Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2013.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-53592
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti Filiaal avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti Filiaal (registrikood 11488826 Narva mnt 11 15015
Võlausaldaja esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianus Inkasso registrikood 10686553 Jõe 3 10151 TALLINN Tel 681 44 00 e-post: [email protected]); Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood: XXX elukoht XXX e-post: XXX, telefon XXX); Pankrotihaldur: Andres Tootsman (Roseni 7 10111 TALLINN e-post: [email protected], telefon 501 8178).
Saamata jäänud nõue (eurodes) Danske Bank A/S Eesti filiaal 35 110,83 Kohtutäitur Urmas Tärno 1 183,58 QBE Insurance (Europe) Limited 7 830,93 Eesti filiaal Riigi Tugiteenuste Keskus 479,84 Swedbank AS 29 936,61
Kohtutäitur Arvi Pink AS SEB Pank Maksu- ja Tolliamet Aktsiaselts DNB Pank AS ISS Eesti
290,62 1 905,37 199 054,76 50 043,09 198,84
rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puuduvad andmed teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise nõuded - väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele väljamakseid tehtud ei ole. Kulutusi massikohustuste täitmiseks tehtud ei ole. Pankrotiseaduse §-s 150 sätestatud pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu 1 200 eurot ja halduri tasu 600 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 10 võlausaldaja nõuded kogusummas 326 034,47 eurot. Kõik nõuded olid esitatud teises järgus. Jaotusettepaneku alusel võlausaldajale väljamakseid teha ei saa, sest pankrotivara puudub. Teise järgu nõuded, mis jäävad rahuldamata: Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal Kohtutäitur Urmas Tärno QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal Riigi Tugiteenuste Keskus Swedbank AS Kohtutäitur Arvi Pink AS SEB Pank Maksu- ja Tolliamet Aktsiaselts DNB Pank AS ISS Eesti
Saamata jäänud nõue (eurodes) 35 110,83 1 183,58 7 830,93 479,84 29 936,61 290,62 1 905,37 199 054,76 50 043,09 198,84
Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja võlausaldajatega, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande, aitas vormistada usaldusisiku nõusolekuavaldust. Pankrotivara tekkimisel oleks haldur rahalised vahendid hoiustanud võlgniku Swedbank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX. Halduri hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused ja liigsed riskid ning käenduslepingutest tulenenud kohustused osutusid võlgnikule ülejõukäivateks. Kuriteo teadet esitatud ei ole. Maksejõuetus tekkis 2010 augustis, kui võlgnik kaotas läbi koondamise töökoha. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tema vabastamiseks füüsilisest isikust võlgniku kohustustest PankrS § 169 alusel. Võlgnik on usaldusisiku nimetamiseks esitanud enda kandidatuuri. Võlausaldajate esimene üldkoosolek kiitis usaldusisikuna heaks võlgniku enda kandidatuuri. Haldur toetab võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul on kohustusi summas 326 034,47 eurot. Arvestatav vara võlgnikul puudub ja pole ette näha varade müüki ega muud reaalset allikat rahaliste vahendite tekkimiseks. Halduri hinnnangul ei ole menetluse jätkamine otstarbekas, sest puuduvad pankrotivara ja rahalised vahendid menetluskuludeks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 28.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajatele nende rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Andres Tootsman XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Haldur palub määrata tasu summas 600 eurot. Kuna võlgniku pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu väljamaksmiseks taotleb haldur 397 eurot ulatuses määramist menetlusabi korras riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 600 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani töötasuks 600 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kohus on seisukohal, et kuigi võlgniku pankrot ei ole käesoleval juhul välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel, kuid võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis on põhjendatud ja õiglane määrata analoogia alusel PankrS § 65 lg-ga 11 ja TsMS § 183 lg-ga 2 võlgnikule halduri taotluse alusel menetlusabi halduri tasu summas 397 eurot, hüvitamiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 1 200 eurot väljamaksmist võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole kantud raha arvelt. Kuivõrd kohus ei ole määranud avalduse esitanud võlausaldajat tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti määratud summat, siis puuduvad ka rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks deposiidi
arvelt. Ajutise halduri tasu ja kulutuste osas jääb Harju Maakohtu 01.02.2013 määrus haldurile täitedokumendiks. Eelnimetatust tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri taotluse ajutise halduri tasu summas 1 200 eurot väljamaksmiseks võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole kantud raha arvelt rahuldamata. XXXon 28.01.2013 esitanud Harju Maakohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on usaldusisiku nimetamiseks esitanud enda kandidatuuri. Võlausaldajate 21.02.2013 toimunud esimene üldkoosolek kiitis usaldusisikuna heaks võlgniku enda kandidatuuri. Haldur toetab võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldurile pole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes kohtule esitatud ei ole. Halduri aruandest ja toimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse
algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.