Tsiviilasi nr 2-13-4503
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Viktor Brügel
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kl 14:00
Tsiviilasja number
2-13-4503
Tsiviilasi
XXX ja XXX avaldus XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja 1: XXX(isikukood XXX, XXX; võlausaldaja 1: XXX(isikukood XXX, XXX; võlausaldajate 1 ja 2 lepinguline esindaja advokaat Oliver Nääs , e-post: [email protected]; võlgnik: XXXosaühing (registrikood XXX, XXX) võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson, e-post [email protected]
esindajad
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-13-4503
Menetluskulude jaotus Jätta võlausaldajate ja võlgniku menetluskulud (välja arvatud ajutise halduri tasu) võlausaldajate ja võlgniku enda kanda.
Asjaolud 29.01.2013 esitasid XXXja XXX(edaspidi võlausaldajad) Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ (endise ärinimega OÜ XXX - edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul on võlausaldajate ees võlgnevus põhisumma osas 24468,93 eurot ning viivisevõlgnevus 208,30 eurot, kõik kokku 24677,23 eurot. Võlausaldajad on esitanud võlgnikule 05.12.2012 pankrotihoiatuse ja palusid tasuda kogu võlgnevus hiljemalt 17.12.2012. Võlgnik selleks tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Kohus võttis 04.02.2013 kohtumäärusega võlausaldajate pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot. Võlausaldajate eest tasus 12.02.2013 kohtu deposiiti 2000 eurot advokaadibüroo Red Legal. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leidis, et võlausaldajate nõue on üksnes 6976,14 euro ulatuses selge, mille ulatuses on võlgnik teostanud seadusest tulenevat kinnipidamisõigust. Samuti võlgnik leidis, et ta ei ole maksejõuetu. Eelistungil 13.03.2013 jäid võlausaldajad pankrotiavalduse juurde ja võlgnik oma vastuväidete juurde. Kohtumäärusega 27.03.2013 määras kohus võlgniku ajutiseks halduriks Raivo Piirla, kes esitas 15.04.2013 oma aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varade bilansiline väärtus 27.03.2013 seisuga on 11427,63 eurot. 15.04.2013 esitas võlgnik haldurile muudetud bilansi, milles on käibevahendina raha makstud 26000 eurot, mis teeb varade koguväärtuseks 37427,63 eurot, halduri hinnangul likviidse vara väärtus ca 28468,01 eurot. Kohustused moodustavad kokku 27.04.2013 seisuga 183319,63 eurot. 15.04.2013 muudetud bilansi kohaselt kohustuste maht 21268 eurot. Uue raamatupidamisbilansi aluseks 15.04.2013 osanike otsus ja edasised toimingud. Ajutine haldur leiab, et pankrotimenetluses kogutud andmetel on äriühingul pikaajalised likviidsusprobleemid 2010.aasta lõpust, samast ajast on täitmata kohustused võlausaldajate ees, haldur hindab kohustuste mahuks 41200,56 eurot ja likviidse vara suuruseks 28468,01eurot ja leiab et äriühing on püsivalt maksejõuetu (esineb likviidsuspõhine maksejõuetus), muuhulgas pole äriühing esitanud piisavalt veenvat majandustegevuse kava millest saaks teha järeldust, et äriühing on jätkusuutlik. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on objektiivseid asjaolud, st tuulepargi arenduse venimine, praeguses seisundis reaalse projekti puudumine ja väidetavalt hoonestusõiguslepingute lõppemine. 06.05.2013 esitas ajutine haldur oma aruande täienduse, mille kohaselt võlgnik on edastanud 06.05.2013.a. täiendavad dokumendid, millest selgub, et osanikud on otsustanud suurendada osakapitali suuremas ulatuses ja teinud vastavad sissemaksed, 06.05.2013.a. seisuga AS SEB konto nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX jääk on 41090,23 EUR. 06.05.2013.a. seisuga äriühingu likviidne vara moodustab 41090,23 eurot, 15.04.2013.a. koostatud aruande kohaselt hindas ajutine haldur kohustuste suuruseks 41200,56 eurot. Äriregistri andmetel on
2(4)
Tsiviilasi nr 2-13-4503 äriühingu 30.04.2013.a. esitatud avaldus osakapitali suurendamiseks jäetud rahuldamata, kohus on teinud puuduste kõrvaldamise määruse. Kohtuistungil 07.05.2013 jäid võlausaldajad ja võlgnik oma seisukohtade juurde. Ajutine haldur leidis, et pärast võlgniku osanike poolt laenude konventeerimist sissemaksena võlgniku osakapitali ja 41000 euro suuruse sissemakse tegemist võlgniku pangakontole on võlgniku likviidne vara 41090,23 eurot ja võlgniku omakapital on muutunud positiivseks. Kohus lükkas pankrotiavalduse läbi vaatamise edasi kuni võlgniku osakapitali suurendamine on äriregistris registreeritud ja tegi võlausaldajatele ja võlgnikule ettepaneku leida pooli rahuldav kompromiss. Võlgnik esitas kohtule tõendid selle kohta, et äriregister tegi 24.05.2013 kande võlgniku osakapitali suurendamise kohta 10232 euroni. 27.05.2013 võlgniku bilansi kohaselt on võlgniku pangakontol 41090 eurot ja võlgniku omakapital on 31155 eurot. 27.05.2013 kohtuistungil võlausaldajate esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur leidis, et enam ei saa võlgniku olukorda hinnata sellisena, et võlgnik oleks maksejõuetu.
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 27 lg 5 sätestab, et vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS §-s 29 nimetatud alusel. Kohus leiab, et võlausaldajate pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. PankrS §§-dest 1 ja 39 tulenevalt on võlgniku pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv maksejõuetus, st olukord, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu hinnangul on ilmne, et pärast võlgniku osanike XXX OÜ ja OÜ XXX poolt 15.04.2013 ja 17.04.2013 otsuste alusel võlgniku osakapitali suurendamist 10232 euroni rahaliste sissemaksetega 41000 eurot ja mitterahaliste sissemaksetega 163811,80 eurot, on võlgniku omakapital muutunud positiivseks (31155 eurot) ja võlgnik on taastanud oma maksejõulisuse. Kohus leiab, et maksejõulise äriühingu suhtes pankrotti välja kuulutada ei ole võimalik.
Ajutise halduri tasu ja menetluskulude jaotus Vastavalt PankrS § 23 lg.1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.-eurot. Ajutine haldur R.Piirla palub tema suhtes rakendada tunnitasu määra 93.-eurot. Ajutise halduri tööaja arvestuse andmed on järgmised: 1. teinud järelepärimisi kolmandatele isikutele – 1 tundi; 2) dokumentidega tutvumine ja analüüsimine – 5 tundi; 3) aruande koostamine, läbirääkimised võlgnikuga – 8 tundi, kokku 14 tundi. Haldur palub välja mõista 1344.-eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 268,80eurot, so kokku 1612,80 eurot väljamaksmisega õigusbüroole Edikte OÜ, mille kaudu haldur tegutseb.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-13-4503 Kohus leiab, et ajutise halduri aruanne on ajakulu 14 tundi suhtes põhjendatud, kuid summa osas tuleks välja mõista mitte summa 1344 eurot, vaid summa 1302 (14 x 93) eurot, millele lisandub käibemaks 260,40 eurot, so kokku 1562,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kuluks. Lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Võlausaldajate eest on advokaadibüroo Red Legal tasunud 12.02.2013 kohtu deposiiti 2000 eurot, millise summa arvel kohus mõistab võlausaldajatelt välja ajutise halduri tasu. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lg 7 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul oleks õiglane kui võlausaldajate ja võlgniku menetluskulud (välja arvatud ajutise halduri tasu) jääksid võlausaldajate ja võlgniku enda kanda. Kohus lähtub siinkohal asjaolust, et võlgnik on taastanud oma maksejõulisuse alles menetluse kestel ning pankrotiavalduse esitamisel puudus võlausaldajatel alust arvata, et pankrotiavaldus võidakse sel põhjusel jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.