Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
05. juuli 2013, kell 13.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Hagi ese
O. T. ’i hagiavaldus sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx
Hagihind
575, 33 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja O. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.ee. Kostja P. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
20.02.2013 Hageja O. T. Kostja P. K.
2-12-25020 lubamatuks
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. T. i hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas xxx/xxxx/xxx rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja, O. T. i kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
1.O. T. (hageja) esitas 28.06.2012 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetlusse hagi P. K. i (endise nimega T. , kostja) vastu täitemenetluse seadustiku § 221 lg-te 1, 2 järgi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tl 1-2). Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtunik esitas 28.06.2012 Tartu Maakohtu esimehele taotluse enesetaandamiseks, mis Tartu Maakohtu esimehe poolt 29.06.2012 rahuldati (tl 4, 78). Tsiviilasi jagati 29.06.2012 käskkirjaga Võru kohtumaja menetlusse (tl 10). Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 11.07.2012 määrusega keelduti kaebuse menetlusse võtmisest (tl 38-39). Hageja O. T. esitas 25.07.2012 esitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele määruskaebuse (tl 42-44). Tartu Ringkonnakohtu poolt 03.09.2012 määrusega Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 11.07.2012 kohtumäärus tühistati ja saadeti O. T. i hagi P. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (tl 5051). Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 07.09.2012 määrusega võttis maakohus esitatud hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale hagile vastamise tähtaja (tl 56-58). Samal kuupäeval so 07.09.2012 jättis maakohus määrusega rahuldamata O. T. i taotluse hagi tagamiseks (tl 54). Valga Maavalitsuse uue nime andmise otsusest nähtuvalt on P. T. perekonnanimi alates 19.07.2012 Kangur (tl 64). Kohus selgitab, et kasutab kohtu seisukoha ja põhjenduste osas P. T. uut perekonnanime so Kangur.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled hageja ja kostja alaealise lapse seadusliku esindajana kohtuasjas nr 2-10-45595 kompromissi lapsele elatise maksmise osas. Kompromissi kinnitamise kohtumäärus jõustus 27.02.2012 ja selle kohaselt pidi O. T. maksma kuni lapse täiesealiseks saamiseni P. T. kontole igakuiselt 180 eurot ja lisaks 12 kuu jooksul täiendavalt 20,83 eurot. 29.02.2012 sõlmisid O. T. ja P. T. kokkuleppe, mis hageja hinnangul muutis kompromisslepingu ja mille kohaselt loobus O. T. omandinõuetest xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes ja võttis endapoolse kohustuse täitmiseks tagasi esitatud hagiavalduse tsiviilasjas 2-1025041 ning P. T. nõustus, et O. T. maksab lapsele elatist kohtuasjas 2-10-45595 kokku lepitud elatisesummast vähem, s.o igakuiselt vähemalt pool miinimumpalka. Samuti kohustus P. T. kohtutäiturile elatisenõude esitama ainult juhul, kui O. T. ei ole vaatamata meeldetuletusele vähemalt poole miinimumpalga suurust elatisraha üle kandnud 8. kuupäevaks. Hageja palub rahuldada hagi ja tunnistada 28. juuni 2012 täitedokumendi alusel teostatav sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks põhjusel, et 27.02.2012 jõustunud kohtulik kompromiss kaotas oma õigusjõu 29.02.2012, mil sõlmiti kokkulepe.
2 (7)
09.03.2013 esitatud O. T. i vastuses on hageja rõhutanud, et perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 5 ja § 109 ei kehtesta kokkuleppele kohustuslikku vormi ja sellest lähtuvalt on lubatud ka suulised kokkulepped. Samuti puudub õigusnorm, mis keelaks kohtu poolt kinnitatud kompromisslepingut hiljem lihtkirjalikus vormis muuta. Järelikult ei ole rikutud vorminõuet 29.02.2012 sõlmitud kokkuleppe puhul. Vastulausena kostja seisukohale, et tulenevalt PKS-is sätestatud varahoolduse sätetest on 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe vastuolus seadusega ja seetõttu tühine, leiab hageja, et ülalpidamise võimaldamiseks vajalik raha ei kuulu lapse vara koosseisu, mida saab kulutada ainult kohtu nõusolekul.
KOSTJA SEISUKOHAD
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja toob 26.09.2012 esitatud vastuses välja, et kehtiva perekonnaseaduse (PKS) regulatsiooni järgi on ülevalpidamisõigussuhtes poolteks ja selles tekkinud õigusvaidluses menetlusosalisteks laps ja tema vanem. Käesoleval juhul on hageja taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas xxx/xxxx/xxx, mis on algatatud tsiviilasja 2-10-45595 sundtäitmiseks. Nimetatud kohtuasjas oli menetlusosaliseks hagejana R. T. , samuti on vaidlustatud täiteasjas sissenõudjaks R. T. . Kostja leiab, et kuna tema on osalenud mõlemas asjas üksnes seadusliku esindajana, siis ei oma ta vahetut puutumust vaidlusaluse õigussuhtega ja ei saa olla hageja õigusi rikkunud. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena P. T. ja O. T. i vahel 29.02.2012 sõlmitud kokkuleppele, sest põhjuselt, et tema ei olnud ülalpidamisvaidluses pooleks, ei omanud ta õigust sõlmida oma nimel hagejaga leping, mis muudaks kohtumäärusega kinnitatud kompromissijärgseid elatise maksmise tingimusi. Esindusõiguse puudumine toob TsÜS § 129 kohaselt kaasa tehingu tühisuse. Lisaks eelnevale leiab kostja, et 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe on õigustühine. Nimelt VÕS § 200 lg 1 p 1 välistab ülalpidamisnõude tasaarvestuse võimalikkuse ja TsÜS § 76 lg 1 kohaselt ei saa tehinguga välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Sellest johtuvalt on kokkuleppest pooltele tulenevate kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ilmselgelt tasakaalust väljas, mistõttu kokkulepe on tühine heade kommete vastasuse tõttu. Lisaks toob kostja välja, et 29.02.2012 kokkulepe on vastuolus seadusega, sest kokkuleppe tingimustega on ebamõistlikult piiratud ülalpidamiskohustust. Tühine on ka hageja vastusooritust fikseeriv tingimus (omandiõigusest loobumine), sest vastavalt AÕS §-le 119 ja §-le 120 on kinnisasja käsutustehingule ette nähtud kohustuslik notariaalne vorm, mis on käesoleval juhul jäänud täitmata. Kui kohus peakski jõudma järeldusele, et 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe on kehtiv, ei ole kostja hinnangul hagejal alust nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest kohtumäärusega kinnitatud kompromissi sundtäitmisele pööramisega on kostja väljendanud oma tahet lepingust taganemiseks (VÕS § 188). Samuti leiab kostja, et hageja taotlus tunnistada sundtäitmine täiteasjas xxx/xxxx/xxx täies ulatuses lubamatuks, ei ole põhjendatud, sest hageja ja kostja vahel 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe on mahult väiksem kui kohtulikult kinnitatud kompromiss, mis sisaldab ka kokkulepet enne kompromissi sõlmimist tekkinud võla tasumise osas. 05.02.2013 esitatud kostja sisukoha kohaselt ei tunnista kostja hagi muu hulgas põhjusel, et 29.02.2012 sõlmitud kokkuleppe tekstist ei tulene lepinguosaliste tahe siduda kokkulepe kohtuliku kompromissiga. Samuti puudub kompromissilepingus igasugune viide nõuete olemasolule ja/või nende tasaarvestamisele. Lisaks eelnevale toob kostja välja puuduse kokkuleppe vormis, sest 29.02.2012 sõlmitud leping on lihtkirjalikus vormis, samal ajal kohtulik kompromiss on vormistatud kohtulahendina. Sundtäitmisel oleva kohtulahendi
3 (7)
tingimusi saab muuta samaväärses vormis, s.o kohtulahendiga. Kostja nendib, et põhimõtteliselt on võimalik ülalpidamist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise raames sõlmida kokkulepe täidetava elatisnõude suhtes, kuid TMS § 2 lg 1 p 18 sätestab sellele kohustusliku notariaalse vormi. 20.02.2013 aset leidnud istungil ütles kostja, et 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe ei ole seotud kohtuliku kompromissiga – kokkuleppest võib välja lugeda, et lisaks kohtulikus kompromissis sätestatud kohustusele tasuda igakuiselt 180 eurot, võib kokkuleppe kohaselt hageja lapsele ülalpidamist maksta lisaks poole alampalga ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tsiviilasjas nr 2-10-45595 on lõpetatud menetlus R. T. i hagis O. T. i vastu elatise nõudes seoses kompromissi sõlmimisega (tl 71-73). R. T. on esindaja P. K. i kaudu esitanud 15.06.2012 täitmisavalduse kohtutäiturile elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi oktoober 2011 kuni juuni 2012 (tl 74). Seega loeb kohus tuvastatuks, et tsiviilasja nr 2-10-45595 määruse osas toimub sundtäitmine elatise võlgnevuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et poolte kokkuleppel toimus elatisraha osaline tasaarvlemine, mille kohaselt O. T. loobub ühe neljandiku omandinõudest elamule Torni 7 st võtab tagasi hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-10-25041 ja P. K. esitab kohtutäiturile elatise nõude täitmiseks vaid juhul, kui O. T. ei ole elatisraha üle kandnud kuni 8-nda kuupäevani. Sellega on P. K. poolt varemsõlmitud kompromisskokkuleppes fikseeritud elatisraha tagantjärgi nõudmine ebaseaduslik ja pahatahtlik. Tartu Ringkonnakohus on määruses leidnud, et tuleb tuvastada, milline on poolte 29.02.2012 kokkuleppe tähendus, kas selline lihtkirjalik kokkulepe muudab kohtu poolt 27.02.2012 kinnitatud kompromissis märgitud elatise suurust või mitte. Samuti on Tartu Ringkonnakohus määruses leidnud, et tuvastada tuleb kas poolte vahel 29.02.2012 kokkulepe sh lepingu p 4, mille kohaselt O. T. lubas alatiseks loobuda igasugustest omandinõuetest xxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes on üldse kehtiv või mitte.
6.Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt sõlmisid hageja O. T. ja kostja P. K. alaealise lapse esindajana tsiviilasjas 2-10-45595 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt kohustus O. T. maksma igakuiselt lapsele elatist summas 180 eurot ning 12 kuu jooksul täiendavalt 20,83 eurot. Maakohtu määrus kompromissi kinnitamise kohta jõustus 27.02.2012. 29.02.2012 sõlmisid P. K. ja O. T. lihtkirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt O. T. kohustus tasuma pojale igakuuliselt elatisraha vähemalt pool miinimumpalka (punkt 2) ja O. T. loobus omandinõuetest xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes (punkt 4).
7.Kohus tuvastab esmalt, milline oli poolte tahe kokkuleppe sõlmimisel. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt oli poolte tahe muuta tsiviilasjas nr 2-10-45595 sõlmitud kompromissi selliselt, et hageja maksab kostjale poja ülalpidamiseks igakuuliselt vähemalt pool miinimumpalka ja loobub omandinõuetest aadressil xxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas. 4 (7)
Kostja on vastuses leidnud, et muudetud on üksnes igakuise elatise määra ja selle tasumise tähtpäeva, sõlmitud kokkuleppega ei ole muudetud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi elatusvõla tasumise osas, samas on märkinud ka seda, et nimetatud kokkuleppega ei ole soovitud muuta kompromissi tsiviilasjas nr 2-10-45595. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-st 1 tulenevalt lähtutakse lepingu sõlmimisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. 7.1 Kohus leiab, et antud juhul ongi poolte tahe muuta tsiviilasjas 2-10-45595 sõlmitud kompromissi selliselt, et hageja maksab kostjale lapse ülalpidamiseks igakuuliselt vähemalt pool miinimumpalka ja loobub omandinõudest aadressil xxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas. Sellele asjaolule viitavad nii poolte selgitused, samuti on see tuletatav sõlmitud kokkuleppe tekstist.
8.Järgnevalt kontrollib kohus, kas sõlmitud kokkulepe vastab seadusele ja esine lepingu tühise alused. Hageja on leidnud, et sõlmitud kokkulepe on kehtiv, kostja seevastu, et sõlmitud kokkulepe on tühine. 8.1 Perekonnaseaduse (PKS) § 109 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sama sätte lg 2 tuleneb, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on PKS § 100 lg 3 tõlgendanud selliselt, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samuti võivad vanemad kokku leppida lapse ülalpidamise kohustuse täitmise korras. Kolleegium on selgitanud, et viidatud sätte järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel muuhulgas kokku selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13 p.13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe ei ole tühine poeg R. T. ile makstava elatise vähendamise osas. Vastuseks kostja väidetele, et kostjal puudus volitus sõlmida kokkuleppeid alaealise lapse nimel, märgib kohus, et PKS § 100 lg 3 annab sellise kokkuleppe sõlmimise õiguse just vanematele, mitte lapsele endale. Seega on seaduse nõuded täidetud. 8.2 Sõlmitud kokkuleppes on pooled kokku leppinud ka selles, et hageja O. T. loobub alatiseks igasugustest omandinõuetest aadressil xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes. Kohus leiab, et see kokkulepitud tingimus on käsitletav poolte vahelise eellepinguna. VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. O. T. i ja P. T. vahel sõlmitud kokkulepe on aluseks võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et aadressil xxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu on kinnisasi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.
5 (7)
VÕS § 33 lg 2 järgi kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Seega on seaduses sätestatud kinnisasja võõrandamise lepingule kohustuslik vorminõue, nimelt peab see olema notariaalselt kinnitatud. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei oma tähtsust asjaolu, kas ja millise võlaõigusliku lepingu kavatsesid pooled sõlmida. Tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte kokkulepe aadressil xxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas on tühine kokkulepe vorminõuete rikkumise tõttu.
9.Kohus on märkinud, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe koosneb kahest erinevast kokkuleppest so kokkulepe lapsele elatise maksmise suuruse ja tähtaja muutmine ning kinnistu osas. Kohus on tuvastanud, et kinnistu osas sõlmitud eelleping on tühine. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et sõlmitud kokkulepe ei ole osadeks jagatav ja pooled ei oleks teinud kokkulepet ilma tühise osata. Hageja on selgelt väitnud, et kinnistu osas nõudest loobumine oligi seetõttu, et ta saab hakata maksma lapsele elatist vähem kui on märgitud kohtu poolt kinnitatud kompromissis. Seega on alust eeldada, et pooled ei oleks sõlminud kokkulepet ilma kinnistust puudutava osata.
10.Eeltoodust järeldab kohus, et poolte vahel 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe on tühine ja sundtäitmine täiteasjas xxx/xxxx/xxx ei ole lubamatu ning esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagiavalduse rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud hageja O. T. i kanda. TsMS § § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohu selgitab kostjale, et taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse alusel: Jätta Tartu Maakohtu 5. juuli 2013 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6 (7)
3.Välja mõista O. T. ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot riigituludesse apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu katteks. O. T. peab temalt väljamõistetud riigilõivu 125 eurot tasuma 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2900078567.
VÄLJAVÕTE ÕIGE:
Inkeri Treial kantseleijuhataja
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.