Hageja: A.J. (is.kood x, elukoht x 80033, e-post x ) Kostja: A.A. (sündinud xxxx.a, elukoht teadmata)
A.J.’i hagi A.A.i vastu pärandaja ja kostja abielu lõppemise aja ning pärandaja vara lahusvara hulka kuulumise tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.J.’i hagiavaldus menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale.
2.Menetluskulud jäävad A. J kanda.
3.Tagastada A.J.’ile hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 € (kakssada eurot), mis kanda A.J.’i arveldusarvele nr x Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD ja KOHTU PÕHJENDUSED
1.A.J. esitas kohtule hagiavalduse A.A.i vastu abielu lõppemise, omandi kuuluvuse ning pärija tuvastamise nõuetega. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tuvastada, et tema ema A. A. (surnud xx xx xxxx) ja isa A.A.’i vahel xx xx xxxx x sõlmitud abielu on lõppenud hiljemalt xxxx; et A.A. nimele registreeritud korteriomand asukohaga x on soetatud A.A. lahusvara (EVP-de) arvel ja ei kuulu ühisvarasse A.A.’iga.
2.Kohus 21.03.2013 määrusega jättis hagi käiguta ja kohustas hagejat kohtu määratud tähtpäevaks teatama kostja kontaktandmed, mis võimaldaksid talle menetlusdokumente kätte toimetada, põhistada tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu ning esitada avalduse aluseks olevaid asjaolusid tõendavad tõendid. Samuti tuli hagejal täpsustada oma nõuet ning nimetada hagihind.
3.10.04.2013 puuduste kõrvaldamiseks põhjendas, et tema õiguslik huvi tuvastada, et A.A. ja A.A.i abielu lõppes xxxx, tuleneb asjaolust, et hageja hinnangul on võimalik lahendada
1 (4)
2-12-39704 käesolevat asja kahel viisil: 1) tuvastada abielu lõppemine enne vaidlusaluse korteri soetamist, mistõttu see ei ole poolte ühisvara ning kostja ei kuulu pärijate ringi; 2) tuvastada, et pärandvara ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Hageja on seisukohal, et mõlemad teenivad sama tulemust – välistada kostja pärijate hulgast, s.t tuvastada, et kostjal ei ole pärandvarale õigust. Kui kohus leiab, et abielu lõppemise tuvastamine ei ole asja siiski oluline, siis hageja selle tuvastamist ei taotle ja jääb nõude juurde tuvastada, et vaidlusalune korter, pärandvara, ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ning kostja ei ole pärija. Hageja nimetas hagihinnaks vaidlusaluse korteri maksimaalse hinna 700 €, mille eest tuleb tasuda riigilõivu 100 €, mille hageja ekslikult tasus kahel korral. Hageja taotleb ekslikult tasutud 100 € tagastamist. Hageja esitas puuduste kõrvaldamiseks ka x arhiivi vastuse, milles teatatakse, et arhiivis ei ole dokumente x krais elanud isikute kohta sissekirjutuse järgi, arhiiv isikute otsimisega ei tegele ning soovitatakse pöörduda x krai vastava aadressi-teabeosakonna poole. 10.04.2013 on hageja vastava päringu saatnud. Samas hageja märgib, et peab võimalikuks lahendada asi tagaseljaotsusega ilma kostjat kaasamata või tema asukohta tuvastamata. Üle 50.a ei ole kostjast mingit teavet, asjas on võimalik tuvastada, et A. A. omandas pärandvara hulka kuuluva korter lahusvarana, mida kinnitavad hagile lisatud x VV 27.10.2010 tõendid, hageja tegi erastamist tõendavate dokumentide saamiseks päringu Tartu Ajalooarhiivile.
4.24.04.2013 hageja esitas täiendavalt Ajalooarhiivi 17.04.2013 arhiiviteatisega saadud kinnistusameti otsuse ja Hooneregistri 01.10.2001 tõendi r x, millest nähtuvalt kuulus x elamus nr x korter nr x A.A.le xx xx xxxx notariaalselt vormistatud erastamise ostu-müügilepingu alusel.
5.Kohus, tutvunud täiendavalt esitatud tõendite ja selgitustega, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, sest kostja kohta esitatud andmed ei võimalda isiku tuvastamist ja lisaks ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti ei allu hagiavalduse lahendamine ilmselt Eesti Vabariigi kohtule.
6.Hageja ei ole kohtule teatanud kostja asukoha andmeid. Ekslik on hageja arvamus, et hagi on võimalik lahendada tagaselja, kostjat hagiavalduse esitamisest eelnevalt teavitamata. Asjaolu, et kostjast ei ole 50 aastat midagi teada, ei võta kostjalt õigust teada tema kohta alustatud kohtumenetlusest ja sellest osa võtta. Tegemist on välisriigi kodanikuga, kes ei ole kunagi Eestis elanud, mistõttu ei ole teda võimalik hagimenetlusest informeerida ka avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehtedes.
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavaldus kostjale kätte toimetada. Kuna hageja ei ole kohtule teatanud kostja kohta andmeid, mis võimaldaksid menetlusdokumente kätte toimetada, ei ole kohtul võimalik hagiavaldust menetleda.
6.2.Lisaks puuduvad ka andmed kostja elusoleku kohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas hagi on esitatud õigusvõimelise isiku vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 järgi lõpeb isiku õigusvõime surmaga. Arvestades kostja sünniaastat xxxx ning tema kohta 50 aasta jooksul igasuguste andmete puudumist, ei ole välistatud, et kostja on surnud. TsMS § 371 lg 1 p 11 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist.
7.Perspektiivitu on hageja nõue tuvastada A.A. ja A.A.i abielu lõppemine xxxx.a. Nii varem kehtinud abielu- ja perekonnakoodeks, kui käesoleval ajal peresuhteid reguleerivate normide järgi lõpeb abielu kas lahutamisega või ühe abikaasa surmaga. A.A. ja A.A.i abielu lahutatud ei ole, mistõttu lõppes abielu A.A. surmaga (eeldusel, et A.A. oli sellel ajal elus). Abikaasade ühisvara jagamise asjas võis abielusuhete faktilise lõppemise aeg omada tähtsust, sest sellel 2 (4)
2-12-39704 alusel võis kohus abikaasade taotlusel vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest. Pärast abikaasa(de) surma ei saa aga enam abikaasade ühisvara jagada, vaid tegemist on pärandvara koosseisu määramise küsimusega. Pärandvara koosseisu määramisel lähtutakse sellest, et mõlema abikaasa osad ühisvaras on võrdsed. Eeltoodust tulenevalt ei saa A. A. praegu olla õiguslikku huvi vanemate faktiliste abielusuhete lõppemise aja tuvastamise vastu.
8.Hagejal ei ole võimalik käesoleva hagiga saavutada oma eesmärki – välistada A.A. A.A. pärijate ringist. Isegi, kui kohus tuvastab, et A. A nimele kinnistatud korteriomand kuulus A.A.le lahusvarana, on selle tagajärjeks üksnes see, et A.A.ile ei kuulu nimetatud korteriomandist poolt abikaasade ühisvarana. Kui A.A. oli elus pärast A.A. surma, jääb ta ikkagi üleelanud abikaasana A.A. seadusjärgseks pärijaks. Seega ka lahusvara tuvastamise nõude rahuldamine hagejat edasi ei aita. Hageja ei ole esile toonud, et lahusvara tuvastamise kohtulahendit on vaja A.A. pärimismenetluse lõpuleviimiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi järgi kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Kohus leiab samuti, et hagejal puudub reaalne vajadus pöörduda kohtusse, tuvastamaks A.A. nimele kinnistatud ja tema pärandvaraks oleva korteriomandi kuulumist A. A. lahusvara hulka.
9.1.Hageja täiendavalt esitatud tõenditest nähtuvalt on olemas dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et A.A. üksinda erastas korteri xxxx.a. Tõenäoliselt on hooneregistri tõendil viidatud notariaalses erastamislepingus fikseeritud A.A. kui üürniku õigus korteri erastamiseks ning vajadusel on hagejal võimalik leping arhiivist välja nõuda (notar K.P. enam Eestis notarina ei tegutse). Seega on asjaolu, mille tuvastamist hageja kohtult taotleb, tõendatav olemasolevate dokumentidega.
9.2.Riigikohus on mitmetes lahendites (vt 3-2-1-164-05, 3-2-1-39-09) analüüsinud eluruumide erastamise teel tekkinud korteriomandite muutumist abikaasade ühisvaraks. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 5 lg 1 p 1 järgi oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamise eesõigus eluruumi üürnikul, kui avaldus erastamiseks esitati xx xx xxxx. EES §-ga 211 sätestas, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Viimatinimetatud sättele tuginedes on Riigikohtu tsiviilkolleegium 21. märtsi 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 (RT III 2005, 11, 110) leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Riigikohus on samuti leidnud, et teisel abikaasal, kes leiab, et korter on ühisomandis, tuleb seda hageda. Kuna A.A. hagiavaldusest nähtuvalt ei oma vaidlusaluse korteriga muud seost, kui tiitel abikaasa, siis on korteriomandi A.A. lahusvara hulka kuulumine tõendatav olemasolevate dokumentaalsete tõenditega ning selle fakti täiendavalt kohtuotsusega tuvastamiseks vajadus puudub.
10.TsMS § 70 lg 1 järgi määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2). TsMS § 70 lg 3 järgi on rahvusvaheline kohtualluvus erandlik. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. TsMS § 75 lg 1 paneb avalduse saanud kohtule kohustuse kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule; seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohtualluvus praegusess asjas tuleb määrata „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabilepingu alusel, mis reguleerib kohtualluvust ja kohaldatava õiguse määramist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Lepingu artikli 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Hageja ei ole kostja elukoha täpseid andmeid esitanud, kuid hagiavalduses kirjeldatud 3 (4)
2-12-39704 asjaoludest ja täiendavalt kohtule esitatud päringutest nähtuvalt on kostja elukoht hageja arvates Vene Föderatsiooni territooriumil. Vastavalt õigusabilepingu art 21 lg-le 1 oleks asja lahendamiseks pädev kohus kostja elukohajärgne Venemaa kohus. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
11.Eeltoodu alusel kohus jätab hagi menetlusse võtmata ja TsMS § 372 lg 6 kohaselt tagastab selle koos lisadega.
12.Kuna kohus avaldust menetlusse ei võta, on hagejal õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on kohtule esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et selle taotluse alusel on võimalik tagastada hagejale kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Toimiku andmetest nähtub, et A. J. tasus 02.10.2012 Rahandusministeeriumi arvele Swedbank AS-is, viitenumbrile 2900082369 riigilõivu 100 €, makse selgitus „A.J.hagi A.A.vastu“ (maksekorraldus nr 96). 03.10.2012 A. J. tasus avalduse elektroonilisel esitamisel uuesti Pärnu Maakohtu viitenumbriga riigilõivu 100 €, makse selgitusega „Riigilõiv: kostja A.A.; hageja: A.J. Hagiavaldus (maksekorraldus nr 67). Seega on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 200 €, mis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagejale tagastada. Hageja taotleb kanda tagastatav riigilõiv tema arveldusarvele nr x Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.