Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-54866
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu 862,21 euro nõudes
Hagihind
862,21 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
04.09.2013.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX) Hageja esindaja RÕS korras: advokaat Hannes Toodu Kostja: OÜ XXX(reg kood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Kristjan Aava
Jätta XXXhagi XXXOÜ vastu 862,21 euro nõudes täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Mõista välja XXXEesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 175 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 3 kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole (SEB Bank nr 10220034796011, viitenumber 2900078444 või Swedbank nr 221023778606, viitenumber 2900078444). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. RÕS tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu, mille esemeks oli õhksoojuspump HSU-09HV03/R2 hinnaga 13 500 krooni. Müügilepingu eseme kohta väljastati hagejale 11.11.2009.a pakkumus nr XXX ning 21.12.2009 arve nr 383902, mille hageja eest tasus 22.12.2009.a kolmas isik SA XXX. Seega täitis hageja enda müügilepingust tuleneva põhikohustuse tasuda asja ostuhind. Kostja kohustuseks oli anda üle müügilepingu ese ning teha võimalikuks omandi üleminek. Kostja asja hagejale ei andnud. Hagiavalduse esitamise hetkeks on hageja müügilepingust taganenud. Täidetud on taganemisavalduse nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kostja sai ostuhinna ja hageja palub selle summa kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel sõlmiti müügileping ning kostja on müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud. Õhksoojuspumba on hageja nimel kostja kesklaost kätte saanud 28.12.2009.a XXX. Hageja on 22.02.2013.a. hagi täpsustusega avaldanud, et hageja on hagiavalduse esitamise hetkeks müügilepingust taganenud. Hageja saatis 08.09.2012.a. kostjale e-kirja milles hageja nõuab kostjalt müügilepingu täitmist ning müügieseme üleandmist Vähemalt 08.09.2012.a seisuga ei olnud hageja pooltevahelisest müügilepingust taganenud. Kostja on seisukohal, et isegi kui hageja on kostjale taganemisavalduse teinud, siis ei ole see kehtiv kahel põhjusel. Esiteks puudub oluline lepingurikkumine, kuivõrd kostja on müügieseme hagejale üle andnud ning teiseks ei ole taganemisavaldus tehtud mõistliku aja jooksul. Kostjal puudusid müügieseme üleandmisel mistahes kahtlused seoses XXX volituste puudumisega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, uurinud ja hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - Müügilepingu eseme kohta väljastati hagejale kostja poolt 11.11.2009.a pakkumus nr XXX (tlk 14), pakkumuses sisaldusid ka müügilepingu eseme paigaldustööd. -Pooled sõlmisid müügilepingu, mille esemeks oli õhksoojuspump HSU-09HV03/R2 hinnaga 13 500 krooni. - Kostja esitas 21.12.2009 arve nr 383902 (tlk 15), mille hageja eest tasus 22.12.2009.a kolmas isik
VÕS (Võlaõigusseadus) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas müügilepingu ese on hagejale üle antud. Asja materjalidele lisatud saatelehe järgi (tlk 67) anti müügilepingu ese kostja kesklaost üle 28.12.2009.a XXX. Kostja väidete kohaselt oli nimetatud isik hageja poolt selleks volitatud, hageja väidete kohaselt ta sellist isikut ei tunne. Kohtu arvates omab käesolevas asjas tähtsust lepingu täitmise koht e kus pidi kostja hagejale kauba üle andma. Müügilepingu puhul eristab seadus kolme erinevat üleandmiskohustuse täitmise viisi: VÕS § 209 lg 1 järgi määratud kohas, VÕS § 209 lg-s 4 märgitud müüja poolne asja ostjani toimetamine ja asja üleandmine vedajale. Asja materjalidele lisatud arvel (tlk 15) ei ole märgitud üleandmiskohustuse täitmise viisi. Lahtrid tarnetingimuste ja tarnimise viisi kohta on tühjad. VÕS § 85 lg 1 teise lause kohaselt kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest, lg 2 p 2 järgi kui kohustuse täitmise kohta ei saa määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, tuleb kindlaksmääratud asja üleandmise kohustus täita kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Müügilepingu ese asus müügilepingu sõlmimisel kostja laos, seega oli asja üleandmise kohaks kostja ladu. Nimetatud laost võttis müügilepingu eseme hageja nimel vastu XXX. Asjas ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud hageja poolt antud volituse olemasolu selle kohta, et XXX saab tema nimele kauba vastu võtta. Siiski leiab kohus, et kostja on oma üleandmiskohustuse hagejale täitnud. Seda seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Asja materjalidest nähtub, et hageja sõlmis õhksoojuspumba paigaldamiseks suulise töövõtulepingu OÜ-ga XXX. Nimetatu on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega selle kohta, paigaldustööde tegemiseks saadeti hagejale hinnapakkumine, mis hageja poolt heaks kiideti ja sellega et hiljem hageja juures osaliselt paigaldustöid tehti. Tunnistaja ütlused ja hageja poolt väidetu (tlk 101-102) kattuvad osas, et algselt oli sein kuhu pump pidi paigaldatama, viimistlemata ning kokku lepiti selles, et kui sein saab viimistletud, siis helistab hageja ise tagasi. Tunnistaja XXX ütlustega ja XXX poolt kirjalikult väidetuga (tlk 31) on tõendatud, et osaliselt tehti paigaldustööd ära st paigaldati seina sisse vajalikud kaablid, külma- ja kondentsvee torud. Seejärel jäid paigaldajad ootama, millal hageja seina viimistleb. Tõendamata on hageja väide, et tema arvates pidi paigaldustööd tegema kostja. Algses hinnapakkumises oli paigaldustööde pakkumine olemas, kuid leping sõlmiti siiski ainult õhksoojuspumba müügi suhtes. Hageja on hagiavalduses (tlk 2) ise märkinud, et paigaldustöödes kostjaga ei lepitud kokku seetõttu, et hagejal puudus selle tasumiseks vajalikud vahendid. Kuna hageja kokkuleppeid telefoni teel paigaldajatega sõlmis (tlk 2 pöördel), paigaldustöid siiski osaliselt tehti, siis ei ole usutav hageja väide, et tema ei tea kes need võõrad mehed tema majas toimetasid ning kellega ja mis tingimustel paigaldustöödeks leping sõlmiti. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja oli teadlik, et ostetud asi on paigaldaja laos. Kohtu arvates on tunnistaja XXX ütlustega tõendamist leidnud ka see, et hageja ise andis heakskiidu selle kohta, et pump jääb kuni paigaldamiseni paigaldaja lattu. Hilisema heakskiiduga selle kohta, et pump on kuni paigaldamise võimaluse tekkimiseni paigaldaja laos on kohtu arvates tõendatud hagejapoolne heakskiit selle kohta, et XXX pumba kostja laost hageja nimel vastu võttis. Seega on asjas veenvalt tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingust tuleneva üleandmise kohustuse täitnud. Hagejal oli õigus asja nõuda paigaldajalt e OÜ-lt XXX. Kuna asja üleandmise kohustus oli täidetud, ei ole hageja taganemisavaldus kostja suhtes kehtiv. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. 02.04.2013.a kohtumäärusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest
riigituludesse. TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejalt riigilõiv riigituludesse välja mõista. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 190 lg-ga 7 ning tulenevalt hageja kehvast majanduslikust seisundist tuleb ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisem tähtpäev. Hagejale anti 09.01.2013. määrusega tsiviilasjas 2-12-52105 riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb RÕS tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.