lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-50081/25

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-50081/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-50081

Tsiviilasi

X X avaldus X Xi pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X Xi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlausaldaja) X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Võlgnik X X xxxxxxxxxxx)

(isikukood

xxxxxxxx,

elukoht

Pankrotihaldur Andres Tootsman Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 22.05.2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.28.11.2012 esitas X X (avaldaja/võlausaldaja) avalduse X Xi (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue võlgniku vastu kokku 134 168.16 eurot.
2.Võlgnik nõudele ja selle suurusele vastu ei vaielnud, kuid eitas oma püsivat maksejõuetust, tuginedes äritegevusele kinnisvaraturul ja kinnistute omamisele.
3.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks 326 444.09 eurot, sealhulgas võlgnevus avaldaja ees 134 168.16 eurot. Võlgniku kohustused on veelgi suuremad, sest Swedbank AS on teatanud, et võlgnik tagab käenduslepingu nr 10-063916-KÄ alusel Ariling OÜ kohustusi isikliku käendusega kuni 1 168 730 euro ulatuses. xxxxxxxxxxxc korteriomand on koormatud muuhulgas hüpoteegiga summas 40 000 eurot OÜ Averingo kasuks, kuid võlgnik ei selgitanud, kui suurt nõuet see hüpoteek tagab. Võlgnik eitab püsivat maksejõuetust. Avaldaja pankrotiavalduses esitatud nõuet 134 168.16 eurot võlgniku vara arvelt ilmselt rahuldada ei saa, sest võlgniku turuväärtust omavad kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega, mis tagavad teiste võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule kuulub 6 kinnisasja, osalused kahes äriühingus ning jääk AS-i SEB Pank arvelduskontol. Vara reaalseks väärtuseks hindas haldur 185 223 eurot. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on kergekäeliselt võetud ülejõukäivad kohustused, mis tulenesid 2008. ja 2010. aastatel tehtud investeeringutest enda ja oma äriühingute kinnisvaraarendustesse, mida aga maksetähtaegade saabumisel realiseerida ei ole õnnestunud. Juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid ilmnenud ei ole. Esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Tulenevalt eeltoodust oli ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 22.05.2013 määrusega avalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti. Võlgnik ei vaielnud võlausaldaja nõudele vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku vähem kui 200 000 euro väärtuses ja teadaolevaid kohustusi üle 326 444 euro. Võlgnik on pikka aega tegutsenud ettevõtjana kinnisvara alal ning teinud seda eeskätt läbi oma ettevõtete Sanderlei OÜ ja Ariling OÜ vahendusel. Võlgnik ei erista ilmselt alati enda ja oma äriühingule kuuluvat vara, kasutades vajadusel enda vara äriühingute huvides ja vastupidi. Võlgnik eitab püsivat maksejõuetust, kuid on jätnud ajutisele haldurile esitamata oma varade ja võlgade nimekirja ning Sanderlei OÜ ja Ariling OÜ bilansid ja kasumiaruanded seisuga 31.12.2012. Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohus nõustus ajutise halduri aruandes märgituga, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tehtud valed otsused, sealhulgas võetud ülejõukäivad kohustused. Kuivõrd võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
5.Kohus viitas PankrS § 85 lõikele 1, § 89 lõike 1 punktile 1 ja § 91 lõikele 1.

Määruskaebus

6.04.06.2013 esitatud määruskaebuses palus võlgnik tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
7.Maakohus hindas tõendeid valesti. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tegemist on ajutise makseraskusega. Kohus on määrust tehes rikkunud TsMS § 478 lõikes 1, § 463 lõikes 2 ja § 442 lõikes 8 sätestatud nõudeid. Võlgniku sõnul on ta tegelenud isiklikult ja ühingute kaudu kinnisvaraarendusega. Talle kuulub 6 kinnisasja, milliste väärtus on kindlasti suurem kui pankrotiavalduses näidatud võlausaldaja nõue 134 168.16 eurot. Kinnistute müümisel oleks võimalik müügitulust rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded, sest kinnisvaraturg on kiires tempos tõusmas. Seega ei esine PankrS § 1 lõikes 3 nimetatud situatsiooni, vaid võlgnik on ajutistes makseraskustes ning kinnistute realiseerimisel on võimalik nende müügist laekuva raha arvel võlausaldajate nõuded rahuldada ilma pankrotimenetluseta. Kohus on kaevatava määruse rajanud ebaõigesti üksnes ajutise halduri aruandele ning on põhjendamatult jätnud tähelepanuta võlgniku selgitused selle kohta, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu. Vastustajate seisukoht
8.Pankrotihaldur ja avaldaja vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud menetlus- ega materiaalõiguse normide rikkumist, millised annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks. Maakohus on põhjendanud määrust kooskõlas TsMS § 465 lõikes 2 sätestatud reeglitega. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Alljärgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse põhjendustele.
11.Võlgnik on rajanud oma kaebuse väitele, et temale kuuluva vara (6 kinnisasja, millest 4 on transpordimaad ja 2 elamumaad) väärtus on kindlasti suurem kui pankrotiavalduses esiletoodud võlausaldaja nõue. Samas on võlgnik jätnud tähelepanuta, et tema maksevõimet iseloomustab mitte ainult pankrotiavalduse esitamise aluseks olnud sissenõutavaks muutunud nõude suurus, vaid arvesse tuleb võtta kõik kohustused. Võlgnik ei vaidlusta ajutise halduri aruandes esile toodud teadaolevate võlgade suurust (üle 326 444 euro). Ka ei ole võlgnik esitanud tõendeid talle kuuluva kinnisvara väärtuse kohta. PankrS § 3 lõikest 2 ja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab võlgnik oma väiteid tõendama. Võlgniku paljasõnaline väide „kindlasti suurema väärtuse“ kohta ei ole TsMS §-st 229 tulenevalt tõendiks, mille aluseks saaks kohus lugeda tema väite tuvastatuks. Ajutine haldur on kinnisvara väärtuse (170 200 eurot) määramisel lähtunud kogemustega kinnisvarahindajate Pindi Kinnisvara AS-st esialgsest arvamusest (t I kd lk 106-107). Määramatus tulevikus aset leidev võimalik kinnisvara hindade tõus ei saa olla aluseks võlausaldaja avalduse rahuldamata jätmisele.

Ulvi Loonurm

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja