Täitmine › Täituri taandamine

Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (TsMS § 372 lg 5 ja § 696 lg 1). Asjaolud ja menetluse käik X X esitas 28.02.2013 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles kohtutäitur Kaire Põltsi taandamist ja täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 025/2009/84. 28.02.2013 avalduses, 08.04. ja 26.04.2013 kohtule esitatud menetlusdokumentides põhjendas võlgnik oma taotlusi järgmiselt. Kohtutäitur Kaire Põlts alustas täitemenetlust Harju Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-29098 täitmiseks ebaseaduslikult. Kohtuotsusega mõisteti võlgnikult X Xa kasuks välja hüvitis enamsaadud vara arvelt ning jäeti Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 6372602 kantud kinnisasi võlgniku omandisse. X Xal ei ole õigust nõuda hüvitist, sest kinnistu on tema omandis. Kohtutäitur on huvitatud otseselt sundtäitmisest ning kinnistu kiirest müügist, et täide viia 2009.a alustatud ebaseaduslik menetlus. Esimese astme kohtu määrus 27.05.2013 määrusega jättis Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 3 ja lg 2 p-le 1, kaebuse menetlusse võtmata. Kohus leidis, et võlgnik ei ole välja toonud ühtki TMS § 9 lg-s 1 sätestatud asjaolu, mis võiks olla kohtutäituri taandamise aluseks. Kohtutäituri huvitatus sundtäitmise vastu kohtutäituri tasu saamise eesmärgil ei ole vastavalt TMS § 9 lg-le 2 erapoolikust põhjustavaks asjaoluks. Ühtki muud asjaolu, mis võiks põhjustada kohtutäituri erapoolikust, ei ole võlgnik oma avalduses välja toonud. Võlgnik ei ole esitanud asjaolusid, mida hinnates saaks kohus sisuliselt otsustada, kas kohtutäitur on erapoolik või mitte. Võlgniku esitatud asjaoludel ei ole võimalik kohtutäituri erapoolikus, mistõttu esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Võlgnik palus täitemenetluse lõpetada, sest võlgniku arvates on kohtutäitur jätnud täitmata täitemenetluse alustamise tingimused ning alustanud põhjendamatult täitemenetlust. Kuigi kohtule arusaadavalt käsitleb võlgnik täitemenetluse väidetavalt põhjendamatut alustamist ühe osana kohtutäituri erapoolikusest ning on sidunud täitemenetluse lõpetamise kohtutäituri taandamisega, hindab kohus eraldi, kas võlgniku avaldust tuleks käsitleda kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning seda menetleda. TMS § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Võlgnik väidab, et täitmata on täitemenetluse alustamise tingimused. Võlgnik avaldab, et täitemenetlus algatati tema suhtes 2009.a alguses. Eeltoodust tulenevalt on möödunud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse peale, mis võlgniku hinnangul seisnes täitemenetluse ebaseaduslikus alustamises. Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud kohtutäiturile kaebust täitemenetluse algatamise osas 2009.a.

Võlgnik on vastavalt TMS § 217 lg-le 6 kaotanud võimaluse toetuda täitemenetluse väidetavalt ebaseaduslikule alustamisele. Võlgnik on kohtule esitanud täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 30.10.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-29098. Võlgnik avaldab, et otsus jõustus 05.12.2008, X Xa pöördus kohtutäituri poole 2009.a jaanuaris, s.o pärast otsuse jõustumist. Kohtuotsuses on kohus jaganud X Xi ja X Xa abielu kestel soetatud ühisvara ja tunnustanud X Xi omandiõigust kinnistule xxxxxxxxxxx väärtusega 795 000 ja korteriomandi xxxxxxxxxxxxx X Xa lahusvaraks ning välja mõistnud X Xilt X Xa kasuks enamsaadud vara arvelt hüvitise 347 500 krooni. Kohtulahendi resolutsioonist nähtuvalt on tunnustatud võlgniku omandiõigust Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud kinnisasjale. Samuti on kohtuotsusega välja mõistetud võlgnikult X Xa kasuks 347 500 krooni. Kohtuotsusest ei tulene, et X Xa nõude sissenõutavus sõltub mõne X Xa kohustuse täitmisest. Seetõttu on kohtutäituril mistahes seaduses sätestatud põhjus täitemenetluse algatamisest keelduda raha tasumise nõude täitmiseks. Kohus selgitab, et kohtuotsuse resolutsioon osas, millega tunnustatakse võlgniku omandiõigust Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxx kantud kinnisasjale, ei sisalda X Xa kohustusi. Seetõttu ei sõltu X Xa raha tasumise nõudeõiguse sissenõutavus sellest, kas võlgnikul õnnestub kinnistusraamatus omanikukande muudatus vormistada või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei saaks kohus avalduses märgitud asjaolusid arvestades rahuldada võlgniku avaldust osas, milles võlgnik soovib täitemenetluse lõpetamist selle alustamise tingimuste puudumise tõttu. Kohus märgib, et võlgnik on 27.12.2012 kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, mistõttu tuleb kohut eksitavaks lugeda väited selle kohta, et kinnistu kuulub X Xa Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et kohtutäituri eesmärk on varjata oma ebaseaduslikku tegevust täitemenetluse alustamisel 2009.a ja on huvitatud nõude kiirest täitmisest, mitte tasu saamisest. X Xa andis kinnisvara avaldaja omandisse alles 30.12.2012, seetõttu jaanuaris 2009 ei olnud kohtutäituril õigust nõuda X. Xilt 347 500 krooni nõude täitmist. Seisuga 30.12.2012 on vaja tuvastada kinnistu turuhind ja alles pärast seda saab otsustada, palju X. X peab X. Xale tasuma. Avaldaja ei ole süüdi, et maakohtu 27.05.2008 kohtuotsus vormistati ebatäpselt. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, olles tutvunud asja materjaliga ja määruskaebusega, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega keelduti X Xi avaldust täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2009/84 menetlusse võtmast. Maakohus on kõigile avaldaja väidetele vastanud, miks ei ole võimalik täitemenetlust lõpetada. Asjaolu, et avaldaja kohtu seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust määruse tühistamiseks.

Kolleegium leiab, et maakohtu määrus osas, milles keelduti menetlusse võtmast avaldaja taotlust kohtutäitur Kaire Põltsi taandamiseks, tuleb tühistada ning avaldus tuleb saata maakohtule läbivaatamiseks. Avaldaja X Xi avalduse kohaselt esitas ta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile taotluse tema taandamiseks ning sai 21.02.2013 vastuse keeldumise kohta. Maakohtusse pöördus X X 28.02.2013. TMS § 9 lg 4 kohaselt, kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kui võlgnik on täitnud TMS § 9 lg-tes 3 ja 4 esitatud nõuded, siis ei saa kohus keelduda esitatud avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, vaid peab kontrollima, kas võlgnik on esitanud kohtutäiturile taandamise avalduse, millal ta sai kätte kohtutäituri otsuse ning kas on täidetud TMS § 9 lg 4 nõue. Maakohus on jätnud eelnimetatud asjaolud tähelepanuta. TMS § 9 lg 5 kohaselt kuulab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse. Kohus lahendab taanduse määrusega. Seega tuleb maakohtul lahendada esitatud taotlus kohtutäituri taandamise osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt.

Ülle Jänes

Reet Allikvere

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.