Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 14.11.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2371 mõisteti OÜ-lt Xxx(kostja) Xxx(hageja) kasuks välja saamata jäänud töötasu 2011 detsembri eest 352,80 eurot, 2012 jaanuari eest 532,42 eurot ja 2012 märtsi eest 1055,45 eurot, samuti põhipuhkuse hüvitise 458,25 eurot. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 10.12.2012 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Töövaidluskomisjonile 28.06.2012 esitatud avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures objektijuhina. Hageja brutopalk oli 1290 eurot kuus. Kuna kostja rikkus töötasu maksmise kohustust esitas hageja 26.03.2012 avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja on jätnud hagejale tasumata 2011 detsembri töötasu 352,80 eurot, 2012 jaanuari töötasu 532,42 eurot ja 2012 märtsi töötasu 1055,45 eurot. Lisaks on kostja jätnud tasumata kasutamata puhkuse hüvitise 458,25 eurot. 30.04.2013 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Kuigi kirjalik tööleping poolte vahel sõlmiti 15.12.2011, täitis hageja kostja juures tööülesandeid juba alates 18.11.2011. Hageja ei ole

perioodi 18.11.2011 – 14.12.2011 eest töötasu saanud. Selle ajavahemiku eest on hagejal õigus saada töötasu 1114,02 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale täiendavat puhkuse hüvitist 93,93 eurot. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt kokku välja mõista saamata jäänud töötasu 3054,69 eurot ja puhkusehüvitise 552,18 eurot. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei viibinud igapäevaselt tööl. 2012 jaanuaris oli hageja Venemaal. Hagejale tasuti vastavalt töötatud tundidele. Ebaõige on hageja väide, et ta töötas kostja juures enne 15.12.2011. Hageja lihtsalt tutvus oludega ja viis ennast asjadega kurssi. 08.04.2013 esitas kostja hageja vastu vastuhagi. Vastuhagi kohaselt müüs hageja töösuhte ajal kolmandatele isikutele killustikku. Killustik kuulus kostjale ning hagejal puudus selle müümiseks õigus. Hageja müüs killustikku 29,8 tonni kogumaksumusega 482,76 eurot. Sellest tulenevalt on hageja kohustatud hüvitama kostjale killustiku väärtuse. Lisaks on kostja tasunud hagejale töökohustuste täitmiseks vajalike kulutuste katteks 765 eurot. Hageja ei ole esitanud aga kuludokumente. Kuna hageja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaks, et ta on ka reaalselt kulutusi teinud, siis on hageja alusetult omandanud kostja vara summas 765 eurot. Ülaltoodule tuginedes palus kostja hagejalt välja mõista kokku 1247,76 eurot. Hageja vastus vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja vastuhagi on aegunud. Lisaks on kostja nõuded tõendamata. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 15.12.2011 kirjaliku töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle objektijuhi ametikohale. Töölepingu kohaselt oli töötaja töö sisuks tööde koordineerimine ehitusobjektil. Töötaja põhipalgaks oli 1290 eurot kuus. Tööaja kestuseks oli 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Hageja väitel algas töösuhe tegelikult 18.11.2011. Kostja on sellele vaielnud vastu ning märkinud, et hageja viis eelnevalt ennast lihtsalt asjadega kurssi. Kohus ei nõustu kostjaga. Tsiviilasjas olevatest e-kirjadest selgub, et hageja suhtles kostja nimel lepingupartneritega juba 2011 novembris. Lisaks on hageja osalenud kostja esindajana töönõupidamistel 07.12.2011 ja 14.12.2011 Xxx kontoris. Nendest tõenditest nähtub, et hageja tegi reaalselt tööd kostja juures juba enne töölepingu sõlmimist kirjalikus vormis. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel algas töösuhe 18.11.2011. 26.03.2012 on hageja esitanud kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 26.03.2012.

Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu. Vaidlus puudub selles, et ajavahemiku 18.11.2011-14.12.2011 eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väidet, et ta on maksnud hagejale töötasu perioodi 15.12.2011-31.12.2011 eest vähem 352,80 eurot, 2012 jaanuari eest vähem 532,42 eurot ja 2012 märtsi eest vähem 1055,45 eurot. Kostja on väitnud, et ta maksis vastavalt tööl oldud ajale – hageja ei viibinud igapäevaselt tööl ning jaanuaris käis hageja Venemaal. Kostja on esitanud tööaja arvestuse hageja poolt faktiliselt töötatud tundide kohta. Samuti on kostja esitanud valvur Xxx15.02.2012 seletuskirja selle kohta, et hageja ei pidanud tööajast sageli kinni. Kohus leiab, et need ei tõenda kostja väidet, et hageja on töölepingus ettenähtust vähem töötanud. Tööaja arvetuse näol on tegemist tööandja enda poolt koostatud tabeliga, kus puudub hageja allkiri. Lisaks jääb tööaja arvestusest selgusetuks, kuidas tööandja mõõtis tegelikult töötatud aega. Ka valvur Xxx seletuskirjas olevate üldistatud väidete pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, kui palju (ajaliselt) hageja töölt puudus. Lisaks leiab kohus, et objektijuhi tööülesanded ei piirdu üksnes töö tegemisega ehitusobjektil. Kostja on ise selgitanud, et ta maksis hagejale majandamiskulude eest, et hageja saaks tasuda kütuse, materjali ja muude ettenägematute kulude eest. Seega hõlmasid hageja tööülesanded ka tegevusi väljaspool ehitusobjekti. Eeltoodule tuginedes tuleb asuda seisukohale, et isegi kui hageja ei viibinud 8 tundi tööpäevas ehitusobjektil, ei tõenda see veel seda, et ta ei täitnud oma tööülesandeid. Mis puudutab kostja väiteid, et hageja viibis 2012 jaanuaris Venemaal, siis ka see on tõendamata. Hageja on esitanud oma passi koopia, kus puudub viisa jaanuaris Venemaal viibimise kohta. Ülaltoodule tuginedes puudusid kostjal, kohtu hinnangul, alused hageja palga vähendamiseks. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Seega tuleb kostjalt välja mõista töötasu ajavahemiku 18.11.2011 – 14.12.2011 eest 1114,02 eurot, samuti vähem makstud töötasu ajavahemiku 15.12.201131.12.2011 eest 352,80 eurot, vähem makstud töötasu 2012 jaanuari eest 532,42 eurot ja vähem makstud töötasu 2012 märtsi eest 1055,45 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu summas 3054,69 eurot. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale puhkusehüvitist tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 552,18 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leiab, et kostja vastuhagi on aegunud. Nii killustiku maksumuse hüvitamise nõude kui ka kuluhüvitise tagasinõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõuetega. TLS § 74 lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostjaga, et väidetav killustiku müük ei seondu hageja tööülesannete täitmisega. Hageja töötas objektijuhina ja tema töö sisuks oli tööde koordineerimine objektil. Seega

küsimused, kas hageja müüs killustiku (ehitusmaterjali) ja kas ta oli õigustatud seda tegema, on seotud poolte töösuhtega ning sellele tuginev nõue allub TLS § 74 lg 4 sätestatud aegumise regulatsioonile. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja valvur Xxxinformeerinud kostjat killustiku müügist 28.02.2012. Mis puudutab kuludokumentide mitteesitamist, siis pidi kostja saama nende mitteesitamisest teada hiljemalt 26.03.2012, s.o töölepingu ülesütlemise päeval. Seega pidi kostja saama teada väidetavast kahju tekitamisest vastavalt 28.02.2012 ja 26.03.2012. Kostja esitas vastuhagi 08.04.2013, s.o pärast 12 kuu möödumist väidetavast kahju tekitamisest teadasaamisest. Kuigi kostja on viidanud kuluhüvitisega seonduvale kahjule juba töövaidluskomisjonile esitatud vastuses 06.11.2012, ei peata üksnes väidetavale kahjule viitamine hagi aegumist. Kuna kostja vastuhagi on tervikuna aegunud, siis tuleb see jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse ja vastuhagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.