2-13-29111
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2013 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-29111
Menetluse ese
avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 119/2006/923
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta.
Pooled ja nende esindajad
Avaldaja H. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Keelduda H. V. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 119/2006/923 menetlusse võtmisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.
peamiseks sissenõudjaks on Kohtute Raamatupidamiskeskus ja võlgnikuks H. V. . Toimiku andmetel kuulub täitmisele kohtukulu 8,22 eurot, kohtutäituri tasu 11,31 eurot ja menetluse algatamise tasu 7,54 eurot. Täitetoimiku andmete alusel on täitmistoimik avatud 30.01.2006 (tl 5,6).
tõendite esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks vastavalt hagihinnale hiljemalt 14 päeva alates käesoleva määruse avaldajale kättetoimetamisest. Puudustena märkis kohus järgmist. H. V. on ebaõigesti esitanud kohtule avalduse, mitte aga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui võlgnik leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud ning täitemenetlus tuleks lõpetada, on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 2 lg 1 pde 1 ja 16 kohaselt on täitedokumentideks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas ning kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Avalduses ei ole märgitud andmeid kostja kohta (nimi, isiku/registrikood, aadress, sidevahendite andmed). Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 205 lg 2 kohaselt on hageja isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p 1 märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed ning lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Vastavalt TsMS § 339 lg 2 lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad. Kohus leiab, et H. Vider ei ole hagis esitanud selget nõuet. Avalduses ei ole märgitud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole märgitud ega esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 2 kohaselt algab jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega tuleb hagejal välja tuua andmed vaidlusaluste täitedokumentide kohta (mh millal on täitedokument välja antud ja nõue sissenõutavaks muutunud). Avaldaja ei ole kohtule esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist elektroonilisel teel. Seega puuduvad kohtul andmed avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt TsMS § 339 lg 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel.
2 (3)
TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele ning tulenevalt TsMS § 135 nimetab hagihinna hageja. TsMS § 132 lg 1,5 kohaselt loetakse mittevaralise hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt TsMS § 132 lg 2 võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sisetulekut. 3.H.Viderile on määrus puuduste kõrvaldamise kohta kätte isiklikult kätte toimetatud 09.08.2013 ( tl 10). Hageja ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust; esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontorollida riigilõivu tasumist elektroonilisel teel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.