Muud › Muud hagiasjad

2-13-4474 28A 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõudeks on tuvastada kostja kui korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5, mille kohaselt võib KÜ katkestada korterites kommunaalteenused (elekter, keskküte, soe ja külm vesi) kolmekuise või suurema võlgnevuse korral, tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada nimetatud otsus kehtetuks või tunnistada nimetatud otsuse kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja palub tuvastada korteriühistu juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, tühisust. Kohtuistungil täiendas hageja tuvastusnõuet ja palus kohustada kostjat taastama hageja korteris elektrivarustus. Hageja väitel on ta korteriomandi, asukohaga Rahu tn 28a-36 Narva, omanik alates 20. novembrist 2012. Kostja on maja Rahu tn 28a Narva haldamist teostav korteriühistu. Peale korteriomandi valduse saamist 06. detsembril 2012 avastas hageja, et korteris puudub elektri- ja veevarustus. Kostja juhatuse liige teatas hagejale, et kommunaalteenuste vahendamine on hageja korteri osas peatatud korteriühistu 16. juuni 2009 otsusega, mille kohaselt on korteriühistul õigus katkestada kommunaalteenused (elekter, keskküte, soe ja külm vesi) kolmekuise või suurema võlgnevuse korral.

2(9)

2-13-4474 Hageja väitel on korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 tühine, kuna otsus on vastuolus seadusega. Hageja on seisukohal, et korteriühistu otsus kitsendab olulisel määral korteriomanike õigust oma omandit vallata ja kasutada ning seega on otsus vastuolus Põhiseaduse (PS) §-ga 32, kuna seadus ei näe ette korteriühistu õigust üldkoosoleku otsusega piirata omandi kasutamist. Hageja väitel on korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 tühine, kuna otsus ei vasta headele kommetele. Hageja on seisukohal, et korteriühistu otsusega kehtestatud abinõu, kommunaalteenuste osutamise peatamine, on ebaproportsionaalne mõjutusvahend korteriomanikelt võlgnevuse sissenõudmiseks. Kommunaalteenuste osutamise peatamise õigust seadus ega korteriühistu põhikiri ette ei näe, samas riivab see oluliselt korteriomanike õigust omandit vallata ja kasutada. Korteriühistu üldkoosoleku vaidlusalune otsus ei ole suunatud võlgnevuse probleemi lahendamisele, see sunnib korteriühistu liikmeid tasuma makseid kommunaalteenuste katkestamise ähvardusel. Sellise otsuse rakendamisest saab korteriühistu liige rohkem kahju kui korteriühistu kasu. Samuti puudub korteriomanikul võimalus saada kommunaalteenust kelleltki teiselt teenusepakkujalt, s.o korteriomanik on korteriühistuga sõltuvussuhtes ning peale vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist on korteriühistu ja selle võlgnikest liikmete vastastikuste õiguste ja kohustuste väärtus ebamõistlikult tasakaalust väljas, mis ei vasta headele kommetele. Alternatiivselt palub hageja tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 kehtetuks. Hageja väitel on vaidlusalune otsus on vastuolus korteriühistu põhikirjaga, milles ei ole ette nähtud sellise mõjutusvahendi, kommunaalteenuste edastamise katkestamine, kohaldamist võlgnikest liikmete suhtes. Alternatiivselt palub hageja tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja väitel on hageja alates korteriühistu liikmeks saamisest kohusetundlikult tasunud kõik korteriühistu poolt arvestatud majandamiskulud ning ei pea vastutama eelmise omaniku võlgnevuse eest. Kuna eelmise omaniku vastu on esitatud hagi kohtusse võlgnevuse väljamõistmiseks, ei ole hageja suhtes kommunaalteenuste peatamine õiglane, proportsionaalne ega mõistlik, kuna korteriühistul on mitmeid muid põhikirjast ja seadusest tulenevaid võimalusi võlgnevuse sissenõudmiseks - kohtusse pöördumine, kahju hüvitamise ja viiviste nõude esitamise õigus, õigus nõuda korteriomandile hüpoteegi seadmist majandamiskulude tasumise nõude tagamiseks. Seetõttu on korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja palub samuti tuvastada korteriühistu juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, tühisust. Hageja väitel ei vasta korteriühistu juhatuse otsus headele kommetele ja seda eelmainitud põhjendustel. Korteriühistu juhatus otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palub kohustada kostjat taastama hageja korteris elektrivarustus, s.o lõpetada hageja omandi kasutamise takistamine. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 on seaduslik ja kooskõlas põhikirja nõuetega. Otsust ei ole vaidlustatud, üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kostja on seisukohal, et korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 ei ole hea usu vastane, kuna otsus on vastu korteriühistu liikmete õiguste kaitseks pahausksete võlgnike vastu. Otsusega on kehtestatud 3(9)

2-13-4474 õiguskaitsevahend võlgnike osas ning elektri väljalülitamine võlgniku korterist ei mõjuta teiste korteriomanike õigusi. Kohtuistungil palus kostja kohaldada aegumist hageja nõude osas tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 kehtetuks. Kostja leiab, et korteriühistu otsuse tühistamist saab nõuda kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest 16. juunil 2009. Et hageja esitas nõude kohtule 28. jaanuaril 2013, on hageja nõue aegunud. Aegumist ei mõjuta asjaolu, et hageja sai otsusest teada korteri omandamisel. Hageja esitas aegumise osas vastuväite, et aegumise algust tuleb arvestada korteri omandamise ajast arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on tuvastada kostja kui korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5, mille kohaselt võib KÜ katkestada korterites kommunaalteenused (elekter, keskküte, soe ja külm vesi) kolmekuise või suurema võlgnevuse korral, tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada nimetatud otsus kehtetuks või tunnistada nimetatud otsuse kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja palub tuvastada korteriühistu juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, tühisust. Hageja palub kohustada kostjat taastama hageja korteris elektrivarustus. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Pooled ei vaidle, et hageja on korteriomandi, asukohaga Rahu tn 28a-36 Narva, omanik ja korteriühistu Rahu 28A liige. Korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsusega on korteriühistule antud õigus katkestada kommunaalteenused (elekter, keskküte, soe ja külm vesi) kolmekuise või suurema võlgnevuse korral. Korteriühistu juhatuse 17. detsembri 2012 otsusega määrati taastada hageja korteri elektrienergiaga varustamine peale võlgnevuse täielikku tasumist. Kohus lahendab hageja alternatiivsetest nõuetest esmalt nõude, mis puudutab kostja kui korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel ei ole hageja alternatiivseid nõudeid võimalik rahuldada, kuna tühisel otsusel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja sellest tulenevalt ei ole otsuse kehtetuks tunnistamine või ainult hageja osas otsuse tühisuse tuvastamine võimalik. Kui kohus korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse tühisust ei tuvasta, lahendab kohus hageja teised alternatiivsed nõuded. Hageja väitel on korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 tühine, kuna otsus on vastuolus seadusega. Hageja on seisukohal, et korteriühistu otsus kitsendab olulisel määral korteriomanike õigust oma omandit vallata ja kasutada ning seega on otsus vastuolus Põhiseaduse (PS) §-ga 32, kuna seadus ei näe ette korteriühistu õigust üldkoosoleku otsusega piirata omandi kasutamist. Kohus ei nõustu hageja väitega.

4(9)

2-13-4474 Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt KÜS-s reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt, üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Korteriühistu üldkoosoleku otsusele kohalduvad seaduses tehingu kohta sätestatud normid. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt, seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsusega rikutaks korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Samuti ei tuvastanud kohus, et seadusega oleks korteriühistul keelatud kehtestada õiguskaitsevahendina võlgnikust korteriomanikule kommunaalkulude edastamise lõpetamine. Kohus märgib, et korteriühistu üldkoosoleku seadusega vastuolus oleva otsuse saab tunnistada kehtetuks MTÜS § 24 alusel vastava hagi esitamisega kohtule. Kui otsus ei riku korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, ei ole vastuolu seadusega, kui seaduses ei ole otseselt märgitud keeldu, mille mõtteks on kaasa tuua tehingu tühisus, korteriühistu üldkoosoleku otsuse puhul tühisuse aluseks. Hageja väitel on korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p 5 tühine, kuna otsus ei vasta headele kommetele. Hageja on seisukohal, et korteriühistu otsusega kehtestatud abinõu, kommunaalteenuste osutamise peatamine, on ebaproportsionaalne mõjutusvahend korteriomanikelt võlgnevuse sissenõudmiseks. Korteriühistu ja selle võlgnikest liikmete vastastikuste õiguste ja kohustuste väärtus on ebamõistlikult tasakaalust väljas, mis ei vasta headele kommetele. Kohus nõustub hageja väitega. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt, on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele. Esmalt märgib kohus, viidates hageja eelmisele väitele, mille kohaselt korteriühistu otsus kitsendab olulisel määral korteriomanike õigust oma omandit vallata ja kasutada ning seega on otsus vastuolus Põhiseaduse (PS) §-ga 32, kuna seadus ei näe ette korteriühistu õigust üldkoosoleku otsusega piirata omandi valdamist ja kasutamist, et korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega, kuna riivab hageja põhiseaduslikku õigust omandit piiramatult vallata ja kasutada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 ja lg 2 kohaselt, omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Vastavalt AÕS § 72 lg 1, lg 3 ja lg 5, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad 5(9)

2-13-4474 üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Vastavalt KOS § 15 lg 1, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt KÜS § 2 lg 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu kui juriidilise isiku liikmetele kehtib täiendavalt TsÜS § 32, mille järgi juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Vaidlust ei ole, et korteriühistu poolt korteriomanikule osutatavad kommunaalteenused (elektri-, keskkütte-, sooja- ja külma vee varustus) on vajalikud korteriomandi kasutamiseks. Kommunaalteenuste osutamise katkestamine ühe korteriomandi osas teeb praktiliselt võimatuks korteriomandi reaalosa kasutamise. Seega järeldab kohus, et korteriühistu 16. juuni 2009 otsuse p-s 5 kehtestatud abinõu, kommunaalteenuste osutamise peatamine, on takistuseks hageja põhiseadusliku õiguse, omandi teostamisel ning vastuolus heade kommetega. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et korteriühistu otsusega kehtestatud abinõu, kommunaalteenuste osutamise peatamine, on ebaproportsionaalne mõjutusvahend korteriomanikelt võlgnevuse sissenõudmiseks ning see ei vasta headele kommetele. Kohus leiab, et võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil võlgnikust korteriomaniku omandi teostamise takistamine kommunaalteenuste osutamise peatamise läbi ei vasta võlgniku poolt korteriühistule kommunaalkulude maksmata jätmise tõttu tekkinud kahjulikule mõjule. Korteriühistul on võimalus rakendada seadusest ja põhikirjast tulenevaid õiguskaitsevahendeid, s.o esitada võlgnevuse sissenõudmiseks hagi kohtusse, esitada võlgnikule KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise nõue, kasutada KOS § 14 lg 1 sätestatud õigust võõrandada võlgniku korteriomand või seada korteriomandile majandamiskulude tasumise nõude tagamiseks hüpoteek (põhikirja p 4.2.). Kohus asub seisukohale, et korteriomandi kasutamise takistamine kommunaalteenuste osutamise katkestamise läbi kahjustab korteriomanikku ülemäära, kuna sama tulemust, s.o võlgnevuse tasumist ja võlgnevuse läbi tekkinud kahju hüvitamist, on võimalik saavutada korteriomaniku õigusi oluliselt vähem kahjustavate vahenditega. Kohus leiab, et korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5, millega on korteriühistule antud õigus katkestada kommunaalteenused (elekter, keskküte, soe ja külm vesi) kolmekuise või suurema võlgnevuse korral, on heade kommetega vastuolus ning seega tühine. Kohus loeb tuvastatuks, et korteriühistu Rahu 28A 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 on tühine.

6(9)

2-13-4474 Hageja alternatiivsed nõuded tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks või tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks jätab kohus rahuldamata. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 ei pea kohus alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist põhjendama. Kostja poolt esitatud vastuväide korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude aegumise osas on seotud hageja alternatiivse nõudega, mille kohus jättis rahuldamata ning seega ei pea kohus aegumise küsimust lahendama. Hageja palub tuvastada korteriühistu Rahu 28A juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, tühisust, kuna korteriühistu juhatuse otsus ei vasta headele kommetele. Korteriühistu juhatuse otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Lähtuvalt MTÜS § 241 lg 4, otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt MTÜS § 24 lõikeid 5–7, mille kohaselt võib MTÜS § 24 l-des 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks, sealhulgas tühiseks tunnistamist. Kohus leiab, et korteriühistu Rahu 28A juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, on vastuolus heade kommetega ja tühine, seda eelpool esitatud põhjendustel korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 tühisuse osas. Kohus loeb tuvastatuks, et korteriühistu Rahu 28A juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, on tühine. Hageja palub kohustada kostjat taastama hageja korteris elektrivarustus, s.o lõpetada hageja omandi kasutamise takistamine. AÕS § 68 lg 1 kohaselt, omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohus leiab, et kostjat tuleb kohustada taastama hagejale kuuluva korteri, asukohaga Rahu tn 28a36 Narva elektrivarustus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks, et korteriühistu Rahu 28A 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 on tühine. Hageja alternatiivsed nõuded tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks või tunnistada korteriühistu 16. juuni 2009 üldkoosoleku otsuse p 5 kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks jätab kohus rahuldamata. Kohus loeb tuvastatuks, et korteriühistu Rahu 28A juhatuse 17. detsembri 2012 otsuse osa, mille kohaselt taastab KÜ hageja korteris elektriühenduse ainult võla täielikul tasumisel, on tühine. Kohus leiab, et kostjat tuleb kohustada taastama hagejale kuuluva korteri, asukohaga Rahu tn 28a36 Narva elektrivarustus. 7(9)

2-13-4474 Kostja väide, et kostja on võrguettevõte elektrivõrguseaduse (ELTS) mõttes, ei ole põhjendatud. Korteriühistu on ELTS § 12 lg 13 sätestatud tarbija. Hagi hind Hageja nõudeks on tuvastada korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus, sealjuures alternatiivselt tunnistada nimetatud otsus kehtetuks või tunnistada nimetatud otsuse kohaldamine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, ning tuvastada korteriühistu juhatuse otsuse tühisus ja kohustada kostjat taastama hageja korteris elektrivarustus. Hageja on esitanud kaks tuvastusnõuet juriidilise isiku organi otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning mittevaralise sooritusnõude. TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue ning vastavalt TsMS § 132 lg 11, käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Lähtuvalt TsMS § 134 lg 1 ja lg 3, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hagihind on 3500 + 3500 = 7000 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõuded, rahuldamata jäid vaid hageja alternatiivsed nõuded. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, leiab kohus, et otsus on tehtud kostja kahjuks. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagi tagamine Viru Maakohtu 12. veebruari 2013 kohtumäärusega kohustati kostjat hagi tagamise eesmärgil taastama hageja korteris elektriühendus ja/või mitte takistama hagejat või hageja poolt kaasatud ja vastavat kvalifikatsiooni omavat isikut korteri nr 36 elektrivõrguga taasühendamisel. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist. 8(9)

2-13-4474 Kohus jätab kehtima Viru Maakohtu 12. veebruari 2013 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.