XXXhagi AS XXX vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3492,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (TVK poole pöördunud isik) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei X (XXX, e-post XXX) Kostja (kohtule taotluse esitanud isik) AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-post [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et XXX ja AS XXX vahel 31.05.2006 sõlmitud tööleping nr 13 lõppes 15.12.2012 TLS § 89 alusel.
3.Välja mõista AS-ilt XXXhüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamata aja eest 3195,58 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis eurot ja 58 senti) eurot XXXkasuks.
4.Välja mõista AS-ilt XXXviivis perioodi 16.12.2012 – 20.09.2013 eest 201,78 (kakssada üks eurot ja 78 senti) eurot ja alates 21.09.2013 viivis tasumata hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2993,80 eurot XXXkasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja AS XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
2-13-9175 Menetluse käik
1.Töötaja XXXesitas Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja AS XXXvastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks.
2.31.01.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2926 rahuldas TVK XXXavalduse osaliselt ja mõistis AS-ilt XXXvälja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamata aja eest 3195,58 eurot ja viivise perioodi 16.12.2012-24.01.2013 eest 28,12 eurot ja edasi kuni kohase täitmiseni.
3.AS XXXei nõustunud TVK 31.01.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2926 ja esitas kohtule 25.02.2013 taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
4.Harju Maakohtu 04.03.2013 kohtumäärusega kohustas kohus XXXesitama kohtule TVK-le esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates eelnimetatud määruse kättesaamisest.
5.XXXesitas 21.03.2013 kohtule hagiavalduse. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hageja palub tuvastada, et kostjapoolne 05.12.2012 ülesütlemisavaldus on kehtiv, lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping alates 15.12.2012 TLS § 89 alusel koondamise tõttu, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3195,58 eurot etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ja viivis seisuga 21.03.2012 summas 64,11 eurot ja edasi viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt kuni hüvitise tasumiseni ning menetluskulud.
7.21.03.2013 esitatud hagi kohaselt hageja töötas kostja juures 31.05.2006 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 13 alusel alates 01.06.2006 juhataja abi ametikohal.
8.27.11.2012 sai hageja posti teel kätte kostja 20.11.2012 teate töölepingu lõpetamise kohta alates 15.10.2012 koondamise tõttu.
9.05.12.2012 maksti hagejale välja lõpparve summas 4258,07 eurot (15 päeva töötasu 887,66 eurot bruto, puhkusekompensatsioon 1491,28 eurot bruto, hüvitis ühe kuupalga ulatuses 1597,79 eurot ja novembrikuutasu 1231,90 eurot).
10.06.12.2012 sai hageja e-posti teel kätte kostja 05.12.2012 kuupäevaga dateeritud ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta alates 15.12.2012 koondamise tõttu. Kostja väide, et nimetatud avaldus on tühine, kuna selle on allkirjastanud raamatupidaja, on alusetu. Kostja vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Hageja sai 05.12.2012 ülesütlemisavalduse, millega kostja ütles hagejaga töölepingu üles 15.12.2012 koondamise tõttu, kätte 06.12.2012 ehk kostja rikkus töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega tulenevalt TLS § 97 lg 2 p 3, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma hüvitist 60 päeva etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest summas 3195,58 eurot TLS § 100 lg 5 alusel.
11.Kostja väited seoses 03.10.2012 kuupäevaga dateeritud töölepingu ülesütlemisavalduse kohta alates 15.10.2012, on alusetud. Hageja ei ole sellist avaldust enne kui töövaidluskomisjonis 09.01.2013 saanud, millal hageja ka nimetatud avalduse vaidlustas. Lisaks leiab hageja, et kui selline avaldus ka eksisteeriks, siis see ei oma tähendust, kuna kostja on selle ise tühistanud, kuna on tasunud hagejale oktoobrikuu ja novembrikuu 2012 eest töötasu ning ei tasunud hagejale oktoobris lõpparvet. Samuti ei teavitanud kostja haigekassast oktoobris 2012, et tööleping hagejaga on lõpetatud.
2-13-9175
12.Hageja on arvestanud viivist perioodi 16.12.2012 – 21.03.2013 eest summas 64,11 eurot ja edasi palub viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja ütles hagejaga töölepingu üles koondamise tõttu alates 15.10.2012, mille kohta kostja juhatuse liige edastas hagejale 03.10.2012 teatise tähitud kirjaga 04.10.2012. Kostja möönab, et ülesütlemisavalduses esitatud kuupäev töölepingu lõpetamise kohta on eksitav, kuid saades veast aru, hoidis kostja hagejat tööl kuni seaduses ette nähtud ajani ehk 60 päeva pärast ülesütlemisavalduse esitamist. Hageja väited, et edastatud ümbrik oli tühi on põhjendamata, kuna kviitungist nähtub, et ümbrik kaalus 0,02 kg. Tühi ümbrik nii palju ei kaalu. Ümbrik kaalutakse enne markide ja väljastusteadete peale panemist. Lisaks jääb arusaamatuks, miks pidi kostja seaduslik esindaja edastama hagejale tühja ümbriku. Hageja väited, et hageja sai 03.10.2012 ülesütlemisavalduse kätte alles 09.01.2013 on alusetud, hageja on töövaidluskomisjonile 15.01.2013 seisukohas ise väitnud, et sai tühja ümbriku 04.10.2012 (tlk 60, p 5). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 04.10.2012 ja ei käinud tööl juba alates oktoobri algusest, seega on 03.10.2012 ülesütlemisavaldus kehtiv ja kuna hageja ei ole 03.10.2012 ülesütlemisavaldust vaidlustanud, siis on esitatud hagi aegunud. Hagejale maksti lõpparve summas 4258,07 eurot välja 05.12.2012 ehk lõpparve maksmisel järgiti kahekuulist etteteatamistähtaega ning selle aja jooksul maksti töötajale ka palka.
15.Kostja leiab, et kostja raamatupidaja poolt edastatud 05.12.2012 teade töölepingu ülesütlemise kohta koondamise tõttu, tuleb jätta rahuldamata, kuna õigus töötajaid tööle võtta ja töölepinguid lõpetada on üksnes juhatuse liikmel. Raamatupidajal puudus õigus töölepingu lõpetamiseks hagejaga koondamise tõttu. Maakohtu põhjendused
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti määramata tähtajaks 31.05.2006 tööleping nr 13, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle alates 01.06.2006 juhataja abi ametikohal (TVK tlk 35-37) ning, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 89 alusel koondamise tõttu ja tasunud hagejale lõpparve 05.12.2012 (tlk 46, TVK tlk 28 pöördel, TVK tlk 56).
19.Pooled vaidlevad selle üle, millal hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping koondamise tõttu lõppes ning, kas kostja on järginud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega ning, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitist.
20.Hageja põhilised seisukohad on: • Poolte vahel 31.05.2006 sõlmitud tööleping nr 13 lõppes hagejale kostja poolt 05.12.2012 edastatud ülesütlemisavalduse alusel alates 15.12.2012 TLS § 89 alusel koondamise tõttu (tl 45, TVK tl 55), millise hageja sai kätte 06.12.2012. • Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, mistõttu on kostja kohustatud tasuma hagejale hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel summas 3195,58 eurot,
2-13-9175 • Hageja sai kostja 03.10.2012 dateeritud ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta alates 15.10.2012 TLS § 89 alusel kätte 09.01.2013, posti teel 04.10.2012 sai hageja tühja ümbriku, • Kostja on tühistanud 03.10.2012 ülesütlemisavalduse, kuna on jätkanud hagejale oktoobris ja novembris 2012 töötasu maksmist (tl 46-47, TVK tl 20-28, TVK tl 56-57) ja ei tasunud hagejale oktoobris lõpparvet ega teavitanud haigekassat töölepingu lõpetamisest (tl 48, TVK tl 58).
21.Kostja põhilised seisukohad on: • Kostja ütles hagejaga töölepingu üles 03.10.2012 dateeritud ülesütlemisavaldusega alates 15.10.2012 TLS § 89 alusel koondamise tõttu (tl 11, TVK tl 40), millise avalduse kostja edastas hagejale 04.10.2012 tähitud kirjaga (tl 12, TVK tl 41), • Hageja ei ole 03.10.2012 ülesütlemisavaldus vaidlustanud, mistõttu on esitatud hagi aegunud, • Kostja, saades aru, et 03.10.2012 ülesütlemisavalduses esitatud töölepingu lõpetamise kuupäev on eksitav, hoidis hagejat tööl ja jätkas hagejale töötasu maksmist kuni seaduses ette nähtud ajani ehk 60 päeva pärast etteteatamisteate esitamist ning tasus lõpparve 05.12.2012, • Kostja raamatupidaja poolt hagejale edastatud 05.12.2012 töölepingu ülesütlemisavaldus alates 15.12.2012 TLS § 89 alusel (TVK tl 55) ei ole kehtiv, kuna üksnes juhatuse liikmel on õigus töölepingu lõpetamiseks.
22.Kohus annab esmalt hinnangu, et millal pooltevaheline töösuhe lõppes. Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 95 lg 1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 esimese lause kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. TLS § 97 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Vastavalt TLS § 97 lg 2 p 3 erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva.
23.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja edastanud hagejale 04.10.2012 tähitud kirjaga (tl 12, TVK tl 41) 03.10.2012 dateeritud töölepingu ülesütlemisavalduse alates 15.10.2012 TLS § 89 lg 1 alusel (tl 11, TVK tl 40). Lõpparvet kostja hagejale 15.10.2012 välja ei maksnud, samuti ei teavitanud kostja töölepingu lõpetamisest haigekassat (TVK tl 58). Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud ravikindlustuse seaduse § 6 lg 3 alusel tööandja on kohustatud teatama haigekassale töövõi teenistussuhte lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul. Hageja pangakonto väljavõttest (TVK tl 20-28) nähtuvalt on kostja jätkanud peale ülesütlemisavalduse esitamist hoopis hagejale töötasu maksmist, kostja on tasunud hagejale 01.11.2012 oktoobrikuu töötasu ja 05.12.2012 lõpparvega novembrikuu töötasu (TVK tl 28, TVK tl 56-57). Seega leiab kohus, et pooltevaheline töösuhe jätkus. Kostja väited, et kostja jätkas töötasu maksmist, kuna avastas oma eksimuse, et ei ole töölepingu lõpetamisest seadusest tulenevalt kaks kuud ette teatanud ning tasus lõpparve tulenevalt sellest 05.12.2012, on alusetud. Kostja, avastades oma eksimuse, oleks võinud tulenevalt TLS § 100 lg 5 tasuda hagejale hüvitist ulatuses, mida hagejal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Lisaks ei ole kostja vastavad väited usutavad, kuna kostja on hagejale edastanud 20.11.2012 teate (tl 43, TVK tl 53), et tööleping on lõppenud 15.10.2012 ja hageja ei ole ilmunud lõpparve saamiseks aadressile XXX, Tallinn. Teate sai hageja kätte 27.11.2012 (tl 44, TVK tl 54). Samuti on kostja edastanud hagejale 22.11.2012 notariaalse ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingud ning kinnistamisavaldused projekti, mille punktis 1.7 (tl 172) on märgitud, et kostja seaduslik esindaja tagab, et tööleping hageja ja kostja vahel on kehtiv kuni 01.07.2013 ning ei kuulu muutmisele ja lõpetamisele enne nimetatud
2-13-9175 kuupäeva (tl 169-173). Kui kostja oleks avastanud, et on töölepingu ülesütlemisest valesti ette teatanud, ei oleks kostja 20.11.2012 kirja ja 22.11.2012 notariaalset ettepanekut hagejale edastanud ja oleks tasunud hagejale seaduses nimetatud hüvitise ja lõpparve 15.10.2012. Kostja on aga jätkanud töötasu maksmist, mistõttu töösuhe jätkus ning 03.10.2012 ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Kuna kostja on jätkanud peale ülesütlemisavalduse esitamist töötasu maksmist, siis leiab kohus, et antud asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, kas 04.10.2012 tähitud kirjaga saadetud ümbrik oli tühi või mitte, kuna kostja on soovinud töösuhte jätkumist. Seega ei ole ka esitatud hagi aegunud.
24.05.12.2012 on kostja tasunud hagejale lõpparve (TVK tl 28 pöördel, TVK tl 56). 06.12.2012 on hageja kätte saanud kostja raamatupidaja vormistatud 05.12.2012 teate töölepingu ülesütlemise kohta alates 15.12.2012 TLS § 89 alusel ja lõpparve koosseisu (TVK tl 55). Kostja väited, et kostja raamatupidajal ei ole õigust hagejaga töölepingu lõpetamiseks koondamise tõttu, on asjakohatud. Tulenevalt TsÜS § 132 lg 1 isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kohtule esitatud XXXkirjalike ütluste kohaselt töötab ta kostja juures pearaamatupidajana alates äriühingu loomisest (tl 189-190), seega leiab kohus, et kuna pearaamatupidaja on töötanud kostja juures alates äriühingu loomisest, siis tulenevalt TsÜS § 132 lg 1 vastutab kostja enda raamatupidaja tegevuse eest, mistõttu tuleb lugeda, et poolte vaheline tööleping lõppes 15.12.2012 TLS § 89 alusel koondamise tõttu, millest kostja teavitas hagejat 05.12.2012 teatega, millise hageja sai kätte 06.12.2012. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandja kohustatud järgima etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 2). Seega kohus leiab, et kostja on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel jätnud järgimata seaduses sätestatud etteteatamistähtaja, mis antud juhul on vähemalt 60 kalendripäeva, kuna hageja oli kostja juures töötanud enam kui 6 (kuus) aastat.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise summas 3195,58 eurot TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 3 alusel. Vastavalt TLS § 97 lg 2 p 3 erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Seega kohus leiab, et kuna kostja ei ole järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 p 3 sätestatud tähtaega, siis on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 3195,58 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt alates 06.12.2012 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi 16.12.201220.09.2013 eest summas 201,78 eurot ja alates 21.09.2013 viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata hüvitiselt kuni hüvitise täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2993,80 eurot (3195,58-201,78).
EKP intressimäär + 7% (alates 15.04.2013 8%) Lõppkuup. 20.09.2013 30.06.2013 14.04.2013 31.12.2012
Hilinenud päevi Aastas
8,50%
8,75%
7,75%
8,00%
Päevas 365 0,02329% 365 0,02397% 365 0,02123% 365 0,02192%
Põhivõlg 3195,58 3195,58 3195,58 3195,58
Viivis 61,02 58,99 70,57 11,21 201,78
Menetluskulude jaotus
27.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud täielikult kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
28.Tsiviilasja hind on taotluse esitamise ajal 25.02.2013 kehtinud TsMS § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 3 alusel 3492,45 eurot (hüvitis 3195,58 eurot + viivis 49,21 eurot seisuga 25.02.2013 + aastane viivis (määraga 7,75% aastas) 247,66 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.