Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-17407

ASJAOLUD

18.04.2013 esitas XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. XXX esitatud avalduse kohaselt ei suuda ta oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankrot. 29.04.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 16.05.2013 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgnik on hetkel töötu, viimati laekus võlgniku pangakontole töötasu 2012.a. septembris. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt on võlgnikul „vähesed või arvatavad psüühikahäired“ ning „märgatav intellektipuue - isikul on diagnoositud kerge vaimne alaareng, ta vajab juhendamist tegevustes ning muutunud olukordade puhul on toimetulek häiritud“. Seoses eelnevaga saab võlgnik töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust. Eestkostjat võlgnikule teadaolevalt määratud ei ole. Võlgnik on võtnud laene kiirlaenuettevõtetelt ja krediidiasutustelt, samuti on talle väljastatud krediitkaarte ning müüdud kaupu järelmaksuga. Võlgniku sõnul tal võlgnevuste tasumiseks vahendid puuduvad ning saadud kaubad on võlgnik edasi müünud. Lisaks on võlgnik haldurile kinnitanud, et ei saanud ega saa aru võetud kohustuste olemusest ning krediidilepingute sõlmimise tagajärgedest.

2(6)

2-13-17407 Võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks nõudis ajutine haldur võlgnikult, krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade kohta, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste, õiguste, nõuete ja majandustegevuse kohta. Võlgniku kohustused SEB panga poolt esitatud teatise kohaselt on võlgnikul panga ees kohustusi 203,22 euro ulatuses. AS-i Swedbank poolt esitatud teatise kohaselt on XXX laenulepingutest tulenev võlg kogusummas 3 236,89 eurot. LHV panga poolt edastatud info kohaselt moodustab võlgniku võlgnevus 03.05.2013 seisuga 339,55 eurot. Danske panga teatise kohaselt on võlgnikul panga ees kohustusi 676,10 euro ulatuses. Lisaks on pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul veel kohustusi laenu- ja liisinguettevõtete ning telekommunikatsiooniettevõtete ees kogusummas ca 19 000 eurot. Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Maksuvõlad puuduvad. Muude Võlgniku kohustuste kohta informatsioon puudub. Seega moodustavad võlgniku teadaolevad võlad kokku ca 23 446 eurot. Võlgniku varad Vahendid SEB panga kontol 38,70 eurot ja Tallinna Äripanga kontol 2,45 eurot. Võlgniku Swedbank’i, Krediidipanga, Nordea panga, LHV panga ja Danske panga kontodel vabad vahendid puuduvad. Võlgniku sissetulekuteks on hetkel töövõimetuspension netosummas 214 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 16,62 eurot kuus. Võlgniku sõnade kohaselt tal sularaha ja igasugune väärtust omav vallasvara puudub. Kinnisvara ja registrisse kantav vallasvara Eestis puudub. Muu vara kohta informatsioon puudub. Võlgniku teadaoleva vara väärtus on seega kokku 41,15 eurot. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur leiab, et kuivõrd võlgniku teadaolev vara on 41,15 eurot ja teadaolevad võlad on 23 446 eurot ning arvestades, et võlgnikul puudub töökoht ning võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustuste täitmist, on XXX püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine haldur tagasivõidetavaid tehinguid tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kontrollimatu ülejõukäivate kohustuste võtmine. Tulenevalt eelpooltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXX on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole XXX majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tervendamise väljavaated puuduvad. XXX puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seega esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotiavalduses on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3(6)

2-13-17407 Tulenevalt eelpooltoodust ning arvestades, et puuduvad teadaolevad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse mittealgatamiseks, kuulub võlgniku pankrot väljakuulutamisele vaatamata sellele, et tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 300 eurot (lisandub käibemaks 60 eurot) ja tehtud kulutusteks 20 eurot ning mõista need Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid (reg.kood 12019915, a/a XXXXXXXXXXXXX), mille kaudu haldur tegutseb. Määrata, et ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad väljamaksmisele riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. XXX puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on summas 23 446 eurot, kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb XXX pankrot välja kuulutada.

4(6)

2-13-17407 Aivar Verro on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Aivar Verro tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 11. juunil 2013.a, algusega kell 11.00. Aivar Verro palub määrata ajutise halduri tasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60 eurot. Tööaruande kohaselt on Aivar Verro kulutanud ajutise halduri ülesannete täitmiseks 4 tundi (tunnitasuga 75 eurot), s.h Maksu- ja Tolliametist, krediidiasutustelt ja riiklikelt registritelt võlgniku kohta info kogumine, kohtumine võlgnikuga, andmete ja dokumentide analüüs, aruande koostamine. Ajutise halduri kantud kulud summas 20 eurot moodustuvad järgnevast: Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid bürooruumide kasutamine, teabenõuete koostamine krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ning ARK-le, postikulud, telefon, koopiad, tasulised päringud elektroonilistest registritest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60 eurot ja ajutise halduri kuludeks 20 (kakskümmend) eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 300 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 60 eurot, mille tasub väljamakse tegija. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb XXX pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11

5(6)

2-13-17407 toodud sättest, tuleb XXX pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab XXX ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) 11. juunil 2013.a, kell 11.00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.