastuväidet nii nõude olemasolule, suurusele, kui ka rahuldamisjärgule, samuti pandiõigusele. Tervikuna nõude vaidlustamine hõlmab endas kõiki kolme nõude kaitsmise komponenti, eelkõige nii nõude suurust kui selle rahuldamisjärku.
62.Maakohus leidis, et kuivõrd tegemist on krediidilepinguga, siis ei kuulu antud juhul kohaldamisele VÕS § 197 lg 1. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, mis asjaoludel on ta sellise järelduseni jõudnud. Seadus ei näe ette erandit krediidilepingutest tulenevate nõuete tasaarvestamisele. Arusaamatu ja seadusele mittetuginev on väide, et krediidiasutuse poolt tasaarvestamisega mittenõustumine on tasaarvestust välistav asjaolu VÕS § 200 mõttes. Ka selles osas ei ole kohus oma otsust põhistanud ega andnud selget viidet õigusnormile, millest selline järeldus tulenes.
63.Võlgnik esitas kahjunõude maksma panekuks 06.01.2009 vastustaja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-09-25487), kuid nimetatud menetlus lõpetati seoses asjaoluga, et pankrotihaldurid keeldusid selle menetlemisest. Asjakohane hagiavaldus on apellantide 26.02.2010 esitatud vastuse lisa nr 2. Maakohus ei ole nimetatud tõendit oma otsuses käsitlenud ega hinnanud. Vastustaja ei ole võlgniku 13.03.2009 kahjude arvestusele vastu vaielnud. Maakohus oleks pidanud tasaarvestusavaldust sisuliselt analüüsima ning uurima tasaarvestamiseks kasutatud kahjunõude põhistusi. Vastus apellatsioonkaebusele
64.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
65.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide olulist rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
66.Esmalt ei nõustu kolleegium apellantide seisukohaga, nagu oleks maakohus menetlenud TsMS § 376 lg-t 1 rikkudes hagi muudatust. Hagiavalduses (t I kd lk 2-11) taotles hageja nõude ja pandiõiguse tunnustamist OÜ Fransertal pankrotimenetluses täies ulatuses kokku summas 260 155 087.93 krooni, viidates 18.12.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule (hagiavalduse p-d 1, 4.1). Nõudeavalduse ja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (t I kd lk 14-15, 111-116) kohaselt oli hageja esitanud kaitsmisele nõude kokku summas 260 155 087.93 krooni, millest 250 000 000 krooni oli tagatud pandiga (seega kuulus 1. rahuldamisjärku) ja ülejäänu kuulus 2. rahuldamisjärku vastavalt tol ajal kehtinud PankrS redaktsiooni § 153 lg-le 1. Vastavalt maakohtu korraldusele esitas hageja menetluse kestel menetlusdokumendi pealkirjaga „Hagi resolutsioonitaotluse täpsustus“, milles sõnastas oma täpse nõude: “Rahuldada hagi ja tunnustada Danske Bank A/S 1. rahuldamisjärgu nõuet summas 250 000 000 krooni ja 2. rahuldamisjärgu nõuet summas
10 155 087.93 krooni OÜ Fransertal (pankrotis).“ Asjakohane ja kooskõlas OÜ Fransertal pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud PankrS §-ga 107 on apellantide seisukoht, et võlausaldaja võib kohtus taotleda nõude tunnustamist mitte suuremas ulatuses, kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuna aga nõuete kaitsmise koosolekul oli hageja oma nõuete rahuldamisjärgud korrektselt esitanud, siis asjaolu, et ta jättis need selgelt välja toomata hagiavalduses ja tõi need esile peale kohtu nõudmist hagiavalduse täpsustuses, ei saa lugeda nõude muutmiseks TsMS § 376 mõttes. Viidatud säte eeldab kas nõude aluse või eseme muutmist, käesolevas asjas oli tegemist eseme sõnastuse täpsustamisega.
67.Kolleegium ei nõustu apellantidega ka selles, nagu oleks maakohus lahendanud asja ühekülgselt ja mittetäielikult ning kohelnud menetlusosalisi ebavõrdselt. Selleks, et võtta seisukoht, kas menetlusosalise poolt oma väidete põhjendamiseks esile toodud faktiline asjaolu on konkreetses tsiviilasjas asjakohane, ei pea tingimata koguma ja uurima asjaolu tõendamiseks esitatud tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Maakohus keeldus kogumast tõendeid suulise koostöölepingu, mille osalisteks oli lisaks kostjatele ja kolmandatele äriühingutele ning füüsilistele isikutele väidetavalt ka hageja, sisu tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjate poolt menetluses esile toodu faktilised asjaolud ei andnud alust siduda selle koostöölepinguga hagejat (ei teinud kostjate positsiooni kohtu jaoks veenvaks), teiste isikute kokkulepped eesmärgiga saada pangalt laenu „laenuvõimelise“ OÜ Fransertal kaudu aga ei avalda mõju laenulepingu ja selle muudatuste ning hüpoteegilepingu kehtivusele. Koostöös soovitud tulemuse mittesaavutamine võib tekitada nõudeid koostööpartnerite vahel, kuid need võimalikud vaidlused väljuvad käesoleva tsiviilasja piiridest. Laenu võttes sidus hilisem pankrotivõlgnik end teadlikult ja tahtlikult lepingu tingimustega ja mõistliku isikuna pidi laenusaaja nimel tegutsenud isik arvestama kõikide äririskidega.
68.Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka need dokumentaalsed tõendid, millised on maakohus küll vastu võtnud, kuid jätnud otsuses sõnaselgelt käsitlemata. Apellatsioonkaebuses loetletud e-kirjad näitavad panga huvi leida OÜ Fransertal kinnisvarale ostja sügisel 2008, see oli olukorras, kus augustis oli laenu tagastamise tähtaega pikendatud põhjusel, et laenusaajal puudusid vahendid intressi tasumiseks ja pank hakkas laenu tagasi nõudma. Selline panga huvi on mõistetav, kuna laenuandja eesmärgiks on tagada rahaliste vahendite tegelik tagasi saamine. Et samal ajal oli ka OÜ Fransertal eesmärgiks oma kinnisvarale ostja, koostööpartneri ja/või investori leidmine, tõendab Helkimer OÜ-ga 02.08.2008 sõlmitud maaklerleping (t I kd lk 170-172). Sarnase sisuga leping oli sõlmitud ka 31.03.2008 Grand Finance OÜ-ga (t I kd lk 176-184). OÜ Fransertal 06.01.2009 avaldus 29.08.2008 tehingu tühistamiseks tõendas avaldaja vastavat tahet ja selle formaalset teatavaks tegemist tehingu teisele poolele, kuid kuna maakohus leidis, et kostjate poolt esile toodud faktilised asjaolud (millised sisaldusid ka vastavas avalduses) ei anna tühistamisele materiaalõiguslikku alust, siis puudus ka vajadus avalduse täpsemaks käsitlemiseks otsuses. Seonduvalt 13.03.2009 tühistamise avaldusega tuleb nõustuda vastustaja poolt esile tooduga, et see avaldus oli esitatud TsÜS § 99 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Seega 13.03.2006 laenulepingu tühistamise õigus oli laenusaajal tahteavalduse teisele poolele kättetoimetamise seisuga 16.03.2009 lõppenud. Kõne alla saaks tulla laenulepingu muudatuste tühistamine, kuid nende osas tuleb nõustuda maakohtuga - avalduses ja kostjate poolt kohtumenetluses esitatu ei anna pettuse või eksimuse tuvastamiseks vajalikku materiaalõiguslikku alust.
69.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel apellantide kanda solidaarselt.
70.Apellantide esindaja esitas taotluse ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Kolleegium on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. TsMS § 50 lg 1
kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama selle toimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokoll ei ole kohtuistungi sõnasõnaline stenogramm. Samuti tuleb tagastada kõik taotluse lisad, sest täiendavate tõendite/seisukohtade esitamine kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse kuulutamise vahelisel ajal ei ole TsMS-i mõtte kohaselt lubatud. Tegemist on ilmselt hilinenult esitatud dokumentidega.
71.Hageja esitas 02.05.2012 taotluse tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt tasus ta hagiavalduse esitamisel 18.01.2010 840 000 krooni riigilõivu tulenevalt kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonis sätestatust (maksekorraldus t I kd lk 117). Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsusega nr 3-2-1-62-10 tunnistati vastav osa RLS-st põhiseadusega vastuolus olevaks ja määratleti maksimumlõivuks RLS lisas 1 sisalduva tabeli viimase rea lõiv 300 000 krooni. Hageja palub tagastada enamtasutud 540 000 krooni, mis vastab 34 512.15 eurole.
72.Kolleegium on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-37-12 selgitanud, et lahendis nr 3-2-1-62-10 ei tunnistatud RLS regulatsiooni põhiseaduse vastaseks alates üldkogu otsuse tegemisest 12.04.2011, vaid konkreetse riigilõivumäära kehtetus laieneb kogu redaktsiooni kehtivuse ajale. Seega hageja poolt 18.01.2010 tasutud riigilõivu suurus ei olnud põhiseaduspärane. Samas ei ole käesolevas asjas põhjust hinnata põhiseaduspärast lõivu suurust teisiti kui asjas nr 3-2-1-62-10, kus lõivu määrates lähtuti RLS lisa 1 tabeli viimasest reast. Seetõttu tuleb lugeda põhiseaduspäraseks riigilõivuks, mida hageja oli kohustatud hagiavalduse esitamisel tasuma, 300 000 krooni, mis alates 01.01.2011 vastab 19 173.49 eurole. Hageja kuulub tagastamisele enamtasutud 53 685.78 – 19 173.49 = 34 512.29 eurot.
73.Apellandid esitasid 12.03.2012 taotluse apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse uuesti määramiseks ja 28.03.2012 taotluse apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluste kohaselt on apellandid seisukohal, et menetlusabi taotluse lahendamise 14.11.2011 määrusega kohustas ringkonnakohus apellante tasuma riigilõivu kaebuse esitamisel määras, mis on vastavalt Riigikohtu üldkogu otsusele nr 3-2-1-62-10 vastuolus põhiseadusega. Tasumisele kuuluvaks riigilõivu suuruseks saab olla 19 173.49 eurot. Kuna apellandid on tasunud kokku 35 790.52 eurot (13.02.2012 12 895.26 eurot, 14.02.2012 5000 eurot, 15.03.2012 17 895.26 eurot), siis on neil õigus enamtasutud 16 617.03 eurot tagasi saada.
74.Kolleegium on seisukohal, et apellantide taotlus kuulub lõpptulemusena rahuldamisele, kuid teistsugustel põhjendustel. Lahendites nr 3-2-1-62-10 ja nr 3-4-1-1-11 tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks selle RLS redaktsiooni § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 viimase lause nende koostoimes, milline kehtis ajavahemikus 01.01.2009 kuni 31.12.2010. Vastavalt TsMS §-le 6 tuleb tsiviilasjas menetlustoiming teha toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Apellatsioonkaebuse esitasid apellandid 09.06.2011, mil kehtis juba uus RLS redaktsioon ja selles (kehtivas) redaktsioonis on säilinud sama riigilõivu maksimummäär (tsiviilasja hinna puhul üle 639 116.48 euro 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867.47 eurot), mis eelmises redaktsioonis on tunnistatud põhiseaduse vastaseks. Seega iseenesest vastas ringkonnakohtu menetlusabi määruses nimetatud riigilõivu suurus seaduses kirja pandule.
75.Samas ei välista menetluses kujunenud olukord, et sõltumata jõustunud määrusest, millega lahendati apellantide menetlusabi taotlus, on võimalik TsMS § 179 lg 1 ja § 8 lg 2 koostoimes apellatsioonkaebust lahendava kohtuotsusega määrata kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurus eesmärgiga vältida menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Olukorras, kus samast hagihinnast arvestatud riigilõivu suurus on hageja jaoks osutunud põhiseadusega vastuolus olevaks ja tal on õigus enamtasutu riigilt tagasi saada, oleks ebamõistlik ja ebaõiglane, kui kostjad apellatsioonimenetluses peaksid
ikkagi sama summa tasuma ainuüksi põhjusel, et kaebuse esitamise ajaks on hakanud euro kasutuselevõtu tõttu kehtima uus RLS redaktsioon, mis sisaldab siiski põhiseaduse vastaseks osutunud riigilõivu määra. Võimalusele võtta seisukoht juba tasutud riigilõivu suuruse vastavuse kohta põhiseadusele riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel on Riigikohus viidanud ka lahendis nr 3-2-1-49-12 (p 14).
76.Kolleegium on seisukohal, et tekkinud olukorrale, kus riigilõivumäär, mis eelmises seaduse redaktsioonis oli põhiseadusega vastuolus, kehtib siiski uues redaktsioonis, mingit asjakohast ja mõistlikku põhjendust olla ei saa. Apellatsioonkaebuse esitamisel kohaldamisele kuuluv RLS lisa 1 tabeli norm, mis näeb ette tsiviilasja hinna puhul üle 639 116.48 eurot riigilõivu täismääraks 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867.47 eurot, tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta PS § 152 lg 1 alusel kohaldamata. Selles osas tuleb otsus edastada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule.
77.Lahendites nr 3-2-162-10 ja nr 3-4-1-1-11 asus Riigikohus seisukohale, et üle 10 000 000 krooni suuruse asja hinnast 3%, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohustuse kehtestamine ei ole mõõdukas abinõu menetlusökonoomia ega menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte tagamiseks. Säästuga menetlusökonoomias ja menetlusosaliste osavõtuga õigusemõistmise kulutuste kandmisel ei või tekkida olukorda, kus isikul puudub üldse reaalne võimalus oma põhiõigusi kohtus kaitsta. Samuti ei või seadusandja luua kõrgete lõivude kehtestamisega olukorda, kus on välistatud kaheldavate või vaieldavate apellatsioonkaebuste esitamine – kohtu poole pöördumine ei tohi olla tagatud ainult kindla eduväljavaatega asjades. Edasikaebeõiguse piirangu ebamõõdukust suurendab oluliselt see, et apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb juba hagi esitamisel tasutud lõiv samas ulatuses teist korda tasuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna alates 01.01.2009 on RLS lisa 1 järgsed riigilõivud püsinud samas määras hoolimata vääringust, milles need seaduse lisas 1 esitatud on, on ka kehtivate riigilõivudemäärade põhiseaduslikkuse järelevalve asjas asjakohane lähtuda lahendis nr 3-2-1-62-10 esitatud seisukohtadest. Lahendis nr 3-4-1-712 lahendas Riigikohus sarnastel asjaoludel (riigilõivumäärad, millised olid kuni 31.12.2010 kehtinud RLS redaktsioonis tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, kehtisid alates 01.01.2011 uues vääringus siiski edasi) Tallinna Ringkonnakohtu taotluse ja leidis, et määrad (vastavalt tsiviilasja hinnalt 63 911.64 eurot kuni 95 867.47 eurot ja 191 734.94 eurot kuni 95 867.47 eurot), millised olid vastuolus põhiseadusega kuni 31.12.2010 kehtinud RLS redaktsioonis, on seda ka kehtivas redaktsioonis. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, miks veelgi kõrgemast tsiviilasja hinnast tuleneva riigilõivu suuruse puhul peaks asuma teistsugusele seisukohale.
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.