2-13-11902/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 14.03.2013. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt moodustavad ühingu kohustused kokku 82 975,48 eurot, võlgnikul on vara bilansilise väärtusega 107 018,02 eurot. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 16.04.2013. a määrusega nimetas kohus DTOÜ ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada DTOÜ pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Jüri Truutsi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 2 795,26 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 69 214,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks samuti 2011. aastal, mil netovara ei vastanud enam seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli maksejõuetu 2011. a, pankrotiavaldus esitati kohtule 14.03.2013. a. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust õigeaegselt ei esitanud, mis kohtu hinnangul on ÄS § 180 lg 51 rikkumine. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks võib olla võlgniku raha kõrvaldamine isikute poolt, kellele oli usaldatud juurdepääs rahalistele vahenditele (raamatupidamise andmete kohaselt on kassajääk 7 726,31 eurot, tegelik kassajääk puudub. Võlgniku juhatuse liikme R U seletuse põhjal on see raha pangakontodelt välja võetud tema nimele väljastatud pangakaartidega, mis olid antud AL ja autojuhtide valdusesse. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, pankrotimenetluses võib selguda, et põhjuseks on ka kuriteo tunnistega tegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Vara tagasivõitmise võimalusi tuleb täiendavalt pankrotimenetluses uurida seoses kassajäägi puudumisega. Rahalistele vahenditele juurdepääsu omanud isikud võivad olla toime pannud KarS § 201 kirjeldatud teo. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige R U. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 22,75 töötunni eest kokku summas 1 592,50 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 592,50 eurot ja tehtud kulutuste eest 7,99 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.