Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 1(2)

2-12-24598 taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon 25. mail 2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-2/945 rahuldas tööandja ASG Robotics OÜ avaldus osaliselt. Otsusega tuvastas töövaidluskomisjon V T 02. aprillil 2012 ülesütlemisavalduse tühisuse, luges töölepingu poolte vahel korraliselt ülesöelduks samas kuupäevast TLS § 85 lg 4 alusel. Kahju hüvitamise osas jättis tööandja avaldus rahuldamata ning jättis rahuldamata V T vastuavalduse. V T esitas viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile ASG Robotics poolt esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohus 04. juuli 2012 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas hagejat esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse. Kostja 28. detsembril 2012 esitas avalduse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Avaldusest nähtub, et kostja on eksinud töövaidluskomisjoni otsusega, mille lahendamist hagimenetluses ta taotles. Töövaidluskomisjonis oli lahendamisel töövaidlusasi nr 4.1-2/945, tööandja nõue töötaja vastu töölepingu ülesütlemise põhjendamatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes. Samuti oli lahendamisel töövaidlusasi nr 4.1-2/984, töötaja avaldus tööandja vastu töölepingu üles öelduks tunnistamise ja lisatasu ja hüvitiste nõudes. Töövaidluskomisjoni 25. mai 2012 otsusega nr 4.1-2/945 oli tööandja avaldus osaliselt rahuldatud. Samal kuupäeval tehtud otsusega nr 4.1-2/984 oli töötaja vastuavaldus jäetud rahuldamata. Kostja pöördus Viru Maakohtusse taotlusega mittenõustumisest töövaidluskomisjoni otsusega, kes keeldus rahuldamast tema töövaidluskomisjonile esitatud avaldust. Taotlusele ekslikult lisas kostja otsuse töövaidlusasjas nr 4.1-2/945. Kostja teatab, et soovib kasutada oma õigust, mis on ettenähtud ITVS § 24 lg 4 ja loobub avaldusest (taotlusest), mis oli esitatud Viru Maakohtule 22. juunil 2012. Hageja 09. jaanuaril 2013 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldas, et hagejal ei ole vastuväiteid sellele, et kostja loobub oma 22. juunil 2012 esitatud taotlusest - vaadata töövaidlusasi 4.1-2/945 läbi hagimenetluse korras. Hageja leiab, et taotlusest loobumine on võrdne hagist loobumisega ning seega jõustub töövaidluskomisjoni 25. mai 2012 otsus. Hageja esitab ka nõude, et kostjalt mõistetaks välja hageja menetluskulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja 14. jaanuaril 2013 esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud summas 666,75 eurot. Kostja 14. jaanuaril 2013 avalduses vaidleb menetluskulude hüvitamise vastu ning leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kostja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras 2(2)

2-12-24598 hagina. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohtule taotluse esitanud isik, hagimenetluses kostja, on esitanud taotlusest loobumise avalduse ning hagejat on sellest teavitatud. Hageja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Pooled kinnitasid, et neile on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed. Kohus võtab taotlusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist, sest kostja on alustanud menetluse põhjendamatult. Kohtule 16. jaanuaril 2013 esitatud seisukohas märgib hageja, et tsiviilasja aluseks on kostja taotlus, ehk tema oli kohtusse pöörduja. Kohtu nõudmisel oli hageja kohustatud ette valmistama ja koostama erinevaid menetlusdokumente, alustades hagiavaldusest kuni erinevate sisukohtadeni hageja taotluste ja avalduste osas. Nende toimingute tegemiseks oli tal õigus võtta endale vajalike õigusteadmistega lepinguline esindaja ning tao tuli seetõttu kanda kulutusi. Taotlusest loobumise tagajärg on sarnane hagist loobumisega, st kohalduvad nii TsMS § 429 lg 3 kui § 168 lg 4, s.t kohtusse pöördujal tuleb hüvitada teise poole menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on õigusabi kulud summas 666,75 eurot. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Kostja arvamusel ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale menetluskulud. Kohtule 21. jaanuaril 2013 esitatud arvamusel kostja märgib, et hageja põhjendab oma nõuet TsMS § 429 lg 3, mis ei sätesta, et asja lõpetamisel jäetakse hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. 3(2)

2-12-24598 Vastavalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna ITVS § 28 lg 8 järgi on töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlustes kostjale antud hagimenetluses õigus taotlusest loobuda sarnaselt hagejaga hagimenetluses, kohaldub sama reegel ka menetluskulude jaotuse määramisele. Kostja on oma taotlusest loobunud ning taotlusest loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et hageja oleks tema nõuet peale taotluse esitamist rahuldanud. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja 4.

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ning kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejal oli käesolevas menetluses lepinguline esindaja ning hageja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 666,75 eurot. TsMS § 175 lg 1 tulenevalt mõistab kohus teiselt poolelt välja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 666,75 eurot on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.