OÜ S hagi TA vastu tuvastada TA kohustus anda nõusolek kustutada kinnistusraamatust TA kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas Viljandimaa kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu nimetusega VK, katastritunnusega XXX, sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, asukoht XXX VK, pindalaga 9965 m 2 III jakku kande nr 3 all sisse kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge asendades TA tahteavaldus eelmärke kustutamiseks kohtuotsusega.
Tsiviilasja hind
3500.- eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ S (rk XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja KV (ik XXX) ja lepinguline esindaja KK
esindajad
Kostja TA(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja HS Kohtuistungi toimumise aeg
16.05.2013.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada TA kohustus anda nõusolek kustutada kinnistusraamatust TA kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas Viljandimaa kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu nimetusega VK, katastritunnusega XXX, sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, asukoht XXX, VK, pindalaga 9965 m 2 III jakku kande nr 3 all sisse kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge asendades TA tahteavaldus eelmärke kustutamiseks kohtuotsusega.
5.Jätta TA menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused. 11.01.2013.a. esitatud hagiavalduses märgib hageja järgmist:
1.02.08.2007.a. sõlmiti poolte vahel kinnistu võlaõiguslik müügileping ja esitati avaldus eelmärke kinnistamiseks; - kinnistu müügihinnaks leppisid pooled kokku 770.000,00 krooni ehk 49.211,97 €, millest ostja tasus enne lepingu sõlmimist 50.000,00 krooni ja 200.000,00 krooni pidi tasuma hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates ostu-müügilepingu sõlmimisest. Pooled leppisid ka kokku, et 520.000,00 krooni tasub kostja hagejale igakuiste osamaksetena 5000.- krooni kuus, kusjuures esimese makse tähtaeg oli 02.09.2007.a. ja viimase makse tähtaeg suurusega 225.000,00 krooni oli 02.08.2012.a.; - lepingu p-s 3.4. lepiti kokku müüja õigus nõuda viivist 0,025% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning - lepingu p-i 4.1. kohaselt tuli asjaõigusleping poolte vahel sõlmida hiljemalt 02.08.2012.a.
2.Kostja viivitas korduvalt osamaksete tasumisega, ei tasunud 02.08.2012.a. müügihinda ning ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima.
3.Hageja andis kostjale mõistliku tähtaja kuni 01.11.2012.a. oma lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud. Kostja tasus kokku lepingueseme müügihinnast 34.082,19 €, tasumata jäi 15.129, 78 €.
4.01.11.2012.a. saatis hageja kostjale avalduse lepingust taganemise kohta ja tegi ettepaneku teha avaldus eelmärke kustutamiseks. Kostja ei ole eelmärke kustutamise avaldust esitanud.
Lk (5)
5.Hageja on seisukohal, et kuivõrd kinnistusraamatusse seatud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks oli aktsessoorne, muutus eelmärge alusetuks hageja lepingust taganemisega.
6.Juhindudes AÕS § 63 lg 8 sätestatust palub hageja tuvastada TA kohustus anda nõusolek kustutada kinnistusraamatust TA kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas Viljandimaa kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu nimetusega VK, katastritunnusega XXX, sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, asukoht XXX, VK, pindalaga 9965 m 2 III jakku kande nr 3 all sisse kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge asendades TA tahteavaldus eelmärke kustutamiseks kohtuotsusega.
7.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, meilivahetuse TA, lepingust taganemise avalduse, kinnisturaamatu väljavõtte, OÜ S pangaväljavõtte ja postisaadetise väljastusteate. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
8.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta on tasunud poolte vahel sõlmitud kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud summast hagejale 34.082,19 € ja tasumata on 15 129,78 €. Kostja ei vaidlusta ka seda, et ta tasus osamakseid ebakorrapäraselt, kuid väidab, et hageja aktsepteeris seda. Kostja sõnul lootis ta saada viimase osamakse tegemiseks pangast laenu, kuid ei saanud seda.
9.Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et on kätte saanud 13.11.2012.a. hageja avalduse müügilepingust taganemiseks, kuid kostja on keeldunud eelmärke kustutamisest, sest ei nõustu hageja poolt esitatud leppetrahvi nõudega. Isegi kui leida, et hagejal õigus nõuda tasutud summa ulatuses leppetrahvi, siis on 34.082,19 € suurune leppetrahv ebamõistlikult suur, sest see moodustab ligi 70% kogu kinnistu müügihinnast. Kostja on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 189 lg 1 sätestatust on tal õigus nõuda üleantu tagastamist või siis VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda oma kohustus täitmisest, kuni teine pool kohustuse täitnud.
10.Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et - 02.08.2007.a. sõlmiti poolte vahel kinnistu võlaõiguslik müügileping ja esitati avaldus eelmärke kinnistamiseks; - kinnistu müügihinnaks leppisid pooled kokku 770.000,00 krooni ja kostja pidi tasuma kinnistu müügihinna osamaksetega hiljemalt 02.08.2012.a.; - pooled leppisid lepingus kokku, et kinnistu asjaõigusleping sõlmitakse hiljemalt 02.08.2012.a; - kostja viivitas korduvalt osamaksete tasumisega, ei tasunud 02. augustiks 2012.a. müügihinda ning ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima; - kostja on tasunud kokku lepingueseme müügihinnast 34.082,19 €, tasumata jäi 15.129, 78 €. - 01.11.2012.a. saatis hageja kostjale avalduse lepingust taganemise kohta ja tegi ettepaneku teha avaldus eelmärke kustutamiseks;
Lk (5)
- kostja sai lepingust taganemise avalduse kätte 13.11.2012.a., kuid ei ole eelmärke kustutamise avaldust esitanud.
12.Vaidluse lahendamisel juhindub kohus AÕS § 63 lg 8 sätestatust, mille kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et käesolevaks ajaks on poolte vahel 02.07.2007.a. sõlmitud kinnistu müügileping lõppenud seoses hageja lepingust taganemisega, on hagejal õigus nõuda AÕS § 63 lg 8 alusel ka kinnistusraamatusse seatud eelmärke kustutamist. Kuna kostja ei ole tahteavaldust eelmärke kustutamiseks teinud, asendab nimetatut TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kohtuotsus, millega kohustatakse isikut sellist tahteavaldust andma.
13.Kohus on seisukohal et kostja vastuväited sellest, et ta ei nõustu hageja poolt esitatud leppetrahvi nõudega ja pole seepärast andnud nõusolekut kinnistusraamatus eelmärke kustutamiseks, ei ole asjakohased, sest kinnistusraamatus eelmärke kustutamise õiguslikuks aluseks on kohtuotsuse p-s 12 märgitud asjaolud. Ka ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks kostja poolt märgitud VÕS § 189 lg 1 eelpool märgitud põhjendusel ega VÕS § 111 lg 1, sest viimati nimetatu reguleerib vastastikuseid võlaõiguslikke kohustusi.
14.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja hinna määramine.
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral ning kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldati hagi esitamise ajal, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot. Menetluskulude jaotamine.
16.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa
Lk (5)
kohtunik
Lk (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.