Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

ülesütlemise tühisuse ja luges, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel AS Johnny ja H.S. vahel sõlmitud töölepingu alates 17. jaanuarist 2012 ja mõistis välja AS-ilt Johnny H.S. kasuks hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o summas 842,06 eurot (brutosummana), millest tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud. Poolte vahel puudub vaidlus ja töölepingu nr 878 alusel luges kohus tuvastatuks, et AS Johnny ja H.S. sõlmisid 30. augustil 2010 tähtajatu töölepingu. Töölepingu kohaselt asus H.S. tööle klienditeenindajana (TVK toimik lk 4-5). TLS § 97 lg 3 alusel käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Teatisest töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta nähtub, et 30. augustil 2010 sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel. Teatise kohaselt on H.S. korduvalt kahjustanud kaastöötaja ja tööandja mainet, laimates ja süüdistades alusetult kolleegi teistele töötajatele, milline teguviis on lubamatu ja kahjustab tööandja mainet, takistab kaastöötajate meeskonnatöö tegemist ning loob pingeid töötajate vahel. H.S. heidetakse ette ebaviisakat ja lubamatut käitumist klientide teenindamisel, samuti on esitatud pretensioone ebaviisaka ja tõrksa teeninduse tõttu, mis on vastuolus töölepingus ja ametijuhendis sätestatuga. Teatises märgitakse, et H.S. ei järgi töö tegemisel Johnny AS-is kehtestatud põhiväärtusi, käitumine nii klientide kui kaaskolleegidega on vastuolus heade tavadega. Antud asjaolusid arvestades ei saa AS Johnny eeldada töösuhte jätkamist ja tööleping nr 878 lõpetatakse etteteatamistähtaegu järgimata (TVK toimik lk 9). Eeltoodu alusel leidis kohus, et AS Johnny poolt töötajale H.S. esitatud ülesütlemise avaldus vastab formaalselt TLS § 95 nõuetele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ülesütlemisavaldus on H.S. kätte antud 17. jaanuaril 2012. H.S. kätte antud kirjalikus ülesütlemisavalduses on tööandja esitanud omapoolsed põhjendused, ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Samas märkis kohus, et ülesütlemisavaldus on üldsõnaline ja ei viita töötaja konkreetsetele rikkumistele. Vaidluse käigus on AS Johnny viidanud ametijuhendi p 8 rikkumisele. Ametijuhendi punkt 8 kohaselt peab klienditeenindaja suhtlema klientidega korrektselt ja kooskõlas heade tavadega, olema tööandja, kolleegide, klientide ja kõigi teiste isikute suhtes viisakas, kasutama suhtlemisel korrektset sõnavara (TVK toimik lk 6). AS Johnny poolt H.S. esitatud töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses ei ole märgitud kuupäevi ega ka ajaperioodi, millal töötaja väidetavad rikkumised toime pani. Ebamääraste etteheidete põhjal ei saa kohus teha järeldusi töökohustuste rikkumise kohta. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping, mida võib TLS § 87 kohaselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Kostja on seisukohal, et tööleping on üles öeldud TLS § 88 lg 1 alusel, kostja esindaja täpsustas kohtuistungil, et tööleping öeldi üles sama sätte punktide 3, 5, 6 ja lg 3 alusel. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. H.S. on 16. jaanuaril 2012 esitatud hoiatus seoses töökohustuste rikkumisega (TVK toimik lk 10). Hoiatuses on märgitud, et 12. jaanuaril 2012 esitati kliendipretensioon, kus on avaldatud rahulolematust teeninduse suhtes 6. jaanuaril 2012 Võru Favoras kahe kliendi vahel toimunud konfliktis. H.S. täitis tööülesandeid samal ajal tankla letis ja suhtus probleemi ükskõikselt ja hoolimatult,

näidates üles oskamatust ja tahtmatust kliendi probleemi lahendada. Selline klienditeenindus on vastuolus AS Johnny väärtuste, tõekspidamiste ja ootustega. Tunnistaja I.T. ütluste kohaselt koostas ta kaebuse Eve Turvase soovitusel, T.T. tüli ei olnud, see lahenes kohapeal. Seega on AS Johnny pidanud võimalikuks H.S. t küll hoiatada, kuid ülesütlemise aluseks ei saa olla TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud alus. Hoiatamise kui töötaja mõjutamise eesmärk ongi see, et töötaja saaks oma tööalast tegevust parandada ja edaspidi selliseid olukordi vältida. Kohus pidas vajalikuks märkida, et hoiatuse määramine on tööandja kaalutlusõigus. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tööandja tähelepanu toimunule juhtis personalijuhi isiklik tuttav või keegi kolmas isik. See, et personalijuht on ise soovitanud pretensiooni esitada kirjalikult, ei ole hoiatamise tühistamise aluseks. 6. jaanuaril 2012 Võru Favora tanklas juhtumi toimumist on tõendanud nii hageja ise, tunnistaja I.T. , samuti kinnitab toimunut vestlus facebookis juhtumi osapoolte I.T. ja T.T. vahel (TVK toimik lk 13-16, 60). Enne hoiatuse tegemist on töötajal võimaldatud oma käitumist selgitada (TVK toimik 30-31), samuti on hoiatuses kirjeldatud sündmus ja selle toimumise aeg. Kohus leidis, et tööandja hoiatus H.S. on põhjendatud. Pooled ei ole töölepingus ette näinud juhtumeid, millal lõpetatakse tööleping ülesütlemisega ja ilma eelneva hoiatamiseta. Kostja ei ole esile toonud ka niivõrd erandlikke asjaolusid, mis viitaksid rikkumise erilisele raskusele või vastuolule hea usu põhimõtetele. Eelneva alusel leidis kohus, et kostjal puudus seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 3 alusel. Esitatud hoiatusest võib aru saada, et H.S. heidetakse ette probleemi lahendamata jätmist ja kliendi probleemi ükskõikset suhtumist. Kohus märkis, et 16. jaanuaril 2012 H.S. tehtud hoiatust ei saa aluseks võtta töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Hageja H.S. väidete kohaselt sai ta hoiatuse ja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte ühel ja samal kuupäeval, s.o 17. jaanuaril 2012. Kostja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud. Hageja on ühel korral, s.o 24. novembril 2011, lahkunud tööpostilt varem ca 45 minutit (TVK toimik lk 25), kuid ei nähtu, et tööandja oleks sellele reageerinud suulise või kirjaliku hoiatusega. Kostja väited, et ta on H.S. tähelepanu ka varem juhtinud puudustele tema töös, on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hageja sai kirjalikust hoiatusest teada ja selle kätte 17. jaanuaril 2012, ei saa nimetatud hoiatust pidada hoiatuseks TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes, st hoiatuseks, mis eelnes töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. TLS § 88 lg 1 p 3 on kohaldatav olukorras, kus töötajale on tehtud eelnevalt hoiatus ja sellele vaatamata jätkab töötaja töökohustuste rikkumist ja tööandja mõistlike korralduste eiramist. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Hoiatus ei saa olla lihtsalt formaalne ja nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et peale hoiatuse saamist peab töötajal olema võimalus oma käitumist parandada ja hoiatuses märgitud puudused kõrvaldada. Olukorras, kus töötaja saab samal päeval kätte nii hoiatuse kui ka teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, ei ole alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja on erakorralise töölepingu alusena viidanud TLS § 88 lg 1 p-le 5. Ülesütlemise teatisest nähtub, et kostja peab ilmselt silmas H.S. poolt korduvalt kaastöötajate ja tööandja maine kahjustamist laimates ja süüdistades kolleegi teistele töötajatele. Kohus järeldas tunnistajate J. P. , D. S. , K. L. ja vande all üle kuulatud K. J. ütlustest, et H.S. vahendas tankla juhatajaga (J. P. ) seotud kuulujutte, et viimane põeb suguhaigust. Samas ei ole tõendatud asjaolu, et hageja oleks selle jutu ise välja mõelnud. Tunnistaja D. S. ütluste kohaselt tuli see sõnum tema mobiilile ja kõik arutasid seda sõnumit. Kostja ei ole tõendanud, et jutu tõttu kannatas või oleks kannatanud tema kui tööandja või oleks kahjustatud tööandja mainet. Kohus leidis, et kuigi H.S. oli seotud J. P. t puudutava jutu edasirääkimisega, ei ole ta tööandjat kahjustanud. Konflikt tekkis ja oli pigem isikute vaheline ja sellesse on antud juhul sekkunud tööandja. Kostja ei ole tõendanud enda seost nende juttudega ega ka seda, et nende

juttude tõttu seati AS Johnny tegevus või usaldusväärsus kahtluse alla. Väide, et „seda teadis terve linn“ ei tõenda neid asjaolusid. Kohus leidis, et käesoleval juhul on kostja esitanud üksnes paljasõnalised väited selle kohta, et hagejat on enne erakorralist töölepingu ülesütlemist korduvalt hoiatatud. Kostja ei ole esitanud selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit, samuti ei ole vastavaid ütlusi andnud ükski erapooletu tunnistaja. Kostja ei ole esile toonud tegu, millest saaks järeldada usalduse kaotust H.S. vastu. Kostja on viidanud töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena ka TLS § 88 lg 1 p-le 6, mille kohaselt on töötaja põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kohus leidis, et kostja ei ole antud asjaolu tõendanud. Kostja väited, et kuulujuttudest teadis terve linn ja asjast rääkis üks suurklient, on üldised ja ei võimalda esitatud väidete kontrollimist. Kohus leidis, et antud juhul puudub TLS § 104 lg-s 1 märgitud seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märkis, et hageja ja J. P. vahel ilmnes küll konflikt, kuid see ei saanud olla töölepingu erakorralise lõpetamise aluseks. Kohus leidis, et isegi juhul, kui oleks alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, tuleb tööandjal vastavalt TLS § 88 lg-le 2 enne töölepingu ülesütlemist pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd. Hageja on tööandja juures töötanud alates 2010. aastast, seega töölepingu lõpetamise seisuga üle ühe aasta (1a 5k). AS Johnny tegevjuhi Kalmer J. vande all antud ütluste kohaselt on nende ettevõttel Võrus veel üks mehitatud tankla, kuid teisi tööpakkumisi isegi ei kaalutud. Eeltoodu alusel ei olnud kostjal TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt alust jätta hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaeg järgimata. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli lähtuvalt TLS § 104 lg-st 1, § 88 lg-test 1, 3 tühine seadusliku aluse puudumise tõttu. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leidis, et H.S. määratud hoiatus oli põhjendatud (vt otsuse punkt 9.1). Kohus vähendas H.S. väljamõistetavat hüvitist ühe kuu töötasu osas. Kohus leidis, et käesoleval juhul esineb alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, mistõttu tuleb kostjal hagejale tasuda TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt kahe kuu keskmine töötasu. AS Johnny esitatud andmete kohaselt oli H.S. keskmine töötasu kuus 421,03 eurot (TVK toimik lk 49). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise tasu, s.o 842,06 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jagas kohus menetluskulud vastavalt rahuldatud hagi osale. Kostja kanda jääb 67% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 33% kostja menetluskuludest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

sellega kogu tankla tööd. Tegemist oli seega kestva rikkumisega, mille täpset aega ei olnud tööandjal võimalus teates esitada. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teade on piisavalt konkreetne, et töötaja mõistaks, millist tegevust talle ette heidetakse; 2) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et 16. jaanuari 2012 hoiatus tehti seoses sellega, et H.S. suhtus ükskõikselt oma töökohustustesse kliendi teenindamisel. Võimaluse töötajal enda käitumist muuta andnuks tööandja juhul, kui mingeid teisi pretensioone ei oleks H.S. olnud. H.S. oli käitunud äärmiselt lugupidamatult ka kolleegi suhtes ning kuna taoline tegevus jätkus ka 16. jaanuaril 2012, siis ei pidanud tööandja võimalikuks temaga töösuhet jätkata; 3) ei saa apellant nõustuda maakohtu seisukohaga selles, et H.S. käitumine J. P. suhtes oli vaid kahe töötaja vaheline konflikt, millesse tööandja ei oleks pidanud sekkuma. Tunnistajad J. P. ja K.L. , samuti hageja seaduslik esindaja Kalmer Johanson selgitasid, et H.S. poolt levitatavate kuulujuttude tõttu oli kogu tankla töö häiritud, töötajad ei soovinud oma vahetu ülemusega suhelda, informatsiooni liikumine töötajate vahel oli häiritud, õhkkond muutus pingeliseks. H.S. tegevuse tulemusena pöördus J. P. AS Johnny tegevjuhi poole sooviga töölt lahkuda, kuna pidas töökohas valitsevat olukorda väljakannatamatuks. Tunnistajad kinnitavad, et pärast H.S. lahkumist olukord muutus ning selliseid probleeme enam ei ole. TLS § 28 lg 2 p 6 kohustab tööandjat tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Eeltoodust tulenevalt ei saa tööandja suhtuda ükskõikselt teguritesse, mis mõjutavad töökeskkonda ning tekitavad töö ajal kollektiivis pingeid; 4) ei ole apellandil võimalik määratleda, millises ulatuses kahjustas H.S. tegevus AS Johnny mainet või majandustegevust, kuid on ilmne, et ebameeldiv õhkkond ja intriigid saavad teatavaks ka väljaspool töökollektiivi ning taoline olukord ei mõju hästi ühegi ettevõtte mainele ja usaldatavusele; 5) on apellandile arusaamatu maakohtu mõttekäik, et hagejale oleks tulnud pakkuda teist tööd mõnel teisel töökohal või korraldama talle täiendkoolitusi. Kuigi TLS § 88 lg 2 sätestab tõepoolest, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kohus on jätnud tähelepanuta, et TLS § 88 lg 2 käsitleb eelkõige töölepingu ülesütlemist seoses sellega, et töötaja ei ole tulnud tööülesannetega toime terviseprobleemide või ebapiisavate tööoskuste või kohanematuse tõttu. H.S. poolt kolleegi laimamine ja halvustamine oli tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli teise isiku maine kahjustamine ja ilmselt ka tema töölt lahkuma sundimine. Seega jääb arusaamatuks, milliseid tulemusi võiks anda sellises olukorras töötajale täiendkoolituse ja/või teise töökoha pakkumine.

3) on liialdatud väide, et vastustaja ja J. P. vahelise probleemi tõttu oli halvatud kogu tankla töö. Alusetu on apellandi väide, et vastustaja sundis J. P. t töölt lahkuma, mis tuleb jätta tähelepanuta; 4) ei pakkunud vastustaja apellandile võimalust töötada teises tanklas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

aluseks. Kuigi ei saa välistada, et tööandja või kaastöötaja/vahetu ülemuse solvamine võib anda ka ilma hoiatuseta erakorraliseks ülesütlemiseks õigusliku aluse, see antud juhul siiski nii ei ole. Igasugused hinnangud ja igasugune solvamine ei saa olla ilma hoiatuseta töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Reeglina peab solvangute puhul eelnema töölepingu erakorralisele ülesütlemisele hoiatus. Üksnes väga erandlikel asjaoludel võib olla solvang ilma eelneva hoiatuseta töölepingu ülesütlemise aluseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et töötaja poolt teistele töötajatele või klientidele avaldatud väide selles, et vahetu ülemus põeb suguhaigust, võib selle väite tõendamatuse korral olla käsitletav küll drastilise solvanguna, kuid käesoleval juhul ei ole hageja poolne juhataja otsene solvamine tegelikult tõendamist leidnud. J. P. on ise ülekuulamisel tunnistajana andnud ütlusi selles, et enda halvustamisest hageja poolt sai ta teada oma assistendilt K. S. Traumeeriva telefoni kõne suguhaiguse teemal sai ta mitte hagejalt, vaid hageja emalt. Otse J. P. endale ei ole hageja seda laimu avaldanud (lk 68). Kostja esindaja K. Johansoni vande all antud ütlustega on tõendatud, et kui J. P. andis talle esmakordselt laimavatest väidetest teada, siis otsustas K. Johanson tööandjana kiiresti tegutseda (lk 68 pöördel). Tööandja vastusest tööinspektsioonile nähtub, et J. P. sai solvava sisuga kõne 17. jaanuaril 2012 kell 16.37 (sellest kõnest sai J. P. esmakordselt teada teda puudutavatest kuulujuttudest) ja samal päeval ütles tööandja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles (TVK toimik lk 22). Mõistlikku aega kõigi asjaolude välja selgitamiseks enne töölepingu ülesütlemist tööandjal ei olnud. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt levitatud kuulujuttude tõttu on saanud kahjustada tema maine. Tõendatud ei ole, et kuulujutt oli teatavaks saanud väljaspool töökollektiivi, v.a hageja ema. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kostja väide selles, et J. P. keeldus sellises õhkkonnas edasi töötamast, on tõendamata. Asja materjalide kohaselt ütles tööandja töölepingu hagejaga üles koheselt pärast seda, kui J. P. said teatavaks temaga seotud kuulujutud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tööandjale said teatavaks kuulujutud ja pinged töökollektiivis, oleks olnud kohane töötajat TLS § 88 lg 3 alusel hoiatada. 16. jaanuaril 2012 tehtud hoiatus ei ole seondatav hagejapoolsete kuulujuttude levitamisega J. P. suhtes, samuti tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et pärast hoiatuse saamist peab töötajale antama mõistlik aeg oma käitumist parandada ja hoiatuses märgitud puudused töös kõrvaldada. Asja materjalidest ei nähtu, et pärast 16. jaanuari 2012 hoiatuse kättesaamist 17. jaanuaril 2012 oleks hageja jätkanud hoiatuses talle etteheidetavate tegude toimepanemist. Vastav apellandi väide ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata.

enda vastu. Kui tööandja soovib ilma eelneva hoiatuseta ja etteteatamata sellel alusel töölepingu töötajaga üles öelda, siis peab tööandja suutma tööandja maine ja majandustegevuse kahjustamist ning selle ulatust määratleda ning ka tõendada. TLS § 88 lg 3 kohaselt peab maine või majandustegevuse kahjustamine sel juhul olema oluline, et töötaja poolset töökohustuste rikkumist saaks hinnata eriliselt raskeks. Käesoleval juhul ei saa ringkonnakohus asja materjalide alusel tuvastada sellist töötaja poolset töökohustuste rikkumist, mis oleks olulises ulatuses kahjustanud tööandja mainet ja majanduslikku seisundit.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.