Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajal 24.09.2011 A. J. 17.03.2010 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 25 lg 2, § 274 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu ja üks päev. Kostja internetiportaal "www.saarlane.ee" avaldas 2009 artikli "Poolt Saaremaad hirmu all hoidnud kamp jõudis kohtu ette", millele oli seisuga 02.04.2009 saadetud 475 kommentaari. Paljud artikli kohta avaldatud kommentaarid olid hagejat halvustava sisuga, sisaldades hageja kohta ebaõigeid andmeid, isikut riivavaid väärtushinnanguid ning alandades hageja inimväärikust. Kõnesolevas internetiportaalis olid avaldatud hagejat laimavad kommentaarid: -jubedad (26.03.2009) - jubedad tolkused ,,, omast arust kõvad vanad ,,, KIRVENÄOD JA

KUKED!!!

-nimi nimi (27.03.2009) - Lootusetud halstsusväärsed väärakad! -volikogu liige (27.03.2009) - Inimsaast, mis muud -peerukas (27.03.2009) - püssiga lasta ainult ... -Hmm (27.03.2009) - ... neid matse see kolm aastat küll ei morjenda ...; -kaku (27.03.2009) - mõistusega pole kõik korras kindlalt nendel, eriti sellel a.; -minni (27.03.2009) - vähemalt yhel nendest tyypidest on parem vanglas olla kui väljas naist ja last ylal pidama hakata / millega selline tolgus ei saaxki hakkama ...; -arvamus (27.03.2009) - ... ma soovitaksin nendel kõigepealt enda peredelt raha ära võta, siis nad pooleks lõigata ja liha ära süüa ...; -vot (27.03.2009) - siberisse sellised molgused; -maza (27.03.2009) - nii kena vaadata aktiivset diskussiooni saarlaste vahel kes on avastanud huvipakkuva teema mille üle vaielda. -eee (28.03.2009) - See varase teema on idiootidele, kõik kes jõugus uluvad, olgu naised või mehed on üks pooletoobiste kari, ... tavakodanikud nende varasrotide eluvõlust aru ei saa, ... -Kaitsjatele (28.03.2009) - Haiged värdjad, mis siin muud öelda! ... Tra, olete te hälvikud, et neid troppidest vargaid ja päevaloodreid kaitsete?? ... aga need lurjused ise teevad selle teiste asjaks... Ja minu arust pidi nendest nn naistest juba uus silmarõõm olema??... Paari aasta jooksul korra oma nn meest näha on tore ju küll! ja siis jälle tolgused kinni!! -Kaitsjatele (28.03.2009) -... Linna peal kuuldud juttude põhjal oskavad need nn Troikad kõigile sõbrannat v sõpra mängida ... Ja nende kaakide naistele nii palju, et kahju teist küll ei ole, sest ise olete omale selle pasa kaela tõmmanud ...

2(8)

-naised!? (28.03.2009) - Nad ei taipa ju ise, et on arengus nii maas kui maas! ÖÖKAS on nad joodikute kepilihaks muud ei midagi, mõni parm sonib armastusest ka vahest, emmed nimetavad seda läbu peoks, kuus jook, muusika ja kepp! Kahju lohakatest, lokaalist keppi püüdma jäävadki rumalakesed. -karske mees (28.03.2009) - nad on ju nii ihaldatud (kahjuks purjus meeste) ja kriminaalide seas -jah (28.03.2009) - ega need lohakad vurrid kodu hoida ei oska, nöör kaela enne kui taolised abikaasaks, vean kihla et osad on juba naisalkohoolikud ka neist. -ÕÕKA KOLLID (28.03.2009) - need ikka rämedad eided need etud katud ja ennud ... aga ilma naljata oma udaratega nad seal jah lehvitavad ühel suuremad kuiteisel .. -iccccc (28.03.2009) - jah nendel eitedel veregrupp viru valge!! -to karske mees (28.03.2009) - ... tore meelelahutus teil siin ... peaks isegi saarlase .ee omale esileheks panema netis! -maakas (28.03.2009) -... jah üks luudadest peaks ka lesbar olema ju mehed enam ei tahtnud. -eee (28.03.2009) - nii et rottvargad koos oma ajudeta perrrsekäinud naisperega ei kao kuskile, sigitavad juurde veel, pläkutagu palju kulub! -maali (28.03.2009) - Sihukestel töötutel joodikustvarastel ei laseks elusees ennast keppida. See viitab vaimuhaigusele juba. -irw lollakad (28.03.2009) - KES teile näkku ütlema julgeb tulla, et te olete lollakad, ... kes teie hullunud, sitakihiga, varastega suhelda tahab, ... ELAGE, NIKKUGE JA PEKSKE NING

VARASTAGE OMAVAHEL!

-A.LIIV (29.03.2009) - TÜDRUKUD! ÄRGE LASKE ENDILE TAHAKEERATA JOOMAMEESTEL ... -mis s (29.03.2009) - on sind mõni ärajoonud ajudeta töötu rets keppinud, et mölised? -nägešš (09.03.2009) - kamp suhuvõtjaid koos!! -kokuvõte (29-03.2009) - Kõik kes siin kommisid ja selle pasakihi vastu huvi tuntsid on samast kihist, ... -ikk (30.03.2009) - mõtetud inimesd ... ülbikud, omast arust kõvad mehed sittagi endale kõrvatagused alles märjadja tahavad krt peksta teisi ... -kkk (30.03.2009) - luuad, kõnniteed tahavad pühkimist -noh (30.03.2009) - eks need luuad sellepärast seal lokaalis laksutavad, et tahavad varsti taha saada ... -noh (30.03.2009) - luuad tahavad varsi tagha saada! -to (30.03.2009) - ... aga mis see siis toimub kui see pole avalik laimamine ja isegi pilt on üles pandud ... -to irw lollakad (02.04.2009) -... mitte keeegi ei ole neid pätte kunagi seedinud ega läbi käinud. se et berit valis sellise värdja omale meheks ei puuduta toriomasi ... Viidatud kommentaaride avaldamist saab nende ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu pidada isiklike õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks, mistõttu puudub vajadus anda igale kommentaarile eraldi hinnangut. Kostja ei tegutsenud oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Kostja oleks pidanud arvestama, et anonüümsete kommentaaride avaldamine võib põhjustada isikute õiguste rikkumisi. Kostja oleks saanud portaali haldajana kontrollida kommentaaride avaldamist ning neid kõrvaldada. Kostja ei ole võtnud tarvitusele mõistlikke abinõusid kolmandate isikute õiguste rikkumise vältimiseks, milles ilmnes kostja põhjendamatu tegevusetus.

3(8)

Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu hagi tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärjel inimese psüühikas muudatuste tekkimise suurust ei ole võimalik objektiivselt mõõta ja hageja ei saa kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga. Arvestades informatsiooni leviku ulatust, kommentaaride suurt arvu ja suhteliselt pikka kommenteerimisperioodi, on praegusel juhul internetiportaali kui meediaväljaande poolt kommentaaride avaldamise korral tegemist raske rikkumisega. Artiklist ajendatud kommentaarid on hagejat solvavad, vulgaarsed, ebatsensuurseid väljendeid sisaldavad. Kommentaarid ei puuduta valdavalt artiklis avaldatud kohtupidamist, vaid on ajendatud kommenteerijate soovist alandada nii hageja kui hageja pere liikmete inimväärikust. Selline kommenteerijate tegevus ei ole kohane väärtushinnang. Hagis esiletoodud kommentaaridest võib järeldada, et hagejat iseloomustab ülbus ja kartmatus karistuse ees, millised on ebakohased väärtushinnangud. Kommentaaride sisuks ja eesmärgiks oli hageja ja tema pere liikmete alandamine ja teotamine, milline tegu on õigusvastane. Kostja tegevusetus oli süüline. Põhiseaduse § 45 teine lause kehtestab võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, millist õigust aga kostja ei kasutanud. Kostjale saab ette heita tegevusetust selles, et ta lasi kommentaatoritel avaldada hageja au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid kommentaare, neid enne kontrollimata või ilmumise järel kõrvaldamata. Kostja tegevus kommentaaride avaldamisel ei olnud üksnes tehnilise, automaatse iseloomuga. Kostja on loonud oma uudisteportaali osana kommenteerimiskeskkonna, paludes internetilehekülje külastajaid täiendada uudiseid oma hinnangute ja arvamustega. Kommentaaride arvust sõltub kostja portaali külastuste arv, sellest omakorda aga portaalis avaldatud reklaamist saadav tulu. Kostja oli kommentaaride lisamisest majanduslikult huvitatud. Kuivõrd kostja võimaldas avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare, on ta VÕS § 1047 lg 1 tähenduses kommentaaride avaldajaks ja vastutab seega nende avaldamise tagajärgede eest. Eeltoodu kohaselt esinevad kostja vastutuse eeldusena kõik delikti üldkoosseisu tingimused: tegu, kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, teo õigusvastasus ja süü. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 134 lg-st 2, § 1045 lg-st 1, § 1047 lg-st 1 ja TsMS § 132 lg-st 1, § 162 lg-st 1, palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagiavalduses on esitatud paljasõnalised väited hageja õiguste rikkumise kohta, mis on tõenditega põhistamata. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus puudus selles, et kostja ettevõtjana on teenuse osutaja infoühiskonna teenuse seaduse (IÜTS) § 2 mõistes ehk avaldaja võlaõigusseaduse mõttes ja kannab vastutust õigusvastaste kommentaaride avaldamise eest. Kostja tegevus kommentaaride avaldamisel ei ole üksnes tehnilise, passiivse iseloomuga. Kostja on oma uudisteportaali integreerinud kommenteerimiskeskkonna, tehes portaali külastajatele pakkumise lisatud uudiseid kommenteerida. Kuigi kostja ei ole kommentaaride koostajaks, kehtestab ta kommenteerimiskeskkonna reeglid ja teeb selles muutusi (näiteks eemaldab

4(8)

kommentaare), kui reegleid rikutakse. Kostja võimuses on määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse, millised mitte. Et kostja seda võimalust ei kasuta, ei tähenda, et kommentaaride avaldamine ei ole kostja kontrolli all. Majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on internetiportaali pidaja avaldaja. Seega tuleb kostjat käsitada kommentaaride avaldajana. VÕS § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (lg 1). Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (lg 3). Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (lg 4).VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lõike 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Maakohtu arvates olid kommentaarid ilmselgelt õigusvastased, kuna tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, milliste vulgaarne ja inimväärikust alandav ja mõnitav tähendus on ilmne. Mis puutub kostja süüsse, siis kahju tekitamise ärahoidmiseks pidanuks kostja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise ennetama nende kohese kustutamisega. Kostja seda ei teinud. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole võimalik õigustada, kuna need on koostatud ja avaldatud isiku au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud. Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja hingelist valu ja vaeva, mida ta on pidanud kommentaarides antud hinnangute tõttu taluma. Hageja väitel põhjustas see tema lahkumineku abikaasast ja talle endale psüühikahäireid. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes tema hingeliste üleelamiste kohta, mistõttu hagejal kahju tekkimist tuleb eeldada. Küll aga ei ole hageja tõendanud, et tema pöördumine psühhiaatri poole vangistuses olles oli põhjustatud kõnealustest kommentaaridest või et see põhjustas tema abielu purunemise. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses 3-2-1-123-97 on märkinud, et mõiste „au“ ja „hea nimi“ väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isikut tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud, et hageja enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada, et kommentaaridest tulenevalt oleks avalikkuse suhtumine hagejasse oluliselt halvenenud. Hagejat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema tegevust on ajakirjanduses ka kajastatud. Kohtule teadaolevalt on hageja aprillis 2012 vanglast vabanenud ja 28.04.2012 määrusega on ta

5(8)

uuesti vahistatud kahtlustatuna kuritegude toimepanemises. Hageja on süstemaatiliselt toime pannud kuritegusid, mis on kajastunud ka ajakirjanduses. Seetõttu ei saa hageja eeldada, et ühiskonna hinnang tema suhtes oleks jätkuvalt positiivne ja tunnustav ja seda mõjutaksid kuidagi kõnealused kommentaarid. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja au ja väärikuse riive olnud märkimisväärne. Arvestades hageja senist tegevust ja käitumist, ei ole usutav, et kõnealused kommentaarid võisid põhjustada hageja enesehinnangu langust või meeleolulangust. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kommentaaride avaldamise perioodil oleks temal diagnoositud psüühikahäireid. Eeltoodut arvestades hageja isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks on kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei pea põhjendatuks maakohtu seisukohta, et kommentaaridest tulenevalt ei olnud avalikkuse suhtumine hagejasse ja hageja enesehinnang oluliselt langenud ja et hageja au ja väärikuse riive ei ole olnud märkimisväärne. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu hagi kontekstis tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärjel muudatuste tekkimise suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ja vangistuses viibinud hageja ei saanud kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga. Vaieldamatult pidi hageja internetiportaalis avaldatud väga halvustavate kommentaaride tõttu olema stressis nii oma lähedaste (Saaremaal elav ema, õde), abikaasa, kannatuste tõttu kui ka enda avaliku nimetamise tõttu: inimsaastaks, pooleks lõikamisele ja liha ärasöömisele kuuluvaks, Siberisse saatmisele kuuluvaks molguseks, haigeks värdjaks, jms. Hageja naist nimetati: räme eit, ajudeta p... käinud naisperesse kuuluvaks ja muude (eeltõendamismenetluses tuvastatud) väga räigete väljenditega. Kohtu seisukohta, et väärikuse riive ei olnud märkimisväärne, ei saa põhjendatuks lugeda. Asjaolu, et hageja on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei saa olla mõõdupuuks hagis käsitletud moraalse kahju hindamisel. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu (sh näiteks kriminaalkorras karistatuse tõttu). PS § 18 sätestab, et kedagi ei tohi alandavalt kohelda. Kuritegude toimepanemine on küll õigusvastane ja avalikult taunitav, kuid see ei tekita internetiportaali kaudu õigust "omakohtule", et avalikult laimata süüdlast ja tema perekonda tuvastamata faktiväidetega. Kohus on asunud seisukohale, et ei ole tuvastatud hageja enesehinnangu langust. Kõnesolev võiks küll olla eksperdi uurimisaineks, see aga ei tähenda, et vastavat järeldust ei saaks internetiportaalis avaldatu põhjal teha kohus, hinnates kommentaaride sisu tervikliku juhtumina mõistlikkuse printsiipi silmas pidades ja arvestades kommentaaride üleriigilist vaba kättesaadavust eesti keelt valdavale elanikkonnale. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

6(8)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et Pärnu Maakohtu 14.11.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ja järgib neid, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel menetlusõiguse norme rikkunud ning vastavalt tuvastatud asjaoludele kohaldas õigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses toodud sellekohased väited ei ole põhjendatud. Pooled ei vaidle, et kostja on veebilehe www.saarlane.ee kommentaariruumis kommentaaride avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes, kuna ta võimaldab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Arvestades kommentaaride avaldamist lühikese aja jooksul ja nende seotud sisu, saab neid pidada hageja õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks. Maakohus on avaldatud kommentaaride õigusvastasuse tuvastamisel õigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-id 1 ja 2. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ebakohaste väärtushinnangutega isiku au teotamine ei ole õigusvastane, kui rikkumist õigustavad muud seadusega kaitstud hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Kostja, riivates kommentaaride avaldamisega hageja inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli selliseks riiveks õiguslik alus ning et riive oli proportsionaalne. Kommentaaride avaldamise osas sai hagejale ette heita tegevusetust, mille eest vastutusele võtmise eelduseks on seadusest või üldisest käibekohustusest tulenev kostja vastutus. Üldise käibekohustuse täitmiseks tuleb tegutseda oma õiguste teostamisel heas usus. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Kostja on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks võimaluse avaldada oma veebilehel kommentaare. Kostja võimaldas avaldada hageja au teotavaid ja inimväärikust alandavaid kommentaare ning jättis need ilmumise järel koheselt eemaldamata. Eeltoodust järeldus, et kostja poolt tarvitusele võetud meetmed ja loodud tehniline lahendus ei kaitse piisavalt üldisi isikuõigusi ning kostja tegutses oma tsiviilõiguste teostamisel vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei olnud kostja esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1) kahju tekitamises. Maakohus tuvastas, et hageja isiklike õiguste rikkumine kommentaaride avaldamisega on õigusvastane, kuid samas ei ole hagejale kommentaaride avaldamisega tekkinud mittevaralist kahju (hingelist valu ja kannatusi) sellises ulatuses, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Hageja on isik, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema tegevust on kajastatud meedias, mistõttu ei ole alust arvata, et hageja närvikava on nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnanguid sisaldavad anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale pikemaajalist meeleolulangust või solvumistunnet. Tugevamate psüühiliste häirete tekkimist (vaimse tervise riket) ei ole hageja tõendanud. Kolleegium märgib, et psühhiaatri tõend ei anna alust hageja psüühilisi probleeme seostada avaldatud kommentaaridega. Samuti ei saa seostada hageja perekonna purunemist avaldatud kommentaaridega.

7(8)

Kaebuses leiab hageja, et maakohus on jõudnud küll otsuses õigele seisukohale, et kommentaarides sisalduvate väidete ja hinnangute osas on deliktistruktuur täidetud, kuid ebaõigesti jätnud kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramata. Kolleegium ei nõustu kostja väidetega. Maakohus on põhjendanud otsuses, miks ta kahju hüvitamiseks rahalise hüvitamise nõude rahuldamata jättis. Maakohus leidis, et arvestades eelkõige hageja eelnevat pikaajalist kuritegelikku käitumist, on hageja isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole, et maakohtus tsiviilasja menetlemise ajaks olid kommentaarid kõrvaldatud. Kolleegium märgib, et kuigi kommentaari kahjulik mõju avaldub koheselt selle lugemisel ning kommentaari kustutamisega ei ole võimalik seda mõju olematuks muuta, siis kommentaaridega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju ebaolulisusele viitab ka see, et hageja ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud kostja poole kommentaaride eemaldamiseks enne kohtusse pöördumist. Kõike eeltoodut arvesse võttes, hageja isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks oli kolleegiumi arvates kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud ning hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on maakohtu poolt õigesti jäetud rahuldamata. Kaebaja on rõhutanud, et kaebuse esitaja kriminaalne taust ei saa olla mõõdupuuks mittevaralise kahju hindamisel. Õige on see, et PS § 12 järgi on seaduse ees kõik võrdsed ja PS § 18 järgi ei tohi kedagi alandavalt kohelda, kuid maakohus ei ole kolleegiumi arvates rikkunud põhiseaduses sätestatud printsiipe. Mitte see, et hageja on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei andnud alust jätta rahaline hüvitis välja mõistmata, vaid maakohus rõhutas, et hagejast on seoses kuritegude toimepanemisega ka eelnevalt meedias kirjutatud, mistõttu ei ole alust arvata, et eelnevalt oleks olnud hagejast ühiskonnas positiivne kuvand, mis sai kahjustatud solvavate kommentaaridega. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Maakohus jättis menetluskulud TsMS §162 lg 4 järgi poolte kanda ja kolleegiumil ei ole selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.