Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Edasikaebamise tähtaeg

kord

ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja XXX XXX.a. 21.05.2012.a tõestas Tallinna notar Lee Jäetma pärimistunnistuse, mille kohaselt XXX pärijateks on hageja XXX ja kostja XXX. Hageja ja kostja said pärandi võrdsetes, ühe kahendiku (1⁄2) suurustes mõttelistes osades. Muuhulgas kuulub pärandi koosseisu korteriomand, asukohaga XXXas, mille reaalosaks on eluruum nr 26 (registriosa nr XXX). 18.07.2011.a tõestas Tallinna notar Lee Jäetma XXXtestamendi, milles pärandaja määras talle kuulunud korteriomandi, asukohaga XXXas, mille reaalosaks on eluruum nr 26 (registriosa nr XXX), XXXna hagejale, kes on XXXsaajaks. Hageja on XXX vastu võtnud. XXX üleandmiseks tuleb hagejal ja kostjal sõlmida notariaalselt tõestatud XXX üleandmise leping. Hageja, tuginedes pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1, § 56 lg 2, § 57 lg 1, § 58 lg 1 leiab, et kostja on kohustatud korteriomandi andma üle hageja ainuomandisse. Kostja keeldub XXX üleandmise lepingu sõlmimisest. Kuna kostja keeldub lepingu sõlmimisest, siis palub hageja TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtul asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega tuvastatakse kostja kohustus anda nõusolek XXX üleandmise lepingu sõlmimiseks. Kohtuotsuse alusel saab hageja vormistada notariaalse XXX üleandmise lepingu. Käesoleval ajal on korteriomandi omanikuna kantud kinnisturaamatusse pärandaja XXX. Antud asjas on XXX üleandmise eesmärgiks korteriomandi üleandmine hageja ainuomandisse. Kinnistusraamatusse hageja kohta kande tegemiseks korteriomandi ainuomanikuna on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav kostja nõusolek, millest kostja võib keelduda, kuna ta keeldub sõlmimast XXX üleandmise lepingut. Kuna kostja on kohustatud andma nõusoleku kinnisturaamatusse kande tegemiseks, siis palub hageja kohtul asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega tuvastatakse kostja kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnisturegistri registriosa nr XXX teise jakku hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kostja ei takista pärandi notariaalset ümbervormistamist, kui hageja tagastab kostjale võlgnevuse 10 000 eurot, mis tekkisid kostjale pärandaja kulude tasumise ja hagejale laenu andmise tõttu. Kohtuotsuse põhjendused PärS § 56 lg 1 kohaselt kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve XXX ja hüve saaja XXX saajaks. XXX määramise korraldus annab XXX saajale õiguse nõuda XXX täitjalt XXX määratud eseme üleandmist. PärS § 56 lg 2 kohaselt XXX võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Kohtule esitatud 21.05.2012.a Tallinna notari Lee Jäetma tõestatud pärimistunnistuse ja kinnisturegistri väljatrükiga on tõendatud, et pärandaja XXX suri XXX.a, et XXX pärijateks on pooled võrdsetes, ühe kahendiku (1⁄2) suurustes mõttelistes osades ning, et pärandi

koosseisu kuulub korteriomand, asukohaga XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 26 (registriosa nr XXX). 18.07.2011.a testamendiga on tõendatud, et pärandaja määras talle kuulunud korteriomandi, asukohaga XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 26 (registriosa nr XXX) XXXna hagejale, kes on PärS § 56 lg 1 järgi XXXsaajaks. Pärimistunnistusega on tõendatud, et hageja on XXX vastu võtnud. PärS § 57 lg 1 järgi võib testaator XXX täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele XXXsaajale (edaspidi kumbki XXXtäitja). Kui testaator ei ole XXXtäitjat määranud, on XXXtäitjaks pärija. PärS § 58 lg 1 kohaselt on XXXtäitja kohustatud XXXt täitma pärandist saadud vara ulatuses. Kostja on pärijana XXXtäitjaks, kuivõrd testaator ei ole XXXtäitjat määranud. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsÜS § 67 lg 2 järgi tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. XXX üleandmise leping on mitmepoolne tehing. Kuna XXX üleandmiseks tuleb hagejal ja kostjal sõlmida notariaalselt tõestatud XXX üleandmise leping ja kostja keeldub XXX üleandmise lepingu sõlmimisest, siis on hageja nõue tuvastada kostja kohustus XXX üleandmiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri andmetel on korteriomandi omanikuna kantud kinnisturaamatusse XXX. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 3 kohaselt kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse üleandmisel või koormamisel asjaõiguse omaja, kelle õigus üle kantakse või koormatakse. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. XXX üleandmise lepinguga antakse hagejale üle kostjale kuuluv osa ühisomandis olevast korteriomandist. Kuna kostja hagi ei tunnista, st keeldub nii XXX üleandmise lepingu sõlmimisest kui ka kinnistusraamatusse kande tegemiseks nõusoleku andmisest, siis on hageja nõue asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega tuvastatakse kostja kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnisturegistri registriosa nr XXX teise jakku hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks põhjendatud ja tõendatud. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kui kostjal on rahalised nõuded hageja vastu, siis on tal võimalik esitada kohtule vastav hagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.