ASG Robotics OÜ hagi Vladimir Turaikevitš vastu töövaidluses (Vladimir Turaikevitši taotlus ASF Robotics OÜ töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses) Menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Turaikevitši määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Vladimir Turaikevitš (isikukood: XXX), lepinguline esindaja Irina Belova
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Vastustaja (hageja): ASG Robotics OÜ 11948305), lepinguline esindaja Thea Rohtla
(registrikood:
Kirjalik menetlus
1.Jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2013 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud esitaja kanda.
ringkonnakohtus
määruskaebuse
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 25. mai 2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-2/945 tööandja ASG Robotics OÜ avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas Vladimir Turaikevitši 02. aprilli 2012 ülesütlemisavalduse tühisuse ja luges töölepingu poolte vahel korraliselt ülesöelduks samast kuupäevast töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 4 alusel. Tööandja kahju hüvitamise avaldus ning V. Turaikevitši vastuavaldus jäeti rahuldamata.
2.V. Turaikevitš esitas maakohtule taotluse ASG Robotics poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.V. Turaikevitš esitas 28. detsembril 2012 avalduse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Töövaidluskomisjonis oli lahendamisel töövaidlusasi nr 4.1-2/945 tööandja nõudes töötaja vastu töölepingu ülesütlemise põhjendamatuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Samuti oli lahendamisel töövaidlusasi nr 4.1-2/984 töötaja avalduses tööandja vastu töölepingu üles öelduks tunnistamiseks ning lisatasu ja hüvitiste väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 25. mai 2012 otsusega nr 4.1-2/945 tööandja avalduse osaliselt. Samal kuupäeval tehtud otsusega nr 4.1-2/984 oli töötaja vastuavaldus jäetud rahuldamata. Kostja pöördus Viru Maakohtusse, sest ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, aga lisas taotlusele ekslikult otsuse nr 4.1-2/945. Kostja teatas, et soovib kasutada oma õigust, mis on ette nähtud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-s 8 ja loobub avaldusest (taotlusest), mis oli esitatud Viru Maakohtule 22. juunil 2012.
4.Hageja oli taotlusest loobumisega nõus ja leidis, et taotlusest loobumine on võrdne hagist loobumisega ning seega jõustub töövaidluskomisjoni 25. mai 2012 otsus. Hageja taotles kostjalt hageja menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) väljamõistmist summas 666,75 eurot.
5.Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus võttis 22. veebruari 2013 määrusega vastu kostja V. Turaikevitši taotlusest loobumise ja lõpetas menetluse. Kohus mõistis V. Turaikevitšilt ASG Robotics OÜ kasuks välja hageja menetluskulud summas 666,75 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on kostja avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võttis taotlusest loobumise vastu ja lõpetas menetluse otsust tegemata. ITVS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud
avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Kohus leidis, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Pooled kinnitasid, et neile on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed. Kohus leidis, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Kuna ITVS § 24 lg 8 järgi on töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlustes kostjale antud hagimenetluses õigus taotlusest loobuda sarnaselt hagejaga hagimenetluses, kohaldub sama reegel ka menetluskulude jaotuse määramisele. Kostja on oma taotlusest loobunud ning taotlusest loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et hageja oleks tema nõude peale taotluse esitamist rahuldanud. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 ja 4. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 666,75 eurot on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.V. Turaikevitš esitas Viru Maakohtu 22. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja V. Turaikevitši 22. juuni 2012 taotluse läbivaatamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on menetlus põhjendamatult lõpetatud TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 on menetluse lõpetamine sel alusel võimalik, kui hageja loobub hagist. ITVS § 24 lg 4 kohaselt pool, kes esitab kohtule taotluse, on kostja, hagejaks on ASG Robotics (töövaidluskomisjonile avalduse esitaja, vastustaja apellatsioonis). ITVS § 24 lg 8 kohaselt avaldusest loobuda ei saa isik, kes esitab taotluse, nagu on ära toodud maakohtu määruses, vaid avalduse esitaja, mis on sätestatud ITVS § 24 lg-s 4, st ASG Robotics; 2) ei vasta kostja taotlus ITVS § 24 lg 4 alusel TsMS § 338 sätestatud nõuetele. Menetlusdokumendis puudub viide asja olemusele ja taotlust põhjendavale asjaolule. Maakohus ei ole kostjalt nõudnud puuduste kõrvaldamist menetlusdokumendis. Kõikides dokumentides, mis kostja esitas, osundas ta alati sellele asjaolule, et lisas ekslikult taotlusele töövaidluskomisjoni otsuse, mis oli tehtud ASG Robotics avalduse alusel. Taotluse mõttes, mis on esitatud kostja poolt maakohtule, võib eeldada, et jutt käib otsusega mittenõustumisest, mille võttis vastu töövaidluskomisjon tema avalduse põhjal. Sel juhul ning ITVS § 24 lg 3 alusel oli kostja kohustatud esitama kohtule hagiavalduse, aga mitte taotluse. Samal ajal on taotlusest võimatu tuvastada, millise ASG Robotics avalduse osaga, mille töövaidluskomisjon osaliselt rahuldas, kostja ei nõustu. ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kohus päris kostjalt kahel korral vastuseid ASG Robotics haginõuetele, mille kostja kohusetundlikult täitis, osundades veale selles, et koos taotlusega esitas mitte selle komisjoni otsuse, mida ta tahtis vaidlustada tegelikkuses. Maakohus ei teinud kostjale kordagi ettepanekut täpsustada nõuete olemust tema taotluse järgi, eriti põhjenduste asjaolude osas. TsMS § 3401 lg 2 alusel
võib kohus jätta taotluse või kaebuse läbi vaatamata. Seega taotluse esitaja poolt taotlusest loobumisega tuleb see jätta läbi vaatamata; 3) on ebaõigesti jäetud hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 alusel hagist loobumisel kannab menetluskulud hageja, st ASG Robotics, mitte kostja.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.ASG Robotics OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna maakohtu viide TsMS § 428 lg 1 p-le 3 alust väitele, nagu oleks maakohus ebaõigesti vaidluse pooled kindlaks määranud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hagejaks (ehk töövaidluskomisjoni avalduse esitanud pooleks töövaidlusasjas 4.1-2/945) oli ASG Robotics OÜ ja kostjaks V. Turaikevitš. ITVS § 24 lg 3 kohaselt juhul, kui komisjon rahuldab hagi osaliselt või jätab rahuldamata, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Avaldaja ehk käesolevas asjas vastustaja komisjoni otsust ei vaidlustanud. ITVS § 24 lg 4 kohaselt, kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras. Seda kaebaja ka tegi ja seega on käesoleva tsiviilasja aluseks just kostja taotlus ehk tema oli kohtusse pöörduja. ITVS § 24 lg 8 kohaselt võis kohtu poole pöördunud isik oma avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Ehkki seadusandja on siin „taotluse“ asemel märkinud „avaldus“, tuleb seaduse mõtte kohaselt aru saada nii, et loobuda oma nõudest saab just kohtu poole pöördunud isik ja seejuures ei ole vorm oluline – seega tuleb siin lähtuda seaduse mõttest, et kui kohtusse pöördus kostja taotlusega, saab tema sellest taotlusest loobuda. Taotlusest loobumise tagajärg on ITVS § 24 lg 8 kohaselt samane hagist loobumisega, st taotlusest loobumise tagajärjed on samased hagist loobumisega ning kohus oli õigustatud viitama menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p-le 3; 2) on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, nagu ei vastanuks tema 28. detsembri 2012 taotlus TsMS § 338 nõuetele. TsMS § 429 lg 2 kohaselt juhul, kui hagist (taotlusest) loobumise avaldus esitatakse kirjalikult, võetakse see toimikusse ja lg 3 kohustab kohut juhul, kui avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatama sellest teisele poolele. Määruskaebuse esitaja esitas vastava taotluse kirjalikult, mille maakohus edastas vastustajale ja viimane selle kohta oma seisukoha ka avaldas. Ebaõige on kostja väide, nagu puuduks sealt põhjendus avaldusest loobumise kohta – kostja on selgitanud, et tal puudub võimalus täita kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks. Menetlusdokumendis esitatakse ka muid vastuväiteid hageja seisukohtadele, kuid selles sisaldub tema konkreetne soov loobuda oma ITVS § 24 lg 4 alusel esitatud taotlusest ja hageja ei leia, et sellel dokumendil oleks mingeid selliseid puudusi, mis vajanuks kõrvaldamist enne selle alusel kohtumääruse tegemist. Maakohus on määruse teinud just nende nõuete kohta, mille kohta kostja taotluse esitas. Kui kostja soovinuks vaidlustada tema avalduse rahuldamata jätmist töövaidlusasjas 4.1-2/984, pidanuks ta kohtusse esitama hagiavalduse, lisades sinna vastava töövaidluskomisjoni otsuse; 3) kohaldub taotlusest loobumisel TsMS § 168 lg 4, st kohtusse pöördujal tuleb hüvitada teise poole menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. veebruari 2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Maakohus on käesolevas asjas õigesti ITVS § 24 lg 8, TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetanud. Määruse põhjendustest nähtub, et maakohus lõpetas menetluse seetõttu, et kostja on esitanud
28.detsembril 2012 avalduse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks ning soovib loobuda avaldusest (taotlusest) ITVS § 24 lg 8 alusel. Maakohus on leidnud, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Taotluse esitanud isik (hagimenetluses kostja) on esitanud taotlusest loobumise avalduse ja hagejat on sellest teavitatud. Hagejal vastuväiteid ei olnud ja pooled on kinnitanud, et neile on menetluse lõpetamise tagajärjed arusaadavad. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et alusetu on määruskaebuse esitaja väide, nagu ei vastaks määruskaebuse esitaja 28. detsembri 2012 taotlus TsMS § 338 nõuetele. TsMS § 429 lg 2 kohaselt juhul, kui hagist (taotlusest) loobumise avaldus esitatakse kirjalikult, võetakse see toimikusse ja TsMS § 429 lg 3 kohustab kohut juhul, kui avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatama sellest teisele poolele. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse kirjalikult, mille maakohus edastas vastustajale ja viimane selle kohta oma seisukoha ka avaldas.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et taotlusest loobumise tagajärg on sarnane hagist loobumisega, st kohaldub TsMS § 168 lg 4, mille kohaselt kohtusse pöördujal tuleb hüvitada teise poole menetluskulud. Õigusabi kulude suurust ei ole määruskaebuse esitaja sisuliselt vaidlustanud.
12.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.