Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas 22.01.2013 kantselei kaudu Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu. Hagiavalduse tekst on raskesti loetav, aga sellest võib aru saada, et hageja taotleb kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusolekute asendamist kohtulahendiga. Hagiavalduses sisaldub selle lisade nimekiri, mis samuti ei ole kohati arusaadav ega selge. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohus andis 23.01.2013 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks ning hoiatas hagejat, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. Hageja puuduseid kohtu määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Esimese astme kohtu määrus Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Esitatud hagiavaldus ei vasta kohtule esitatava menetlusdokumendi (TsMS § 338 lg 1) ega hagiavaldusele esitatavatele nõuetele (TsMS § 363 lg 1). Hageja nõue ei ole selge ega haaku hageja esiletoodud asjaoludega. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus saab hagiavaldusest aru viisil, et hageja soovib kinnistusraamatus omaniku ja hüpoteegipidaja kohta tehtud kannete muutmiseks kostjate nõusolekute asendamist kohtulahendiga. Hagi ei ole aga esitatud õigete isikute vastu. Mõlemad hageja poolt ebaõigetena märgitud kanded on tehtud osaühingu Auto Metall EST OÜ osas. Neis nõuetes puudub seos ülejäänud hageja valitud kostjatega. Kuna hageja ei ole põhjendanud oma nõude menetlemise huvi ülejäänud kostjate vastu, siis keeldus kohus TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest AS Eesti Krediidipank, kohtutäitur R S , T A i ja N L suhtes.

2(4)

TsMS § 136 lg 1 järgi määras kohus tsiviilasja hinna. Käesoleva hagi hind on 3 018 547,16 eurot. Vastav riigilõivu täismäära summa on RLS lisa nr 1 järgi 10 500 eurot. Hageja tasus sellest üksnes osa, täiendavalt tuli tasuda 10 425 eurot. Kohus määras hagejale tähtaja, kuid hageja riigilõivu ei tasunud. Kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasumata jätmise tõttu keeldus kohus hagiavalduse Auto Metall EST OÜ vastu menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel. Määruskaebus Osaühing Ravis esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja võtta tema hagiavaldus menetlusse. Hageja esitas hagi kostjate vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Kinnistusraamatu registriosa nr 6232402 hüpoteegi kanne Auto Metall EST OÜ kasuks on tehtud võltsitud 18.11.2009 asjaõiguslepingu alusel. Hüpoteek kuulub vormistamisele osaühingu Ravis kasuks. Määrust puuduste kõrvaldamiseks ei ole hageja kätte saanud. Maakohus on määranud valesti hagi hinna. Käesoleval juhul ei ole tegemist varalise vaidlusega, mistõttu maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 126. Antud juhul on tegemist mittevaralise nõudega. Pealegi ei ole osaühing Ravis avaldanud, et kinnistu hind käesoleval ajal oleks 38 miljonit krooni. Kohtunikuabi T A ja Auto Metall EST OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hagi AS Eesti Krediidipank, R S , T A i ja N L vastu. Auto Metall EST OÜ osas tuleb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada, hagejale tuleb anda uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning maakohtul tuleb otsustada selle kostja osas, kas hagiavaldus võtta menetlusse või mitte. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jagamise osas. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kostjate AS Eesti Krediidipank, R S , T A i ja N L suhtes keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus on hageja esitatu põhjal määratlenud, et hageja soovib hagiga kinnistusraamatu registriosa nr 6232402 I jaos omaniku ja IV jaos hüpoteegipidaja kohta tehtud kannete muutmiseks kostjate nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Hageja nõustub määruskaebuses, et maakohus on hageja nõude esemest õigesti aru saanud Sellise nõude kostjaks saab olla isik, kes on ebaõigesti kinnistusraamatusse vastavalt kas omanikuna või hüpoteegipidajana kantud. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on mõlemad kanded tehtud Auto Metall EST OÜ suhtes. Seega ülejäänud kostjate poolt hageja õiguste rikkumine on hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt võimatu. Kostja Auto Metall EST OÜ osas on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmast seoses riigilõivu tasumata jätmisega. 24.01.2013 määrusega on maakohus määranud hagi hinnaks 3 018 547,16 eurot, mille osaühing Ravis on käesolevas määruskaebuses vaidlustanud. Hageja on esitanud kohtule kaks nõuet, milles saab kostjaks olla Auto Metall EST OÜ: esiteks registriosa 6232402 I jaos omaniku

3(4)

kande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja teiseks sama registriosa IV jaos hüpoteegipidaja kande kustutamiseks ja hageja hüpoteegipidajana sissekandmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. TsÜS § 126 lg 1 järgi ebaõige omanikukande vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja on hagiavalduses märkinud kinnistu hinnaks 38 000 000 krooni ehk 2 428 642,64 eurot (lk 3), mistõttu on ebaõige määruskaebuse väide, et hageja ei ole kinnistu väärtust nimetanud. Nõude hüpoteegipidaja kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks hinna määramisel on maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 126 lg 3 ja lähtunud hagihinna määramisel hüpoteegisummast, milleks on 9 230 000 krooni ehk 589 904,52 eurot. Seega kokku on hagihind TsMS § 134 lg 1 järgi 3 018 547,16 eurot. Selline hagihind tuleneb hageja poolt avaldatust ja maakohus sai tulenevalt TsMS §-st 135 sellest lähtuda. Ebaõige on kaebuse väide, et tegemist on mittevaralise vaidlusega, mistõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 126. Hageja nõuete puhul käib vaidlus asja (kinnistu) ja õiguse (hüpoteegi) omandi üle. Seega on tegemist varalise vaidlusega, milles hagi hind määratakse TsMS § 126 järgi. Hagihinnalt 3 018 547,16 eurot tuli maksta riigilõivu 10 500 eurot, millest hageja oli tasunud 75 eurot. Maakohus andis 24.01.2013 määrusega hagejale ülejäänud riigilõivu 10 425 eurot tasumiseks aega kuni 11.02.2013. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta ei ole maakohtu 24.01.2013 määrust kätte saanud. Tsiviilasja toimikust ei selgu, kas hagejale on 24.01.2013 määrus kätte toimetatud. Selleks, et menetlusosaline saaks kõrvaldada puuduse, peab ta olema kätte saanud määruse, millega on talle antud tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Kuna tsiviilasja toimikus olevate dokumentide kohaselt ei ole hageja maakohtu 24.01.2013 määrust kätte saanud, siis on maakohus ennatlikult TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 järgi keeldunud osaühingu Ravis hagi Auto Metall EST OÜ vastu menetlusse võtmast Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 järgi on võimalik anda hagejale uus tähtaeg, et tasuda Auto Metall EST OÜ vastu esitatud nõudelt riigilõiv. Pärast riigilõivu tasumiseks ringkonnakohtu poolt antud tähtaja möödumist tuleb maakohtul otsustada hagiavalduse menetlusse võtmine kostja Auto Metall EST OÜ osas. Kostjate AS Eesti Krediidipank, R S , T A i ja N L menetluskulud on maakohus õigesti TsMS § 168 lg 1 järgi jätnud hageja kanda. Kostja Auto Metall EST OÜ suhtes esitatud hagi menetluskulud tuleb maakohtul jagada edaspidises menetluses tehtavas menetlust lõpetavas lahendis.

Margo Klaar

Ande Tänav

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.