Muud › Muud hagiasjad

1 (4)

(kaheksasada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Asjaolud ja menetluse käik AS SEB Pank esitas 15.08.2012. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Jxxxxx ja Exx Lxxxx vastu neilt solidaarselt laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 46 631,97 eurot, millest moodustas 33 593,49 eurot tasumata laenu põhiosa, 2286,38 eurot intress, 2492,88 eurot hageja poolt kostjate eest tehtud kindlustusmaksed laenutagatise kindlustamiseks ja 8259,22 eurot 14.08.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 8% tasumata põhinõudelt aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 17.12.2012. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles vähendas esialgselt esitatud põhinõuet 5895,43 euro võrra. Hageja palus kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 40 736,54 eurot, millest moodustab 27 698,06 eurot tasumata laenu põhiosa, 2286,38 eurot intress, 2492,88 eurot hageja poolt kostjate eest tehtud kindlustusmaksed laenutagatise kindlustamiseks ja 8259,22 eurot 14.08.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 8% tasumata põhinõudelt (27 698,06 eurolt) aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja Exx Lxxxx esitas hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja teatas ka, et on nõus sõlmima hagejaga kompromissi. 17.05.2013. a esitas kostja ExxxLxxxx esindaja kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist Exx Lxxxx suhtes. Kohus otsustas 11.06.2013. a määrusega kinnitada hageja ja kostja Exx Lxxxx vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse AS-i SEB Pank hagis kostjatelt solidaarselt võla ja viivise nõudes Exx Lxxxx vastu esitatud nõude osas. Kohus otsustas jätkata menetlust AS-i SEB Pank hagis Axxxxx Jxxxxxxvastu esitatud nõude osas. Hageja esitas 29.08.2013. a nõude täpsustuse, milles teatas, et seoses Exx Lxxxxxx sõlmitud kompromissiga, vähendab nõuet kostja Axxxxx Jxxxxxxvastu 40 436,54 euroni. Hageja 2 (4)

palus kostja Axxxxx Jxxxxxxx välja mõista laenulepingust tulenev võlg kokku summas 40 436,54 eurot ja viivis põhivõlalt 8% aastas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Kohtul ei õnnestunud kostja Axxxxx Jxxxxxxx hagiavaldust ja kirjaliku vastuse nõude määrust tema elukoha aadressil kätte toimetada. Kohus toimetas hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 27.12.2012. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 26.01.2013. a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse põhjal sõlmis hageja 24.03.2006. a Axxxxx Jxxxxx ja ExxxLxxxxxx laenulepingu, mille alusel andis hageja laenusaajatele laenu 550 000 krooni. Axxxxx Jxxxxx ja Exx Lxxxx kohustusid laenu koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 20.03.2036. a. Laenusaajad rikkusid lepingus ettenähtud maksekohustust, mistõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 14.08.2009. a. Hageja sõlmis laenusaaja Exx Lxxxxxx laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kompromissi, mille kohus kinnitas 11.06.2013. a. Hageja loobus kompromissiga laenulepingust tulenevast nõudest Ene Lobja vastu osaliselt, s.o summas 22 736,54 eurot. Pooled leppisid kompromissiga kokku, et ExxxLxxxx tasub hagejale laenulepingust tulenevate nõuete katteks 18 000 eurot. Hageja nõue kostja Axxxxx Jxxxxx vastu on summas 40 436,54 eurot, millest moodustab põhivõlg 27 398,06 eurot, intress 2286,38 eurot, tagatisvara kindlustamise eest tasutud 2492,88 eurot ja 14.08.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 8259,22 eurot, lisaks viivis 8 % tasumata põhivõlalt aastas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

3 (4)

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 66 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Hageja nõuab kostjalt viivist 8 % tasumata põhivõlalt aastas. Hageja on arvestanud 14.08.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 8259,22 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista viivis protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest, s.o alates 15.08.2012. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 15.08.2012-05.09.2013. a viiviste suuruseks 1523,75 eurot (põhivõlg 27 398,06 eurot x 0,021 % x 265 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Axxxxx Jxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 41 960,29 eurot, millest moodustab 27 398,06 eurot põhivõlg, 2286,38 eurot intress, 2492,88 kindlustuse kulud ja 9782,97 eurot 05.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus Axxxxx Jxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja viivise 8 % tasumata põhivõlalt aastas alates 06.09.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. VÕS § 65 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist vaid ühe korra. See tähendab, et ühe solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmine, vabastab vastavas ulatuses teise solidaarvõlgniku kohustuse täitmisest ning kohustus lõpeb täitmise tõttu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.