Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Kaubamärgi registreerimisest möödus 2011. a jaanuaris viis aastat ning kostja pole hagejale teadaolevalt kaubamärki Eestis kasutanud. Hageja on Eesti äriühing, kes on alates 1997. a tegutsenud ärinime AS XXX all. 2006. a muudeti ärinimi AS-iks XXX. Hagejal on tütarettevõtja, mille ärinimi on XXX OÜ ning mis tegutseb ravimite jm meditsiinikaupade jae- ja hulgimüügiga. AS XXX soovib siseneda ka meditsiinikaupade tootmise kaubaturule. Hageja taotles Eestis kaubamärgi XXX + kuju registreerimist klassides nr 3, 5, 9, 10, 16, 35, 39, 40, 41, 42 ja 44. Patendiamet teatas hagejale 24.10.2005, et kostjale kuuluv kaubamärk takistab hageja kaubamärgile õiguskaitse andmist klassis nr 10. Hageja taotleb kaubamärgiseaduse (KaMS) § 53 lg 1 p 4 ja § 17 lg 1 alusel tunnistada „XXX“ Ltd ainuõigus Eestis kaubamärgi XXX + kuju rahvusvahelisele registreeringule nr 0826279 lõppenuks. Kostja seisukohad Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid leidis kohtule edastatud 14.03.2012 vastuses, et peab võimalikuks lahendada asi kompromissiga. Hageja selgituste kohaselt kostja hageja 31.08.2012 päringule kompromissi osas ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. KaMS § 53 lg 1 p 4 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui kaubamärki, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel, ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. KaMS § 17 lg 1 sätestab, et kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja on asjast huvitatud isikuks, kel on õigus esitada hagi kostja vastu tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. Hageja on Patendiametile esitanud taotluse kaubamärgi XXX + kuju registreerimiseks klassis nr 10, kuid kostjale kuuluv kaubamärk XXX + kuju on nähtuvalt Patendiameti vastusest (tlk 16) takistanud tal seda teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poole muudest avaldustest. Hageja väitel pole kostja kaubamärki XXX + kuju viie aasta jooksul Eestis kasutanud. Kostja pole sellele vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on selle võtnud omaks. Kuna hagi on õiguslikult põhjendatud ning kostja pole esitanud vastuväiteid hageja faktiväitele, mille kohaselt pole kostja kaubamärki XXX + kuju Eestis 5 aasta vältel kasutanud, kuulub AS-i XXX hagi „XXX“ Ltd vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks rahuldamisele.

KaMS § 55 lg 2 sätestab, et ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates. Vastavalt KaMS § 60 lg-le 3 saadab kohus käesoleva otsuse Patendiametile teadmiseks. Hageja tasus hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 11 alusel riigilõivu 319,55 eurot. Hagihind on 1597,79 eurot. Seoses hagi rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja võib TsMS § 174 lg 1 alusel nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.