Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
03. september 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-25020
Tsiviilasi
O.T. hagi P.T. vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 192/2012/646
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.T. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): O.T. (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): P.T. (isikukood: XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
lubamatuks
jooksul täiendavalt 20,83 eurot. Kohtumäärus, millega maakohus kinnitas kompromissi, jõustus 27.02.2012. Pärast kompromissi jõustumist sõlmisid P.T. ja O.T. 29.02.2012 uue kokkuleppe, mille järgi leppisid lapsevanemad kokku, et nad tasaarveldavad osaliselt omavahelised nõuded. Kokkuleppe kohaselt loobus O.T. igasugustest omandinõuetest Valgas XXX kinnistu suhtes ning vastutasuks oli P.T. nõus sellega, et O.T. tasub elatisraha sõlmitud kompromissist vähem, s.o igakuiselt vähemalt pool miinimumpalka. Hageja palus esmase õiguskaitse korras vabastada ta täitmisteate järgsest kohustusest tasuda võlgnevus summas 490,47 eurot, täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 131,30 eurot kuni käesolevas kohtuasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
olemasolevat kohustust. Tulevikus tekkida võiv kohustus ei ole tõlgendatav olemasoleva kohustusena ja seetõttu ei ole ka mõeldav, et tulevikus tekkida võivat kohustust saab tasaarvestada VÕS § 200 alusel. Antud juhul puudus P.T. kohustus tasuda O.T. ile mingi rahasumma. Selline kohustus oleks võinud tekkida, kui kohus oleks rahuldanud O.T. i poolt esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-11-25041, mille aga O.T. , lähtudes 29.02.2012 sõlmitud kokkuleppest, võttis tagasi; 3) on maakohtu määrus ebaõige, sest isegi juhul, kui tõlgendada P.T. ja O.T. i vahel 29.02.2012 sõlmitud lepingu sisu tasaarvestusena VÕS § 197 mõttes, on maakohus tuginenud üldnormile ehk VÕS § 200 lg 1 p-le 1, jättes tähelepanuta erinormi ehk PKS § 109. Erinormi ja üldnormi mingisuguse vasturääkivuse korral tuleb lähtuda erinormist või tõlgendada üldnormi erinormist lähtudes. Nimetatud normide vasturääkivus seisneb selles, et VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, samas kui PKS § 109 lubab selliseid kokkuleppeid mõistlikus ulatuses sõlmida. PKS §-dest 109 ja § 101 tulenevalt võivad lapsevanemad kohtuotsusega väljamõistetud elatise osas sõlmida omavahelisi uusi kokkuleppeid lapse elatise vähendamise osas kuni poole kuupalga alammäärani, sest ainult elatise ebamõistlik piiramine ei ole lubatud ja on tühine. Seda mõtet toetab ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-d 1 ja 2. Praeguse kohtuvaidluse aluseks oligi P.T. ja O.T. i vahel pärast elatisraha väljamõistmise kohtulahendi jõustumist sõlmitud uus leping, mille kohaselt P.T. loobus väikesest osast igakuulisest elatisrahast vastukaaluks selle eest, et O.T. kohustus loobuma igasugustest omandinõuetest XXX kinnistule ja kohustus võtma hagi tagasi. P.T. rikkus 29.02.2012 sõlmitud lepingut, võttis ühepoolselt aluseks varasema 27.02.2012 jõustunud kompromissi ja esitas kohtutäiturile vähemmakstud elatisraha osas täiteavalduse, kuigi O.T. oli kõiki 29.02.2012 sõlmitud lepingu punkte täitnud.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.