2-12-34167 XXXhagi OÜ XXX vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 6923,50 eurot Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), nõustaja Margus Miller Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik, P. Süda 3a-4, 10118 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXX hagi OÜ XXX vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta XXX menetluskulud 100% ulatuses OÜ XXX kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju summas 3423,50 eurot ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel ja menetluskulud.
2.Kostja on alates 2008 korraldanud maasturite võistlust „Klaperjaht.“ Hageja osales nimetatud võistlusel 29.08.2009 pealtvaatajana ja jälgis võistlust raja kõrval koos kaaslaste XXX, XXX ning XXX. Võistlusele piletit ostes, ei tutvustatud kordagi võistluste turvanõudeid ega soovitusi. Samuti ei olnud hagejale ega tema kaaslastele teadaolevalt turvanõudeid tutvustavaid infotahvleid ka võistluspaigas. 29.08.2009 jälgis hageja koos kaaslastega võistlust ühes paremkurvis, peale mida oli mäkketõus. Ala, kus hageja koos teiste pealtvaatajatega viibis, oli raja poolt piiratud kollaste lintidega ning pealtvaatajate vahetus lähetuses viibisid kollaste vestide ja peakatetega võistlusraja töötajad, kes ei maininud kordagi hagejale ja tema kaaslastele ega teistele
2-12-34167 pealtvaatajatele, et koht, kust võistlust jälgitakse, on ohtlik või, et seal ei tohi olla. Rajatöötajad viibisid ise samal alal.
3.Veokite võistluse ajal ei suutnud üks veok tõusust üles sõita ning vajus tagasi alla. Kuna tegemist oli järsu tõusuga, oli tavaline, et seal võeti uuesti hoogu ja sõideti siis hooga üle künka. Seega ei osanud ka hageja koos kaaslastega esmapilgul ohtu aimata. Veokil aga kadusid ilmselt pidurid ning juht ei suutnud seda enam peatada ja vajus tagurpidi ja sõitis kurvist välja kohas, kus hageja koos kaaslastega võistlust jälgis. Kaaslased jõudsid viimasel hetkel auto eest ära hüpata, kuid hageja mitte, mistõttu sõitis veok tagumiste ratastega üle hageja puusa piirkonna. Vahetult peale õnnetust oli internetis üleval ka video, kus oli õnnetust näha. Motohuviliste foorumis 4x4 oli Klaperjaht 2009 teema all ürituse korraldaja, kostja esindaja, kommenteerinud ja andnud selgelt mõista, et kui kellelgi on õnnetusest kajastavad videod ja pildid, tuleks need enda teada hoida, mitte ohustada ürituse edasist toimumist.
4.Õnnetuse tulemusel tuvastati hagejal vaagnaluu hulgimurrud, mille raviks oli vajalik teha keha pinnal asetseva metallraamistikuga kõigi luuosade ühendamine. Vigastuse tõttu viibis hageja haiglas ühe kuu ja oli kodus voodis sunnitud lebama ühe kuu. Peale toestuse eemaldamist esinesid hagejal valud.
5.Hageja töötab igapäevaselt ehitajana ning vigastuse iseloomust tulenevalt ei olnud tööl käimine võimalik vähemalt nelja kuu jooksul peale õnnetust. Enne õnnetuse toimumist oli hagejal sõlmitud lepingud kahe töö teostamiseks, OÜ-ga XXX kliimaseadmete paigaldamiseks summas 1773,50 eurot ja XXXAB-ga ehitustööde teostamiseks summas 1650 eurot, mida hageja ei suutnud teostada, mistõttu tekkis hagejale varaline kahju summas 3423,50 eurot. Varalise kahjule lisanduvad veel kulud ravimitele ja meditsiinitarvetele, mille kohta kuludokumente säilinud ei ole. Samuti oleks hagejal olnud võimalik töötada ning selle eest tasu saada perioodil, kui hageja oli õnnetusest tingituna töövõimetu.
6.Hagejale on seoses õnnetusega tekkinud ka mittevaraline kahju. Seda nii füüsiliste ja vaimsete kannatuste eest nii õnnetuse hetkel kui ka ajal, kui käis aktiivne õnnetuse tagajärgede ravi ja peale seda osas, mis vähendas hageja elukvaliteeti. Hagejal on käesoleva ajani valud puusas ning seda eriti raskuste tõstmisel.
7.Hageja on seisukohal, et tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest vastutab ürituse korraldaja ehk kostja, kuna kostja oli hooletu turvanõuete tagamisel. Turvanõuetele ei olnud viidatud ei pileti ostmisel ega ka kohapeal. Kodulehel oleva info all on kirjas, et soovituslik ohutu piir rajast on 10 meetrit. Korraldaja on väitnud, et hageja viibis alal, kus hageja ei oleks tohtinud viibida, samas selle kohane tähistus puudus. Rajal olevad rajajulgestustöötajad oleksid pidanud suunama pealtvaatajaid ohutusse kohta ja keelama viibimise ohtlikes kohtades. Võistlusel aga viibisid rajatöötajad ise ning lasid ka pealtvaatajatel viibida kohtades, kus see ei olnud ohutu. Kuna rajatöötajad ei taganud ohutust ulatuses, mis on mõistlikult eeldatav sarnase ürituse korraldajalt, on kostja süü ilmselge.
8.Umbes kuu peale õnnetust võttis hageja telefoni teel ühendust kostja esindajaga, kes teatas, et üritus on kindlustatud ja palus ühendust võtta Eesti Autospordiliiduga (EAL). Hageja edastas EAL esindajale kirja, milles palus infot kindlustuse kohta, kuid vastust ei saanud. Seejärel helistas hageja EAL esindajale, kes teavitas, et teda ei huvita hageja ja küll ta vastab kirjale. 2011 august edastas hageja kirja kostja esindajale, kes teavitas, et tema on kindlustuse teinud ja omapoolse panuse sellega andnud. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostjal puudub süü ning hageja on ise kahju tekkimise põhjustanud, mistõttu on hageja nõue alusetu.
10.Kostja korraldas 29 – 30.08.2009 rahvusvahelise maasturite osavus- ja kestvussõidu Klaperjaht (edaspidi; võistlus), mida hageja vaatas 29.08.2009 kollaste lintidega piiratud alas, kus võistluse programmi kohaselt oli viibimine keelatud. Hageja viibimiskoha läheduses oli võistlus2
2-12-34167 rajal tõus, millest üles sõites purunesid ühe võistlusauto pidurid, mille tagajärjel veeres see võistlusauto otsa keelualas viibinud hagejale. Hageja toimetati õnnetuse järgselt Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus hagejal tuvastati vaagnaluumurrud. Õnnetuse uurimiseks algatati kriminaalmenetlus.
11.Kostja kohustus tagama pealtvaatajate turvalisuse võistlusel, mida kostja on teinud. Üldtuntud on, et autosport on ohtlik. Iga teovõimeline isik peaks teadma ja aru saama, et mitu tonni kaaluvad, võimsad ning ajaga võidu sõitvad autod võivad olla pealtvaatajatele ohtlikud. Tulles autospordivõistlustele, peab iga pealtvaataja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt valima turvalise ja võimalikult ohutu vaatamiskoha või viibima korraldaja poolt ettenähtud pealtvaatamiseks mõeldud kohtades. Hageja oleks pidanud aru saama, et viibides väljaspool pealtvaatajate ala ehk kollaste lintidega piiratud keelualas ning kallaku all, võib olla ohtlik. Arvestamata ei saa jätta, et hageja läks teadlikult autospordivõistlust vaatama, mistõttu ei ole tegemist isikuga, kes autospordist ja selle ohtlikkusest ei pruugi teada. Kõnealune võistlus toimus selleks eraldi ettenähtud rajal, mille asukoht on teada üksnes asjaga seotud isikutele või neile, kes on näinud kõnealust võistlust reklaamivat publikukava. Seega võib mõistlikult eeldada, et hageja autospordihuvilisena teadis, et autosport võib olla ohtlik. Korraldaja ei pea piirama kogu võistlusrada läbimatute tõketega, vaid nägema ette kohad, mis on piisavalt kaugel võistlusrajast ning on pealtvaatajatele ohutud. Iga mõistlik inimene peab aru saama, et pealtvaatajad peavad viibima pealtvaatajatele mõeldud alades, kuivõrd pealtvaatajate alade turvalisus on korraldaja poolt tagatud. Käesoleval juhul juhtus õnnetus keelualas ning väljaspool pealtvaatajate ala, mistõttu on hageja ise oma käitumisega põhjustanud kahju tekkimise.
12.Kostja tegi kõnealuse võistluse korraldamisel kõik endast oleneva, et tagada pealtvaatajate ohutus, mis on leidnud tõendamist ka kriminaalmenetluse raames. Ohutuse kohta käiv informatsioon oli toodud pealtvaatajate programmis, ühtlasi oli ohutusinfo kuvatud infotahvlitel ja piletimüügiputkas. Lisaks kõlas võistlustel valjuhäälditest korduvalt ohutuse kohta käivat informatsiooni ja tuletati meelde, et autosport on ohtlik ning iga pealtvaataja kohus on tagada iseenda turvalisus. Seega on ebaõige hageja väide, mille kohaselt ei olnud võimalik infot ohutuse kohta võistluselt saada. Kostja leiab, et turvalisus tagamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, st 100%-list turvalisust transpordivõistlusel tagada on võimatu. Isegi juhul, kui viibimiskoha näol oleks olnud tegemist pealtvaatajatele mõeldud alaga, siis põhjustasid kõnealuse õnnetuse erandlikud asjaolud, st. pidurite purunemine võistlusautol, mida kostja ei saanud ette näha.
13.Kostja on seisukohal, et kahju on tekkinud hagejast tingitud asjaoludest. Viibimine alas, mis ei ole pealtvaatajatele mõeldud, ning veelgi enam, keelualas, on käsitletav vähemalt raske hooletusena hageja poolt. Hageja viibis kolme meetri kaugusel ohutuslindist ning lisaks oli hageja alkoholijoobes ja kostja kaaslased pidasid samuti vaatamiskohta ohtlikuks. Seega on hageja ise tekitanud oma käitumisega olukorra, kus on tekkinud kahju. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, ära kuulanud vande all hageja XXX (tl 197) ja kostja seadusliku esindaja XXX(tl 199-200) seletused ja üle kuulanud tunnistajad XXX, XXX, XXX(tl 201-209) ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud
16.Puudub vaidlus ning kohus on tuvastanud, et: • 29 – 30.08.2009 toimus kostja poolt korraldatud rahvusvaheline maasturite osavus- ja kestvussõit Klaperjaht (edaspidi võistlus) Valga maakonnas, Helme vallas, Jõgevestes, • Hageja viibis võistlusel 29.08.2009 pealtvaatajana,
2-12-34167 • 29.08.2009 kella 20.26 ajal toimus võistlusel õnnetus, kus mäkketõusul omavalmistatud sõidukil IFA50, mida juhtis XXX, tuli käik välja ja sõiduk liikus tagurpidi mäest alla, sõites lintidega piiratud alale, kus istus hageja oma kaaslastega, ning hageja ei suutnud sõiduki eest ära hüpata, mistõttu sõitis sõiduk tagumise parema rattaga üle hageja keskkoha (tl 99, 99-170), • Hageja toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus hagejal tuvastati vaagnaluude murrud (tl 11, 107-108, 116), • 10.09.2009 algatas Lõuna Politseiprefektuur Valga Politseijaoskond õnnetuse kohta kriminaalmenetlus kriminaalasi nr 09260104070, mis lõpetati 26.08.2010 määrusega (tl 99-103).
17.Pooled vaidlevad, kas kostja vastutab hagejale tekkinud tervisekahju eest ning, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama varalise ja mittevaralise kahju.
18.Hagi on esitatud tervisekahjustusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Niisugune nõude aluseks võiks olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050. Kahju hüvitamise piirid tervisekahjustuse või kehavigastuse puhul on sätestatud VÕS § 130 lg 1. Tegu, mis on suunatud inimese tervise vastu ja põhjustab kannatanule vahetult kehavigastuse või tervisekahjustuse, on alati õigusvastane. Muul juhul, kui kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjuseks on isiku tegevusetus või kaudne tegevus, puudub õigusvastasus, kui kahju põhjustaja ei ole rikkunud kaitsenormi, mis kohustas kahju tekitajat tegutsema kahju ärahoidmise huvides, või lepinguvälist tegutsemise kohustust ehk käibekohustust. Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu kehtestatavad käitumisreeglid, mille olemuslik eesmärk on piiritleda suhteid, mis väärivad vaatamata kaitsenormi puudumisele kaitset hooletu käitumise vastu, ning määratleda isikute ring, keda võib pidada kahju tekitamise eest vastutavaks. Käibekohustus seisneb igaühe kohustuses seada tsiviilkäibes oma käitumine nii, et ta seeläbi ei ohustaks teiste isikute õigusi rohkem kui inimeste vahelises kooselus vältimatu. Käibekohustus tähendab ka seda, et igaühel, kes loob oma käitumisega ohu või kontrollib ohtlikku olukorda ja laseb ohul kesta, lasub kohustus võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, mis on juhtumi asjaolusid arvestades ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks vajalikud ja jõukohased, et kaitsta teisi isikuid ja nende absoluutseid õigusi ohu realiseerumise eest. Sisuliselt vastab selline määratlus välise hoolsuse mõistele, mille all mõeldakse hoolsusnõudeid, mida õiguskord esitab isikute õigushüvede kaitsmise eesmärgil konkreetsest olukorrast lähtudes keskmisele hoolikale isikule (VÕS § 104 lg 3). Käibes nõutav käitumisstandard vastab mõistliku isiku käitumisele samas olukorras ja sõltub käitumisega mõjutatavate õigushüvede olemusest ja väärtusest, tegevuse ohtlikkusest, käitujalt oodatavast asjatundlikkusest, kahju tekitaja ja kannatanu vahelise suhte lähedusest või nendevahelisest erilisest usaldusest, samuti ettevaatusabinõu ning eesmärgi saavutamise alternatiivse viisi kättesaadavusest ja maksumusest (TsÜS § 138, VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1). Käibes nõutav käitumisstandard võib olla erinev, kui käituja vanuse, vaimse või füüsilise puude või muude eriliste asjaolude tõttu ei saa käitujalt käitumisstandardi järgimist oodata, samuti tuleb käitumisstandardi kehtestamisel arvestada õigusnormidega, mis näevad ette või keelavad kindlal viisil käitumist. Kohustus tegutseda kolmandatele isikutele kahju tekkimise vältimiseks võib eksisteerida juhul, kui see on sätestatud seaduses või kui isik loob ohu või kontrollib ohtlikku olukorda või kui kahju tekitaja ja kannatanu vahel on seda õigustav suhe või kui tekkida võiva kahju raskusaste ühelt poolt ja kahju vältimise võimaluse hõlpsus teiselt poolt viitavad sellise kohustuse olemasolule. Otsustav on see, millist käitumist käibekohustuse täitmiseks isikult konkreetsel juhul nõutakse, ohtude vältimiseks vajalikud abinõud sõltuvad seetõttu juhtumi asjaoludest.
19.Väidetava käibekohustuse rikkumise korral lasub kannatanul kohustus põhjendada ja tõendada vaidlusaluse käitumise objektiivse teokoosseisu asjaolusid, samuti seda, et kahjustatud on kaitset väärivat õigushuve ning et kostja käitumise ja õigushüve kahjustamise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Samuti peab kannatanu esile tooma ja tõendama asjaolud, mis annavad aluse väitele, et tekkinud kahju ärahoidmine oli kostjal lasunud kohustuse eesmärgiks (VÕS § 127 lg 2).
2-12-34167 Kannatanul lasub käibekohustuse olemasolu ehk käitumisstandardi tõendamise koormis, selle raames peab ta põhjendama ja tõendama, et kahju põhjustanud olukorras lasus kahju tekitajal käibekohustus. Selleks tuleb kannatanul põhjendada ja tõendada, et kostja lõi realiseerunud ohu või kontrollis seda ning et ta oli kujunenud olukorras seotud kindla käitumisstandardiga, mis kohustas teda võtma kasutusele kõik mõistlikult vajalikud, sobilikud ja jõukohased meetmed, et kaitsta kannatanu õigusi ohu realiseerumise eest. Kui kannatanu seda suudab, tuleb kohustatud isiku käibekohustuse rikkumist ja käitumise õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 1) eeldada ning nimetatul on võimalus põhjendada ja tõendada, et esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS § 1045 lg 2) või et ta on käibekohustust järginud (VÕS § 1050 lg 1) või et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2).
20.Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kostja poolt korraldatud võistlusel kehavigastusi. Hageja tervis kujutas endast VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kaitstavat õigushüve. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja kui võistluse korraldaja on rikkunud käibekohustust ehk, kas kostja on taganud võistlusel ohutuse ja sellest piisavalt teavitanud või mitte.
21.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja teinud võistluse korraldamisel kõik endast oleneva, et tagada pealtvaatajate ohutus. Võistluse pealtvaataja kavas oli ära toodud ka pealtvaataja meelespea, mille kohaselt: võistlusrajal ja kollaste lintidega tähistatud turvaaladel viibimine on keelatud; kiiremate rajalõikude kurvides võivad autod ümber paiskuda, ohutu kaugus on vähemalt 10 meetrit rajapiirdest; võistlusautode rataste alt võib paiskuda kive, muda ja muud rajamaterjali, ohutu kaugus on vähemalt 10 meetrit; vintsimise ajal ära ole nn vintsimise teljel. Mõistagi on keelatud seista trossi kinnituskohtade juures, jälgi vintsimist küljelt, vähemalt 10 meetri kauguselt; metsavahelistel lõikudel võivad autolt saadud löögi tõttu langeda puud, hoia ohutusse kaugusesse; alaealisi lapsi ei tohi jätta võistlusalal vanemate järelvalveta (tl 38-40).
22.Kostja seadusliku esindaja XXX vande all antud seletuste kohaselt valdav osa inimesi tuli autoga võistluspaika, kuna see asub kõrvalises kohas. Sissesõidu tee ääres oli teadetetahvel, mis suunas võistlejad ja pealtvaatajad neile määratud rajale ja samas olid ära toodud ohutusnõuded. Kõik sõidukid, kes sisenesid parkimisalasse, ostsid parkimispileti, millega said kaasa viimase Autolehe numbri, kus asus rallipass, mis sisaldas pealtvaataja ohutusnõuded ja muu informatsioon võistluste ja võistluspaiga kohta (tl 199). Pealtvaatajate kava ja meelespea olid ära toodud ajakirjas Autoleht (tl 136-163), mis samuti anti pileti ostnud isikutele ning meelespea oli infotahvlitel võistluste toimumiskohas ja müügikohtades (tl 199-200) ja internetis (tl 169-170). Samuti teatati võistluste ajal valjuhäälditest korduvalt ohutuse kohta käivat informatsiooni ja tuletati meelde, et autosport on ohtlik ning iga pealtvaataja kohus on tagada iseenda turvalisus, mida on vande antud seletustes kinnitanud nii hageja (tl 197) kui ka kostja seaduslik esindaja ja mis on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega (tl 206-207). Seega on ebaõige hageja väide, et võistlusel ei olnud võimalik saada infot ohutuse kohta. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt istus ta hagejaga sõprade autos tagaistmel, autojuht ostis kõigile väravast pileti, igaüks sai käepaela. Tunnistaja nägi pealtvaatajatele mõeldud juhiseid hiljem, kuid võistluspaigal tajuti, et tuleb järgida korraldaja nõudeid, st lindiga piiratud võistlustrassile sisenemine on rangelt keelatud. Enne õnnetuse toimumist hinnati oma asukohta võistlustel raja ääres ohutuks, kuigi mööduv võistlusrada tegi künkale tõusu. Võistluse ajal tarbiti ka kohapeal müüdavat õlut (tl 202-204) Kohus leiab, et kui hageja ja tema kaaslased ei pidanud vajalikuks tutvuda neile antud ohutusreeglitega või ei kuulanud andmeid ohutuse kohta, siis on nende endi otsustus ja vastutus . Asjaolu, et kostja oli teinud endast kõik, et tagada pealtvaatajate ohutus üritusel Klaperjaht 2009, on leidnud tõendamist ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (tl 99-103). Samuti oli kostja on sõlminud ürituse kindlustamiseks kindlustuslepingu (tl 167-168). Hageja vahetult peale õnnetusest taastumist kahju hüvitamise avaldusega ühegi kindlustusfirma poole ei ole pöördunud.
23.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et jälgis võistlust koos kaaslastega ühes paremkurvis, peale mida oli kohe mäkketõus ja ala ,kus hageja koos teiste pealtvaatajatega viibis,
2-12-34167 oli piiratud kollaste lintidega (tl 5). Vande all antud seletuste kohaselt oli hageja pealtvaatajate alas, mida sai aru lintide märgistusest, rajakohtunikest ja rahva järgi (tl 197). Kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajad ja kohtus üle kuulatud tunnistajad on tunnistanud, et vaatasid võistlust ohtliku koha peal. Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avaldusest nähtub, et hageja jälgis võistlust mäe all pealtvaatajate alas, umbes 3 meetri kaugusel piirdelingist seespool (tl 113), mida on märkinud ka kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistaja XXX (tl 100). Ohutu kaugus oli aga pealtvaataja meelespea kohaselt vähemalt 10 meetrit. Tunnistajate ütluste ja hageja enda seletusega on tõendatud, et hageja tarbis võistluse vaatamise ajal alkoholi. Hageja märgib, et enne võistluspaika jõudmist oli ta juba tarbinud alkoholi ja jätkas alkoholi tarbimist võistluste ajal (tl 197). Hageja alkoholi tarbimist nägid ka kriminaalmenetluses ja kohtus üle kuulatud XXX(tl 2425) ning samuti tunnistasid alkoholi tarbimist hageja kaaslased XXX, XXXja XXX.
24.Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaolu on, et autosport on ohtlik, ning iga teovõimeline isik peaks teadma ja aru saama, et suured, võimsad, võidu sõitvad maasturid võivad olla pealtvaatajatele ohtlikud ning seda veel olukorras, kus isik istub 3 meetrit raja äärest ja on alkoholijoobes. Pealtvaatajate meelespeas on selgelt kirjas, et ohutu kaugus on vähemalt 10 meetrit. Hageja, tulles autospordivõistlustele, pidi tegema kõik endast oleneva, et tutvuda ohutusega ja valida ohutu koht võistluse vaatamiseks. Kui isik ise ei ole huvitatud enda turvalisuse tagamisest, ei tutvu ega järgi võistluse korraldajate kehtestatud ohutusnõudeid ega tee kuulmagi valjuhääldi kaudu regulaarset antavat infot ohutusnõuete järgimiseks, vaid valib põneva koha võistluse vaatamiseks ja samas tarbib alkoholi, siis asub kohus seisukohale, et isik, antud juhul hageja, ise on tekitanud oma enda tegevusega endale ohtliku olukorra.
25.Kohus leiab, et põhjendamata on hageja väited, et kuna rajatöötajad ei ajanud hagejat ära, siis ei teinud korraldaja midagi ohutuse tagamiseks. Kohtuotsuse punktis 21 on kohus välja toodud, et kostja tegi endast kõik oleneva ning lisaks märgib kohus, et olukorras, kus võistlust on jälgimas sadu pealtvaatajaid, ei saa eeldada, et rajatöötaja jõuab isiklikult iga pealtvaatajani, et neid nende valitud kohtadelt eemale saada. Kriminaalmenetluses ära kuulatud XXX, kes oli võistlusel rajakohtunik alal, kus hageja vaatas võistlust, märkis, et auto mäest alla veeremise ajal, ta ei näinud hagejat koos kaaslastega seal istumas (tl 102, 131-132) ning, kuna pealtvaatajaid oli palju ja oli tegemist, et inimesi rajalt eemale saada, siis ei jõudnud tunnistaja hagejani. Hageja pidi aru saama, et viibides 3 meetrit rajast, kallaku all, võib hageja asukoht võistluse ajal olla hagejale ohtlik. Korraldaja ei pea piirama kogu võistlusrada läbimatute tõketega, vaid nägema ette kohad, mis on piisavalt kaugel võistlusrajast ning on pealtvaatajatele ohutud, mida kostja on ka teinud. Käesoleval juhul on hageja ise oma käitumisega põhjustanud endale kahju tekkimise. Kohus ei ole tuvastanud kostjapoolset käibekohustuse rikkumist. Kostja tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et tema loodud ohust tulenev risk ei realiseeruks. Kostja ei saanud ette näha, et võistlusautol purunevad pidurid. Hoolsuskohustuse ehk üldise käibekohustusena ei saa nõuda isikult võimatut. Kohus leiab, et kostja ei ole loonud oma tegevusega ohtu hageja tervisele, ning on võtnud kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, et ära hoida hageja tervise kahjustamise.
26.Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostja oleks vaidlusaluses olukorras seotud käitumisstandardiga, mis kohustas teda võtma tarvitusele täiendavad abinõud hagejale tekkinud kahju vältimiseks. Sellest tulenevalt on hagi rahuldamine välistatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik teisi kahju aluseks olevaid koosseisulisi tunnuseid käsitleda, mistõttu kohus ei hinda tõendeid, mis on seotud kahju suurusega (tl 19-21, 186-190).
27.Kohus andis pooltele 08.07.2013 kohtumäärusega täiendava tähtaja oma lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 05.08.2013. Kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud 22.07.2013 ja kostjale 08.07.2013. TsMS § 62 lg 2 sätestab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega jätab kohus tähelepanuta kõik dokumendid, mis on esitatud pärast 05.08.2013.
2-12-34167 Menetluskulud
28.Kohus jätab tulenevalt TsMs § 162 lg 1, 2 menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
29.Tsiviilasja hind juhindudes TsMS § 124 lg 1 on 6923,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.